← Eesti

2-13-26941/24

KOHTUOTSUS E E S TI V A B A R I I G I NI M E L Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Mati Maksing Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

  1. september
  2. a, Tallinn, kohtu kantselei kaudu Tsiviilasja number 2-13-26941 Tsiviilasi XXXhagi XXX(X ) ja XXX vastu valduse nõudes Tsiviilasja hind 3 500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: XXX , isikukood XXX, elukohad XXX Hageja lepinguline esindaja: Ülo Kivi, e-post ylokivi@windowslive.com Kostja I: XXX , isikukood XXX, elukoht XX Kostja I lepinguline esindaja: Ahti Kuuseväli, e-post ahti.kuusevali@heta.ee Kostja II: XXX , isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX Asja läbivaatamine Kohtuistungil
  3. septembril 2013, millel osalesid hageja XXX , hageja lepinguline esindaja Ülo Kivi ja kostja XXX RESOLUTSIOON
  8. Hagi rahuldada osaliselt. Kohustada kostjat XXX (isikukood XXX ) andma hagejale XXX(isikukood XXX ) üle Tallinnas aadressil XXX asuval kinnistul (registriosa nr XXX ) paikneva elamu valdus. Kui kostja ei täida valduse üleandmise kohustust vabatahtlikult, siis tõsta XXX Tallinnas aadressil XXX asuval kinnistul paiknevast elamust välja täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Jätta rahuldamata hageja XXX hagi XXX vastu Tallinnas aadressil XXX asuva kinnistu valduse saamise nõudes kinnistul paikneva kõrvalhoone ja kinnistu hoonestamata osa suhtes. Jätta rahuldamata kostja XXX
  9. septembri 2013 taotlus
  10. septembri 2013 istungi protokolli parandamiseks. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile 2-13-26941 kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmisetaotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. MENETLUSE KÄIK
  11. XXX(edaspidi „hageja”) esitas
  12. mail 2013 e-kirja teel kohtule hagiavalduse XXX(edaspidi „kostja I”) ja XXX (edaspidi „kostja II”) vastu Tallinnas aadressil XXX asuva kinnistu (registriosa nr XXX , edaspidi „vaidlusalune kinnistu”) valduse saamise ja kostjate väljatõstmise nõudes.
  13. Kohus võttis hagiavalduse
  14. mai
  15. aasta määrusega menetlusse. Hageja ja kostja I esitasid
  16. juunil 2013 kohtule kompromissi, mille kohus
  17. augusti
  18. aasta määrusega kinnitas. Sellega lõppes menetlus hageja nõudes kostja I suhtes. Kostja esitas
  19. juunil 2013 vastuse hagile ja
  20. septembril 2013 täiendava vastuse. Hageja esitas
  21. augustil 2013 arvamuse kostja II vastuse kohta, milles jäi hagi juurde.
  22. Kohus kuulas pooled ära
  23. septembri 2013 istungil. Kostja II esitas
  24. septembril 2013 taotluse istungi protokolli parandamiseks. Hageja vaidles kostja taotlusele vastu. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Hageja nõue ja väited
  25. Hageja nõuab kostjalt II sisuliselt kogu vaidlusaluse kinnistu valduse üleandmist ja sellest keeldumise korral kostja II väljatõstmist. Hageja põhiväited on järgmised: − hageja on vaidlusaluse kinnistu omanik; hageja päris kinnistu oma isalt; − juba enne isa surma elasid kinnistul paiknevas elamus kostjad ja XXX , kes lahkus kinnistult enne hagi esitamist. Hageja suhted kostjaga II, kes on hageja ja kostja I poeg, halevenesid juba isa eluajal ja hageja lahkus kinnistult
  26. aastal; − hageja saatis
  27. aprillil 2013 kostjatele tähitud kirjaga teated tasuta kasutamise lepingu ülesütlemise ja eluruumide vabastamise kohta, kuid kostjad ei ole neil postiasutuses järel käinud. Seejärel andis hageja
  28. aprillil 2013 kostjatele sama sisuga teated üle tunnistajate juuresolekul; − kostjate eluruumide kasutamise õigus lõppes
  29. mail
  31. Menetluskulud palub hageja panna kostja II kanda. Kostja II vastuväited
  32. Kostja II vaidleb hagile vastu. Kostja II peamised vastuväited on järgmised: − hageja pidi kasutuslepingu ütlema üles kõigi kolme kasutaja suhtes ühiselt, aga hageja
  33. aprilli 2013 avaldus on adresseeritud ainult kostjatele; 2

(4)2-13-26941 − hageja ütles tasuta kasutamise lepingu üles ainult elamu suhtes, aga ülejäänud kinnistu, st kõrvalhoone ja kinnistu hoonestamata osa suhtes kehtib leping edasi; − ülesütlemisavalduse kättesaamise ja elamu vabastamise tähtpäeva vahele jäi liiga lühike aeg.
  1. Menetluskulud palub kostja II panna hageja kanda. KOHTU PÕHJENDUSED
  2. Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagi saab rahuldada osaliselt. Menetluskulud jätab kohus poolte endi kanda.
  3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 5 sätestab muu hulgas, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte veel lahendamata taotlused. Käesolevas asjas on seni lahendamata kostja II
  4. septembri 2013 taotlus
  5. septembri 2013 istungi protokolli parandamiseks. Kohus jätab kostja II taotluse rahuldamata, sest protokoll vastab TsMS § 50 lg 1 nõuetele, st kajastab piisavalt menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist.
  6. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 alusel tuvastatuks: − hageja on vaidlusaluse kinnistu (tlk 7) omanik; − vaidlusalusel kinnistul asuvad elamu ja kõrvalhoone; − enne hageja omandiõiguse tekkimist oli kinnistu koormatud tasuta kasutamise lepinguga kostjate kasuks; − hageja koostas
  7. aprillil 2013 kostjate I ja II suhtes kasutuslepingu ülesütlemise avalduse, mille kostja II sai kätte
  8. aprillil
  10. Hageja nõude õiguslikud alused on asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg-d 1 ja 2 ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 393 lg
  11. AÕS § 80 lg 1 sätestab, et omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. AÕS § 80 lg 2 kohaselt on omaniku nõue suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. VÕS § 393 lg 3 näeb tasuta kasutamise lepingu puhul ette, et kui eseme kasutustähtaega ei ole määratud ja see ei tulene eseme kasutamise eesmärgist, võib kasutusse andja lepingu üles öelda ja nõuda eseme tagastamist igal ajal pärast lepingu sõlmimist. Vaidlust ei ole selles, et hageja on vaidlusaluse kinnistu omanik ja kostja II selle valdaja varasema tasuta kasutamise lepingu alusel. Vastavalt AÕS § 82 lg-le 1 ei vaja need asjaolud vaidluse puudumise tõttu täiendavat tõendamist. Järelikult tuleb kohtul AÕS § 83 lg 1 järgi kontrollida, kas kostjal II on õigus vaidlusalust kinnistut vallata. Selline õigus saab poolte märgitud asjaolude kohaselt tuleneda tasuta kasutamise lepingust, kui seda ei ole kehtivalt üles öeldud.
  12. Kostja II esimese vastuväite kohaselt pidi hageja ütlema kasutuslepingu üles kõigi kasutajate suhtes ühiselt, sest VÕS § 195 lg 4 teine lause näeb ette, et kui lepingupool ütleb üles lepingu, mille teisel poolel osaleb mitu isikut, võib lepingu üles öelda üksnes kõigi nende isikute suhtes ühiselt. Kohus leiab, et kinnistu mitmele isikutel tasuta kasutada andmise lepingu puhul ei ole üldjuhul tegemist kasutajate paljususega ühes lepingus, vaid iga kasutajaga on sõlmitud eraldi kasutusleping. Vastasel juhul oleks VÕS § 195 lg 4 esimene lause tõttu ühel kasutajal sisuliselt võimatu seda lepingut üles öelda olukorras, kus tema soovib kinnistu kasutamise lõpetada, aga teised kasutajad seda jätkavad. Kasutajate õigused ja kohustused tasuta kasutamise lepingu puhul ei ole ka sellised, mis vastaksid VÕS §-de 63–65 ja 71–73 tunnustele. Kohtu hinnangul on sarnase kokkuleppe puhul sõlmitud tasuta kasutamise lepingud asja kasutusse andja ja iga kasutaja vahel eraldi. Selliste lepingute korraga sõlmimine ei muuda neid ühiselt kõigi kasutajate suhtes sõlmitud lepinguks. Neil 3
(4)2-13-26941 kaalutlustel leiab kohus, et hageja võis tasuta kasutamise lepingu öelda üles kas osade või kõigi kasutajate suhtes vastavalt oma valikule. Seetõttu ei ole ka vaja tuvastada, kas kinnistut kasutanud kolmas isik on pärast
  1. maid 2013 jätkanud kinnistu kasutamist või mitte.
  2. Kostja II teine vastuväide on suunatud sellele, et hageja ütles tasuta kasutamise lepingu üles ainult elamu suhtes ja ülejäänud kinnistu, sh kõrvalhoone suhtes kehtib leping edasi. Hageja väidab, et tema
  3. aprilli 2013 avaldusest (tlk 6) on võimalik aru saada kasutuslepingu ülesütlemist kogu kinnistu suhtes. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 71 esimene lause sätestab, et kindlale isikule tehtud tahteavaldus loetakse tehtuks sellise sisuga, nagu see kätte saadi. Kindlale isikule tehtud tahteavaldust tuleb TsÜS § 75 lg 1 järgi tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Hageja avaldus on pealkirjastatud „Eluruumi tasuta kasutamise lepingu ülesütlemise teade” ja avalduses on korduvalt viidatud eluruumidele. Hageja ei ole väitnud, et kostja II teadis või pidi teadma hageja avalduses väljendatust erinevat tahet. Sellise sisuga avalduse saamisel ei pea mõistlik isik eeldama, et sellega on hõlmatud ka mitteeluruumide ja kinnistu hoonestamata osa kasutamine. On tavapärane, et kinnistu osasid antakse eraldi kasutada ja pooled ei ole käesolevas asjas toonud esile kinnistu osadena kasutusse andmist välistavaid asjaolusid. Sellest järeldab kohus, et hageja ütles
  4. aprilli 2013 avaldusega üles tasuta kasutamise lepingu üksnes elamus asuvate ruumide osas. Sellisena on kostja II avaldusest ka aru saanud. Kuna kohus ei tuvasta, et pooltevaheline tasuta kasutamise leping oleks lõppenud muus osas peale elamu, siis jääb hagi kõrvalhoone ja kinnistu hoonestamata osa suhtes rahuldamata.
  5. Kostja II kolmanda vastuväite kohaselt jäi ülesütlemisavalduse kättesaamise (
  6. aprill 2013) ja elamu vabastamise tähtpäeva (
  7. mai 2013) vahele liiga lühike aeg. Pooltel ei ole siiski vaidlust selles, et avaldusega algselt määratud ühe kuu pikkune tähtaeg on mõistlik. Hageja pöördus kohtusse
  8. mail 2013, st enam kui üks kuu pärast avalduse kostjale kättetoimetamist. Järelikult oli mõistlik aeg elamu üleandmiseks möödunud enne hagi esitamist. Kohus peab hindama hageja õiguste rikkumist hagiavalduse esitamise aja seisuga (vt nt Riigikohtu
  9. novembri
  10. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-12, p 16). Seetõttu leiab kohus, et ülesütlemisavaldusele vastavas osas on hageja nõue põhjendatud.
  11. TsMS § 238 lg-te 5 ja 1 alusel jätab kohus otsuse tegemisel arvestamata kostja I kinnistu kohta esitatud väljatrüki (tlk 8) ja kirjavahetuse poliseiga (tlk 9–11), sest neist tõenditest ei nähtu asja lahendamiseks olulisi asjaolusid.
  12. Tsiviilasja hind on TsMS § 128 teise lause ja § 132 lg 1 alusel 3 500 eurot.
  13. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, siis jäävad menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing kohtunik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.