3-12-665/18

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-12-665 Otsuse kuupäev

1. november 2012 Kohtunik Raili Randlane Kohtuasi I.T. kaebus kaupluse lehtede, paberi võimaldamise ja keelelise diskrimineerimisega seotud Viru Vangla tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks Kohtuistung 01.11.2012 Menetlusvorm Menetlusosalised Kaebaja: I.T. /isikukood xxx/, Vastustaja: Viru Vangla /registrikood 70008144/, Resolutsioon Jätta I.T. kaebus täies ulatuses rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 17.12.
2. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED
3. 27.03.2012 edastas I.T. Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja Viru Vangla tegevuse õigusvastaseks tunnistamise nõudega kaebuse (tl 2-4), milles kurtis selle üle, et vanglaametnik Kadi Luur kohtleb teda teiste kinnipeetavatega võrreldes halvemini, hoiab enda käes tema kaupluse lehti, nõuab paberi ostmist omal kulul ega luba venekeelsetele kaebustele ja taotlustele vastata. 14.02.2012 kuni 23.02.2012 aset leidnud sündmusi ja vanglale esitatud taotlusi kirjeldades märkis ta, et Kadi Luuril on tema vastu isiklik ebasümpaatia ning ta püüab teda igati ahistada, alandada ja solvata. 23.04.2012 esitatud täienduses (tl 26) märkis I.T., et on oma huvi vaidlustatud tegevuse õigusvastaseks tunnistamisel väljendanud juba sama ametniku toiminguid käsitlevas haldusasjas nr 3-11-2314 ning lisas, et soovib välja selgitada, kas rikutakse Euroopa Liidu direktiivide eeskirju või siis veenduda nende kehtivuses.
4. Viru Vangla vastuses (tl 36-39) paluti kaebust mitte rahuldada, esitati oma seisukohad kaebaja väidetele ning leiti, et ta pole oma tuvastamisnõuet põhjendanud. Kaebaja tellimislehtede osas selgitati, et need tuli vastavalt Viru Vangla kodukorra punktile 13.6 tagastada õhtuse loenduse ajal kolmapäeval 15.02.2012, I.T. edastas oma tellimislehe aga neljapäeval 16.02.2012, vanglal polnud kohustust tellimislehte kauplusesse edastada ja see kuulus tühistamisele. Valge paberi mitteandmise osas märgiti vangistusseaduse § 28 lg 1, 2 ja § 47 tuginedes, et kinnipeetava õigus kirjavahetusele toimub vangla sisekorraeeskirjades sätestatud korras ja ta enda kulul ning kuna kaebaja arvel oli paberi küsimise ajal 202,35 eurot, polnud kohustust teda sellega kindlustada. Selgitustaotlustele vastamisest keeldumist põhjendati põhiseaduse § 52 lg 1, keeleseaduse § 12 lg 1 ning märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse § 5 lg 9 p 5 tuginedes väitega, et kinnipeetaval pole subjektiivset õigust nõuda vanglalt venekeelsele pöördumisele ega vene keeles vastamist ning loetleti põhjused, milledest lähtuvalt on vangla veendunud kaebaja võimelisuses esitada riigikeelseid pöördumisi.
5. Kohtuistungil jäi I.T. kaebuse väidete ja nõuete juurde ning palus riigilõivu tasumisega kantud kulutused hüvitada. Täiendavalt märkis ta, et Viru Vangla kodukorra § 13 lg 3 p 4 tulenevalt oleks pidanud kaupluse lehed kokku koguma reedel, sest see on nende kauplusele üle andmise päev ning lisas, et kuna tema ühes kuus lubatud ostmise kordi piirati, tulnuks järgmisel korral võimaldada osta kahekordses koguses. Ta möönis, et on küll eesti keelt õppinud, kuid pole seda omandanud ega eksamit teinud. Oma huvi põhjenduseks väitis ta olevat asjaolu, et on rikutud tema õigust osta võrdselt teiste kinnipeetavatega ning ütles, et soovib kohtuotsust selleks, et vangla lõpetaks õigusvastase käitumise tema suhtes. Viru Vangla kedagi kohtuistungile ei saatnud paludes vastavas taotluses (tl 89) kaebust ilma tema esindajata arutada. KOHTU PÕHJENDUSED
6. Kinnipeetava õigust sisseoste teha käsitlevad vangistusseaduse § 48 lg 1, 1’ ja 2, kuid seejuures on seaduseandja kehtestanud üksnes selle, et kinnipeetav võib osta oma isikuarvel oleva raha eest sisekorraeeskirjades sätestatud korras ja vangla kontrollimisel toiduaineid, isikliku hügieeni tarbeid ja muid asju, mille omamine vanglas on lubatud, teha seda ühes kuus kuni kehtestatud kuupalga alammäära ulatuses ning arsti ettekirjutusel võidakse teatud toiduainete ostmine ka täielikult või osaliselt ära keelata. Kuidas täpselt sisseostude tegemise õigust kasutada saab, ei ole seaduseandja täpsustanud. Viru Vangla kinnipeetavate vastavat õigust reguleerib üksikasjalikumalt selle vangla kodukorra punkti 13, mille alapunktid 3, 5 ja 6 nõuavad, et kinnipeetav vormistaks nõuetekohaselt talle üldjuhul hiljemalt kolmapäeva hommikul väljastatud kauba tellimise lehe ning tagastaks selle kolmapäeva õhtuse loenduse ajal. Sama punkti alapunktide 7 ja 8 kohaselt peab vanglateenistuse ametnik tellimislehele märgitud kaupade koguseid kontrollima ja viima need hiljemalt neljapäeval kell 11.00 kauplusesse. I.T. andis ta enda kinnituste kohaselt tellimislehe inspektor-kontaktisikule üle neljapäeval kella 11 paiku (tl 2 pöördel ja 91). Seega ajal, mil see pidi juba kontrollitud ja kauplusele edastatud olema. Eelnevalt juba osundatud Viru Vangla kodukorra punkt 13.5 on sõnaselgelt kehtestatud, et mitte õigeaegselt esitatud tellimislehte ei arvestata tellimusena.
7. Kinnipeetava kirjavahetuse kuludega seonduv on reguleeritud vangistusseaduse § 28 lg 1 ja 2 ning vangla sisekorraeeskirja §
8. Neis kehtestatust tulenevalt on kinnipeetaval küll kirjavahetuse pidamise õigus, kuid see toimub üldreeglina tema enda kulul. Vangla kulul toimub üksnes õiguskantslerile, vanglatele, Presidendi Kantseleile, prokurörile, uurijale või kohtule adresseeritud kirjade saatmine ning seaduseandja ei ole pannud vanglale kohustust varustada kinnipeetavaid kirjavahetuse pidamiseks vajaliku paberiga. Kaebuse väidetest nähtuvalt vajas I.T. paberit selleks, et kirjutada avaldust (tl 2 pöördel). Samas on ta aga kirjeldanud ka seda, milliseid kaebusi ta samal ajal vanglale vanglaametnike tegevuse peale 2 esitas ja vangla vastuse lisadena (tl 42 ja 44) on need tema kohtuasja toimikusse edastatud. See võimaldab järeldada, et kaebajal olid võimalused paberi saamiseks siiski olemas ja tema õigused ei jäänud selle puudumise tõttu realiseerimata.
9. Lisaks sisseostude ja paberi mitte võimaldamisega seotud tegevuse vaidlustamisele ei ole I.T. rahul sellega, et Viru Vangla ei vastanud tema kahele vene keeles kirjutatud kaebustele. Neis palus ta välja selgitada, miks ei jõudnud tema tellimisleht kauplusesse (tl 44) ning jõuda selgusele kaupluse tellimislehtedega ja paberi mittevõimaldamisega seotud intsidendis, vanglaametnik Kadi Luuri ebasümpaatias tema vastu ning mõelda, kas niisugune isik sobib juhina töötama (tl 42). Vangla on keeleseaduse § 10 lg 1, § 12 lg 1 ning märgukirjale- ja selgitustaotlusele vastamise seaduse § 5 lg 9 p 5 tuginedes tema pöördumistele vastamisest loobunud väites, et need on vene keeles, ta on läbinud riigikeele kursused ja on inspektor-kontaktisiku kinnitusel võimeline selles keeles ka suhtlema (tl 43). Keeleseaduse § 10 lg 1 ja 12 lg 1 tulenevalt toimub riigiasutuste asjaajamine eesti keeles ja võõrkeelse avalduse või muu dokumendi puhul on õigus nõuda esitajalt selle eesti keelde tõlkimist. Viru Vangla asukohaks on Jõhvi vald, mille kodulehel avalikult kättesaadavate andmete kohaselt ei ületa vene rahvusest elanike osakaal valla elanikest poolt ning seepärast pole ühelgi sellest rahvusest isikul põhiseaduse § 51 ja keeleseaduses § 9 lg 1 tulenevat subjektiivset õigust nõuda, et selles paikkonnas tegutsevad riigiasutused menetleksid tema venekeelseid pöördumisi ja vastaksid neile vene keeles. Täpsemalt on isiku pöördumistele vastamine reguleeritud märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduses, mille § 5 lg 9 p 5 võimaldab vastamisest loobuda, kui pöördumine ei ole eesti keeles ja keeleseaduse § 12 kohaselt pole adressaat kohustatud sellele vastama. Lisaks omab käesoleval juhul olulist tähendust ka see, et I.T. on nii kaupluse tellimislehtede kui paberi mittevõimaldamisega seotud Viru Vangla tegevuse osas saanud pöörduda halduskohtusse ning asjaolu, et vangla pole andnud tema vene keeles vormistatud kaebustele sisulist vastust, ei ole vähimalgi määral takistanud tal realiseerimast oma põhiseaduse § 15 tulenevat kaebeõigust.
10. Eeltoodud järeldustel ei ole Tartu Halduskohtul alust pidada ühtegi kaebuses vaidlustatud Viru Vangla tegevust õigusvastaseks. Seega jääb I.T. kaebus täies ulatuses rahuldamata ja riigilõivu tasumisega kantud 15,97 euro suurune menetluskulu (tl 27) tema enda kanda. Viru Vangla oma menetluskulude kohta dokumente ja taotlust esitanud ei ole. Raili Randlane Kohtunik 3