← Eesti

2-12-25519/39

[Tippige tekst] KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Mare Merimaa, Ülle Jänes, Margo Klaar Otsuse tegemise aeg ja koht 24.09.2013, Tallinn Tsiviilasja number 2-12-25519 Tsiviilasi X X Xi hagi X Xi vastu elatise saamiseks ja X Xi hagi X Xi vastu abielu lahutamiseks ning lapsega suhtlemiskorra määramiseks Tsiviilasja hind menetluses apellatsiooni- 254,43 eurot Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 22.02.2013 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik X Xi apellatsioonkaebus Menetlusosalised esindajad ja nende Apellant X X xxxxxxxxxxx) (IK xxxxxxxxxxx, elukoht Vastustaja X X X (IK xxxxxxxxxxxx), seaduslik esindaja X X (IK xxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Anastasia Nezgovorova Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON:

  1. Tühistada osaliselt Harju Maakohtu 22.02.2013 otsus elatise võlgnevuse suuruse osas ja mõista kostjalt välja elatise võlgnevus summas 206,92 eurot. Ülejäänud osas jätta otsus muutmata, arvestades ringkonnakohtu otsuses olevaid põhjendusi.
  2. Sõnastada Harju Maakohtu 22.02.2013 otsuse terviktekst alljärgnevalt: 2.
  3. Lahutada X Xi ja X Xi abielu, mis on registreeritud xxxxxxxxxx Tallinna Perekonnaseisuametis, abieluakt nr xxxxxxxxxx 1 [Tippige tekst] 2.
  4. Välja mõista X Xilt alaealise poja X X Xi (sündinud xxxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks igakuine elatis 220 (kakssada kakskümmend) eurot alates 02.07.2012 kuni poja täisealiseks saamiseni 15.08.
  5. 2.
  6. Välja mõista X Xilt elatise võlgnevus perioodi 02.03.2012 kuni 02.07.2012 osas summas 206 (kakssada kuus) eurot ja 92 senti. 2.
  7. X Xil on õigus alaealisele pojale X X Xile väljamõistetud elatist käsutada.
  8. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Menetluskulu jaotus Maakohtu ja apellatsioonimenetluse kulud jätta poolte kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud 02.07.2012 esitas X X hageja X X Xi seadusliku esindajana Harju Maakohtule hagi X Xi vastu elatise saamiseks. Lapse kulutused kuus on 759,70 eurot ja kostjalt tuleb hagi põhjenduste kohaselt välja mõista igakuine elatis 310 eurot alates maist
  9. Menetluse käigus hageja täpsustas nõuet ja taotles elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt juuli 2011- juuni 2012 eest 2216,16 eurot (12x310, millest maha arvestatud kostja poolt sel perioodil tasutud elatis) ja alates hagi esitamisest 310 eurot kuus. Kostja tasus lapse ülalpidamiseks poolte vahel kokkulepitud 3000 krooni (191,73 eurot), kuid alates veebruarist 2012 hakkas omal algatusel maksma vähem. Tasutud summadest ei piisa lapse ülalpidamiseks. X X abikaasa abielulahutuse nõudele vastu ei vaielnud ja leidis, et abielulised suhted on pöördumatult lõppenud. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja on lapse ülalpidamiseks tasunud vabatahtlikult kokkulepitud summa. Alates veebruarist 2012 vähendas makstavat summat seaduses ettenähtud miinimumini tulenevalt oma majanduslikust olukorrast. Kostjal on uus perekond (elukaaslane ja tema 2 last) ning seetõttu on kostja kulutused suurenenud. Hageja ei ole 2 [Tippige tekst] kostjale teinud ettepanekut suurema summa maksmiseks ja hagiga kohtusse pöördumine tuli üllatusena. Hageja poolt esitatud lapse ülalpidamiskulud on ilmselt ülepaisutatud ja ebamõistlikud ning tõendamata. Kostja esitas 11.09.2012 hagi tema ja X Xi abielu lahutamiseks. Abielulised suhted lõppesid veebruaris 2011 ja suhete taastamine võimalik ei ole. Kostjal on uus perekond. Kostja taotles tema ja poja suhtlemiskorra kindlaksmääramist. Esimese astme kohtu otsus 22.02.2013 otsusega Harju Maakohus lahutas X Xi ja X Xi abielu ja mõistis X Xilt välja igakuise elatise X X Xile 220 eurot alates 02.07.2012 ja 02.07.2011-02.07.2012 tekkinud elatise tasumise võlgnevuse 878,65 eurot. Menetlusosalised taotlesid abielulahutuse ja elatise nõudes osaotsuse tegemist ja soovisid täiendavat aega lapsega suhtlemiskorra osas kokkuleppe kaalumiseks. Kohus rahuldas taotluse. Kohus tuvastas, et poolte abielu on sõlmitud 05.06.2002, kooselu lõppes veebruaris 2011, pooled asusid elama eraldi ja on veendunud, et suhteid taastada ei ole enam võimalik. Seega kahe kalendriaasta jooksul on poolte vahel abielusuhted puudunud, abikaasad leppida ei soovi. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et hagi abielulahutuse nõudes on põhjendatud. Poolte ühine poeg X X X sündis xxxxxxx, laps elab emaga. Isa on lapse ülalpidamises osalenud, kandes lapse ema arvele raha. Pooled leppisid kokku, et isa tasub 3000 krooni kuus. Euro tulekuga arvestati see ümber 191,73 eurot. Seda summat tasus X X kuni jaanuarini 2012, veebruaris, märtsis tasus kummalgi kuul 140 eurot, elatist ei tasunud aprill - juuli
  10. Alates augustist kostja tasus igakuiselt elatist 145 eurot ja alates 2013.a - 160 eurot kuus. M. X soovis kostjalt elatise väljamõistmist 310 eurot kuus, kuna 4-aastase poja ülalpidamiskulud kuus on 760 eurot, s.h kulutused eluasemele 59,10 eurot, toidule 213 eurot, sidekulud 25 eurot, tervishoiule-ravimitele 45,50 eurot, lasteaiale ja last arendavale tegevusele 115 eurot, riietele-jalanõudele 137 eurot, lapse puhkusele, meelelahutusele jt vältimatutele püsikulutustele 125 eurot kuus. Kostja ei nõustunud näidatud kuludega ja leidis, et eluasemele kulub 40 eurot, toidule 100 eurot, tervishoiule koos hügieenitarvetega 20 eurot, lasteaiale ja lapse arendamisele 60 eurot, riietele-jalanõudele 20 eurot, meelelahutusele ja huvitegevustele 20 eurot kuus. Kostja nõustus maksma igakuist elatist seaduses sätestatud minimaalsuuruses. Kohus arvestas, et hageja esindaja tõendas enda ja lapse elukoha kommunaalkulusid. Lapse lasteaia tasu kuus on 2012.aastal olnud keskmiselt 60 eurot ja oleneb lasteaias viibitud päevade arvust. Arstitõendi kohaselt X X X, tulenevalt oma tervislikust seisundist, vajab suukaudseid rauapreparaate, eridieete, nahahoolduskreeme ja enureesi tõttu mähkmeid periooditi, mille tõttu on mõnevõrra suuremad kulutused lapse hügieenitarvetele ja tervishoiule põhjendatud. 4-aastase lapse sidekulutusi ei pidanud kohus põhjendatuks. X Xi keskmine kuutasu on ca 900 eurot ja pension kuus Põhja Pensioniameti tõendi kohaselt 210 eurot. Kostja töökohtadest väljastatud palgatõendite kohaselt on X Xi keskmiseks töötasuks 3 [Tippige tekst] 960 + 320 eurot. Kummalgi vanemal teisi ülalpeetavaid ei ole. Eeltoodud asjaolusid arvestades kohus leidis, et põhjendatud on määrata kostjalt väljamõistetava elatise suuruseks 220 eurot kuus. Hageja taotles elatise väljamõistmist kostjalt tagasiulatuvalt alates juulist 2011 - 2216,16 eurot. Puudus vaidlus, et poolte kokkulepe kohaselt X X täitis oma lapse ülalpidamiskohustust kokkulepitud suuruses 191,73 eurot kuni jaanuarini
  11. Ta tasus elatist ka veebruarismärtsis, kuid seda kokkulepitust väiksemas summas, s.o 140 eurot. Kostja võttis omaks, et elatise tasumist jätkas augustis 2012 ja tasumata jäi enne hageja poolt hagi esitamist aprilli, mai ja juunikuu eest. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et nõue elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt on põhjendatud vaid osas, mille kostja jättis tasumata või tasus kokkulepitust vähem. Vastavalt kokkuleppele tulnuks kostjal 2012.a kuni hagi esitamiseni (02.07.2012) jätkata kokkulepitud elatise maksmist ja tasuda poja ülalpidamiseks (6x191,73) 1150,38 eurot. Tegelikult tasus kostja 471,73 eurot, mistõttu tekkis võlgnevus 878,65 eurot. Apellatsioonkaebus Kostja palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega kohus mõistis välja elatise suuruses 220 eurot ja elatise võlgnevuse 878,65 eurot ja uue otsusega mõista välja elatis 191,73 eurot ja võlgnevus perioodi 02.07.2011 - 02.07.2012 eest 206,92 eurot või saata tsiviilasi tagasi maakohtule uueks arutamiseks. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Maakohus leidis õigesti, et apellant pidi vastavalt poolte kokkuleppele tasuma elatist igakuiselt 191,73 eurot ning kokkuleppe rikkumise tõttu tuleb apellandil tasuda elatise võlgnevus tagasiulatuvalt. Apellant ei nõustu aga maakohtu arvutuskäiguga. Tegelikult tasus apellant kuus kuud enne hagi esitamist elatist kokku 943,46 eurot, pidi aga tasuma 1150,38 eurot, mistõttu on võlgnevus 206,92 eurot. Maakohus andis esitatud tõenditele ebaõige hinnangu. Apellant ei nõustu kohtu põhjendustega, millega kohus mõistis välja suurema elatise, kui pooled olid kokku leppinud. Selles osas on maakohtu otsus motiveerimata. Maakohus ei ole tuvastanud elatise aluseks olevate lapse vajaduste olulist muutust, mis lubaks elatise suuremas summas välja mõista. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et lapse vajadused oleksid suuremad seaduses sätestatud miinimummäärast. Kokkulepe, mille kohaselt apellant tasus lapsele 191,73 eurot kuus, oli sõlmitud, arvestades lapse igakülgseid huvisid ning asjaolud suurema elatise väljamõistmiseks ei ole muutunud. Arvestades kummagi vanema panust lapse ülalpidamiseks, s.o kokku 383,46 eurot, saab pidada piisavaks lapse ülalpidamiseks. Vastustaja seisukoht Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused TsMS § 651 lg 1 järgi ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Otsus on 4 [Tippige tekst] vaidlustatud alaealisele lapsele elatise võlgnevuse ja igakuise elatise suuruse osas. Seega kolleegium otsust ülejäänud nõuete osas ei kontrolli. Kolleegium, olles tutvunud poolte seisukohtadega ning uurinud toimikus olevaid tõendeid, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, millega mõisteti kostjalt välja elatise võlgnevus ekslikult suuremas summas, kui see tõenditest nähtub. Otsus igakuise elatise suuruse osas tuleb jätta muutmata, kuid otsuse põhjendavat osa tuleb täiendada. Esmalt võtab kolleegium seisukoha elatise võla osas. Hageja taotles elatise võlgnevuse väljamõistmist tagasiulatuvalt perioodi juuli 2011 kuni 02.07.2012 eest. Maakohus rahuldas nõude summas 878,65 eurot. Otsuse kohaselt pidi kostja maksma elatist vastavalt pooltevahelisele kokkuleppele enne hagi esitamist kuue kuu jooksul 1058,38 eurot (6 x 191,73), kuid maksis 471,73 eurot, mis teeb võlaks 878,65 eurot. TsMS § 232 lg 1 järgi tuleb tõendeid hinnata igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Kolleegium nõustub apellandiga, et maakohus on jätnud dokumentaalsed tõendid, s.o. panga ülekanded ja nendel olevad selgitused, tähelepanuta, mis on viinud ebaõige järelduse tegemiseni. Eelnimetatud puudust on võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Toimikus olevate tõenditega on tõendatud, et kostja maksis hageja ülalpidamiseks elatist vastavalt kokkuleppele kuni märtsikuuni 2012 (I kd lk. 209-210). Võlgnevus algas märtsikuust
  12. Kostja maksis hagejale elatist kokkuleppest vähem
  13. aasta märtsis, aprillis, mais ja juunis (s.o. 140 eurot kuus), seejuures mai ja juuni eest tegi ta ülekande
  14. augustil 2012, makstes 280 eurot. Seega tõenditest ilmneb, et kostja maksis kokkulepitust vähem
  15. aasta märtsi, aprilli, mai ja juuni eest, mil hageja sai elatist 560 eurot. Kokkuleppe kohaselt oleks pidanud kostja selle perioodi jooksul maksma 766,92 eurot. Seega on kostja elatise võlgnevus hageja ees 206,92 eurot, s.o.766,92 – 560 eurot. Vastavalt PKS § 97 p-le 1 ja §-le 108 tuleb hagi elatise võlgnevuse väljamõistmiseks rahuldada 206,92 euro osas. Järgnevalt kontrollib kolleegium otsust igakuise elatise suuruse osas. Kolleegium ei tuvastanud maakohtu poolt materiaalõiguse normi ebaõiget kohaldamist ega menetlusõiguse normi olulist rikkumist, mis annab alust maakohtu otsuse tühistamiseks kostjalt välja mõistetud igakuise elatise suuruse osas. Kolleegium leiab, et kostjalt hageja kasuks väljamõistetud igakuine elatis suuruses 220 eurot on mõistlik ja põhjendatud summa, mis on vajalik alaealise lapse normaalseks arenguks (PKS § 99). Asjaolu, et hageja vanemate vahel oli saavutatud eelnev kokkulepe elatise suuruses 191, 73 eurot, ei võtnud hageja seaduslikult esindajalt õigust kohtusse pöörduda, kui lapse vajadus on muutunud. Lisaks sellele kostja ise ei täitnud kokkulepet. Hageja vanemate kokkulepe elatise osas on sõlmitud
  16. aastal, kuid võrreldes
  17. aastaga on elukallidus tõusnud. Toimiku materjalide kohaselt on hagejal tervislikud probleemid, millest tingitult tuleb teha lisakulutusi. 5 [Tippige tekst] Õige on, et maakohus ei ole otsuses välja toonud lapse normaalseks arenguks vajalikku summat, milleks kolleegium peab toimikus olevatest tõenditest lähtudes 440 eurot, millest kostjal tuleb kanda PKS §116 lg 1 alusel pool, s.o 220 eurot. Hinnates poolte maakohtus esitatud tõendeid, leiab kolleegium järgnevat: • Hageja esindaja on tõendanud lapse elukoha kommunaalkulusid (t.l. 68-71). Hageja nõutud 59,1 eurot on 1/3 aprillikuu kommunaalarvest. • Hageja esindaja on tõendanud, et hageja keskmine lasteaia kulu on kuus 60 eurot (t.l. 73). Kuna mõlemad vanemad peavad panustama hageja kulutustesse võrdselt, jääb apellandi kanda hageja lasteaia kuludest 30 eurot. • Kolleegium hindab varasema kohtupraktika põhjal lapsele vajalikuks kuluks söögi eest 130 eurot kuus, millest kostja kanda jääb 65 eurot. Siinjuures võtab kolleegium arvesse, et laps käib lasteaias, mille võrra ongi söögile kuluv summa arvestatud väiksemana. • Tõenditest nähtuvalt on (t.l. 56-66) hageja kulutused mänguasjadele ja riietele kuus 79 eurot. Hageja on esitanud tšekke 3 kuu ja 9 päeva ulatuses, mille seas on kviitungeid ka muu kui eelmainitud asjade eest. Kolleegium nõustub apellandiga, et eelnimetatud kulud on osaliselt põhjendamatud. Hageja riietele ja mänguasjadele vajalikuks kuluks kuus peab kolleegium 49 eurot, millest kostja osa on 24,5 eurot kuus. • Kuna hageja vajab tervisliku seisundi tõttu suuremaid väljaminekuid nii ravimitele kui ka hügieenitarvetele, peab kolleegium põhjendatuks eelnimetatud kuluks 50 eurot kuus, millest kostja kanda jääb 25 eurot. • Kolleegium peab põhjendatuks vabaaja kuluks hageja osas 32 eurot kuus, millest kostja kanda jääb 16 eurot. Tulenevalt eelnevast leiab tsiviilkolleegium, et maakohtu poolt väljamõistetud elatis 220 eurot kuus on põhjendatud ja mõistlik summa (PKS § 99 ja § 100 lg1 ja 2). Menetluskulude jaotus Kuivõrd apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, tuleb poolte kantud apellatsioonmenetluse kulud vastavalt TsMS § 163 lg-le 1 jätta poolte endi kanda. Ülle Jänes Margo Klaar Mare Merimaa 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.