KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Reet Allikvere ja Imbi Sidok-Toomsalu Otsuse tegemise aeg ja koht 23.09.2013, Tallinn Tsiviilasja number 2-12-46297 Tsiviilasi X Xi hagi X-X Xi ja vähendamiseks X Xa vastu elatise Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 571,23 eurot Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 07.05.2013 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik X Xi apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja X X (IK xxxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxx), lepinguline esindaja advokaat Ilja Zuev Kostja X-X X (IK xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxx), Kostja X Xa (IK xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxx) Kostjate seaduslik esindaja X Xa, lepinguline esindaja vandeadvokaat Jaan Tedder Kirjalik menetlus Menetluse liik RESOLUTSIOON:
- Jätta Harju Maakohtu 07.05.2013 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
- Ringkonnakohtu menetluskulud jätta X Xi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud
- 12.11.2012 esitas X X hagi Harju Maakohtusse X-X Xi ja X Xa vastu elatise suuruse vähendamiseks.
- Harju Maakohtu 14.05.2009 otsusega nr 2-07-44738 on X Xilt välja mõistetud elatis kummagi lapse ülalpidamiseks 3000 krooni (191,7 eurot). Hageja palus vähendada laste ülalpidamiseks tasutavat elatist selliselt, et kummagi lapse ülalpidamiseks tasutav elatise suurus oleks alammääras. Kostjate vastuväited
- Kostjad hagi ei tunnistanud. Laste vajadused on nelja aastaga suurenenud ja kostjad peaksid esitama elatise suurendamise hagi. Esimese astme kohtu otsus
- Harju Maakohus jättis 07.05.2013 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
- Hageja esitas tõendi, mille kohaselt tema töötasu bruto on 809,12 eurot kuus. Nimetatud summast arvestatakse hageja väitel maha tulumaks 136,56 eurot, elatis 383,47 eurot ja pensionikindlustus 16,2 eurot, seega hageja sissetulek on kuus 274,25 eurot.
- 11.01.2013 on hagejal abielust X Xaga sündinud laps X Xa. Lisaks elab X Xi ja X Xa peres X Xa laps. Hagejal ei ole küll kohustust X Xa last üleval pidada, kuid X Xa on lapsehoolduspuhkusel ja ei saa ise töötada. Hageja leidis, et mõistlikud kulud ühe lapse kohta oleksid alljärgnevad: eluasemekulud 31,96 eurot, toit 100 eurot, tervishoid 12 eurot, hügieenitarbed 7 eurot, riided ja jalanõud 50 eurot, meelelahutus 15 eurot, seega kokku kulutused lapsele 215,06 eurot, millest poole peaks kandma kumbki vanem.
- Kohus leidis, et hageja ei ole olukorras, kus tema või tema ülalpidamisel olev 11.01.2013 sündinud laps jääksid elatise tasumisel senises suuruses kostjatest vähemkindlustatuks. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et hageja omab elamumaad Tallinnas, Pirita linnaosas, samuti korteriomandit Viimsi vallas Haabneeme alevikus. Üldteadaolevalt on kinnistud Pirital ja Viimsis kinnisvaraturul kõrge hinnaga. Hagejale kuulub sõiduauto Mitsubishi Eclipse 2001.a väljalase. Hageja konto väljavõttest nähtub, et 13.01.2013 seisuga oli tema kontojääk 33 216,72 eurot. OÜ Edilcom on hagejale lisaks töötasule kandnud 10.10.2012 üle 2500 eurot ja 07.11.2012 - 6000 eurot. Nimetatud summade kohta seletas hageja, et need ei ole tema töötasu, vaid tegemist on investeeringutega.
- Kohus leidis, et hageja ei tõendanud, et väljamõistetud elatist oleks alust vähendada hageja maksevõime vähenemise tõttu. Hageja varanduslikku seisukorda iseloomustavad andmed tõendavad, et hageja on võimeline senises määras ülalpidamist andma. 2
- Kostjate seadusliku esindaja töötasu on keskmiselt 1200 eurot neto. Laste igakuised kulud on alljärgnevad: toit 172,5 eurot, korterilaen 52 eurot, Elisa teleteenused 5 eurot, Starman teleteenused 8,3 eurot, Eesti Energia 7 eurot, meelelahutus 10 eurot, ravimid 15 eurot, riided 70 eurot, X-X huvitegevus 88,90 eurot ja Xi huvitegevus 113,90 eurot. Hageja leidis, et kulutused laste huvitegevusele on liiga suured ja osaliselt on laste huvitegevuse kulusid näidatud vaid kohtu jaoks. Kohus leidis, et kulutused laste huvitegevusele ei saa kunagi olla liiga suured, igasugune huvitegevus on laste arenguks vajalik. Hageja on isik, kes suudab tasuda ka laste tavalisest kallima huvitegevuse eest. Tavalisest kõrgem on küll kostjate ema hinnang laste riietekuludele, samas ei ole kostjate ema eraldi välja toonud kooliga seotud kulutusi. Riiete, jalanõude ja koolitarvete maksumus kokku 70 eurot kuus on mõistlik ja kohtupraktikaga kooskõlas. Ülejäänud kostjate esindaja nimetatud kulutused lastele on mõistlikud. Õige on kostjate esindaja väide selles, et elatis mõisteti välja neli aastat tagasi, selle ajaga on kasvanud lapsed ja on suurenenud elukallidus. Seega puudub alus ka elatise vähendamiseks tulenevalt laste vajaduste vähenemisest. Apellatsioonkaebus
- X X palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada, menetluskulud jätta vastustajate kanda.
- Hageja arvates kohus ei ole andnud ammendavat hinnangut hageja varalisele seisundile. Kohus ei ole tuginenud TsMS §-s 459 sätestatule (elatisraha vähendamise regulatsioon), vaid pigem tegi tavaotsuse elatisraha määramise kohta, millega kinnitas, et 2009.a tehtud kohtuotsus on õige ja õiglane. Seega ei ole sisuliselt lahendanud küsimust, kas ja kuivõrd on muutunud hageja varaline olukord.
- Elatisraha vähendamise peamiseks asjaoluks on hageja lapse X Xa sünd ja asjaolu, et seoses sellega hageja abikaasa ei tööta, s.t hageja toetab perekonda üksinda, samas ka see, et muutus tulumaksuseaduse regulatsioon. 2009-2011.a hageja maksis 3000 krooni lapsele ja laste seaduslik esindaja ise maksis saadud elatisraha pealt tulumaksu, siis 2011.a alates hageja peab ise tasuma tulumaksu – seega tema kohustuseks on tasuda 3000 krooni + 3000 krooni, millele lisandub tulumaks 21 %.
- Hageja Viimsis asuv korter on ostetud pangalaenuga, mille maksumus ületab laenu vaid 20 000 eurot, Pirital asuv kinnistu on lihtsalt maatükk õunapuudega, mis osteti laenu abil ning hageja ei saa sellest mingit kasu. Sõiduki turuväärtus ei ületa 7000 eurot ning sõiduk ei ole mingi eriline luksus. Kontodel asuv raha on hageja välismaa lähetustega seotud kulude tasaarvestus, mis ei ole hageja sissetulek. Tegemist on hageja kulude kompensatsioonidega. Raha kontol ei näita stabiilset olukorda, tänase päeva seisuga hageja konto seis on ca 200 eurot, millega 4 liikmeline pere peab elama 10 päeva.
- Riigikohus leidis (RK 3-2-1-21-07), et vanem peab tagama kõigile oma lastele võrdsed võimalused toimetulekuks ja arenguks ning pidama lapsi võrdväärselt ülal. Õige ei ole eelistada vanemast lahus elavaid lapsi vanemaga koos elavatele lastele ega rahuldada vanemast lahus elavate laste vajadusi vanemaga koos elavate laste vajaduste arvel.
- Laste kulud on oluliselt üle paisutatud. Hageja esitas laste kulude osas vastuväiteid, kuid kohus ei ole nendega otsust tehes arvestanud. Lapsed ei pea valima kõige kallima hinnaga harrastusi. Laste koolis on olemas võimalus spordiringides käia, mis maksavad 2-3 eurot kuus. Hageja ei ole nõus sellega, et lapsed peavad käima Puškini Instituudis vene keelt õppimas. Mõlemad lapsed käivad huviringides ja arengu toetamise rühmas koolis – see on juba piisav laste arenguks. Kulud lastele peavad olema mõistlikud.
- Lisaks laste ema saab peretoetust igakuiselt 19,17 eurot ja selle summa võrra tuleb vähendada hagejalt välja mõistetud elatist.
- Ei saa nõustuda sellega, et nelja aastaga elatisraha väljamõistmisest on kasvanud lapsed ja on suurenenud elukallidus. Tegelikult elukalliduse pehmendamiseks seadusandja on 3 juba mitu korda viimastel aastatel diferentseerinud minimaalset elatisraha suurust (139,01 eurot; 145 eurot; 160 eurot). Vastustajate seisukoht
- Vastustajad paluvad jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu põhjendused
- Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohus kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
- Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist:
- Maakohus on andnud ammendava hinnangu hageja varalisele seisundile. Juba ainuüksi kostja pangakonto väljavõttest nähtub kostja hea majanduslik olukord. Asjaolu, et tegemist on kostja sõnul kuluhüvitistega, mitte otsese töötasuga, ei muuda hinnangut kostja majanduslikele võimalustele. Elatise maksmise tõttu ei jää kostjaga kooselav laps vähemkindlustatuks.
- Kostja väide, et laste kulud on oluliselt üle paisutatud, ei ole käesolevas menetluses asjakohane. Kostjatele elatise väljamõistmisel tuvastati lastele tehtavad vajalikud ja põhjendatud kulud. Kostjad ei pea uuesti tõendama samade kulude vajalikkust ja põhjendatust. Käesolevas menetluses saaks hageja tugineda kulude äralangemisele, mida hageja teinud ei ole. On üldteada, mida märkis ka maakohus, et laste kasvades kulud pigem suurenevad. Menetluskulude jaotus ja selgitus
- Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti hageja kanda.
- TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Reet Allikvere Imbi Sidok-Toomsalu Gaida Kivinurm 4 5