Obsah (5)

§ 52§ 142§ 140§ 138§ 14

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number Tsiviilasi nr 2-13-29329 Määruse tegemise aeg ja koht 29.august 2013, Tallinn Kohtukoosseis Tiit Kollom, Ele Liiv, Ande Tänav Kohtuasi Pärnu

) §-s 14, mille kohaselt sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale on lubatav võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekul või siis, kui on olemas mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument. Sissenõudja võib nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Täituri avalduses viidatud Riigikohtu üldkogu poolt tehtud kohtumäärusel ei ole puutumust menetluses esitatud avalduse lahendamisega. Riigikohus ei ole oma lahendis viidanud, et tema poolt tehtud otsust tuleks rakendada ka täitemenetluses. Määruskaebus

1. Kohtutäitur Rannar Liitmaa palub maakohtu kandemääruse tühistada ning kanda käsutamise keelumärge X Xi ühisomandi osale AS SEB Pank ja kohtutäitur Rannar Liitmaa kasuks.
2. Ekslik on maakohtu seisukoht, et Riigikohtu lahend nr 3-3-1-82-12 ei kohaldu täitemenetluses. Riigikohtu lahendid on suunatud kõigile õigussubjektidele, tegemata vahet, mis menetlusega on tegemist. Kahtlemata ei olnud Riigikohtu seisukohaks anda ühele õigussubjektile eelistatud olukord teiste ees. Kõigil sissenõudjatel peab olema võrdne õigus seada võlgnevuse täitmise tagamiseks käsutamise keelumärge võlgnikule kuuluvale varale. Menetluse edasine käik
3. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ning edastas selle läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
4. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu kinnistusosakonna kandemäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu kandemäärus muutmata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja ei pea TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid korrata. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
5. Täitemenetluses toimub rahaliste nõuete täitmine

§ 52

lg 1 järgi varale sissenõude pööramisega, mille käigus vara arestitakse ja müüakse ning sissenõudja nõue rahuldatakse vara müügist saadud raha arvel. Seega on vara arestimine sissenõude pööramise üks osatoimingutest.

§ 142

lg 1 järgi kinnisasja arestimiseks kirjutab kohtutäitur üles kinnisasja, keelab selle käsutamise ja laseb kinnistusraamatusse kanda kinnistu käsutamise keelumärke.

§ 140

lg 1 järgi võib sissenõudja nõude täitmiseks kinnisasjale pöörata sissenõude, kui võlgnik on kantud kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse. Vaidlusalune kinnisasi on kinnistusraamatusse kantud võlgniku ja tema abikaasa ühisomandina. AÕS § 70 lg 4 järgi on ühisomand kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. Seega on võlgnik kinnisasja kindlaks määramata osa 2 omanik.

§ 138

lg 2 järgi võib kinnisasja osale sissenõude pöörata ainult siis, kui osa on kaasomaniku mõtteline osa ühises asjas AÕS § 70 lg 3 mõttes, so kindlaks määratud osa. Sissenõude pööramise tingimusi abikaasade ühisvarale reguleerib aga

§ 14

, mille lõike 1 järgi on sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale lubatav võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekul või siis, kui on olemas mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument. Kumbagi sissenõudmise pööramise eeldust käesolevas asjas ei esine ja seetõttu ei saa kohtutäitur pöörata sissenõuet abikaasade ühisvaraks olevale kinnisasjale ja kohtutäituril ei ole alust nimetatud kinnisasja arestida ning nõuda keelumärke tegemist kinnistusraamatusse. Küll aga saab sissenõudja nõuda

§ 14

lg 2 järgi ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Selleks tuleb sissenõudjal esitada kinnisasja ühisomanike vastu ühisvara jagamise hagi

§ 14lg-s 2 sätestatud tingimustel ja tähtaja jooksul.

Selles hagis on võimalik taotleda hagi tagamise korras muu hulgas ka TsMS § 378 lg 1 p-s 2 sätestatud abinõuna vara arestimist ja käsutuskeelu märke tegemist vararegistris. Seega saab kohtutäitur võlgniku ühisomandis olevale varaosale sissenõuet pöörata ja seda arestida sisuliselt alles pärast ühisvara jagamise kohta tehtud kohtulahendi jõustumist. 8. Määruskaebuse väide, et käesolevas registriasjas on kohaldatavad Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-82-12 seisukohad, ei ole põhjendatud. Riigikohus on nimetatud lahendi p-des 55 ja 56 leidnud, et maksuhaldur võib taotleda kohtult MKS §-de 1361 lg 1 ja 130 lg 1 p 1 alusel luba tulevase maksuotsuse täitmise tagamiseks käsutamise keelumärke seadmiseks ühisomandisse kuuluvale kinnisasjale nii, et selle käsutamine keelatakse maksukohustuslasel. Seega on tegemist maksunõude täitmise tagamise abinõu kohaldamisega haldusmenetluses. Võlaõigusliku rahalise nõude puhul saab tsiviilkohtumenetluses taotleda täitmise tagamise analoogilise abinõuna TsMS § 378 lg 1 p 3 järgi kostjal teatud tehingute ja toimingute, muu hulgas ka oma vara käsutamise keelamist. Käesoleval juhul ei ole esiteks sellisel viisil kinnisasja käsutamise keelumärke seadmist taotletud ja teiseks ei taotleta seda haldus- ega tsiviilkohtumenetluses. Nimetatud Riigikohtu lahendist ei tulene põhimõtet, et täitemenetluses saaks keelata võlgnikul ühisomandis oleva kinnisasja käsutamist ja taotleda sellise käsutamise keelumärke kandmist kinnistusraamatusse. Sellel puuduks ka mõte, kuna kohtutäitur ei saaks niikuinii pöörata sissenõuet võlgniku osale ühisomandis enne sissenõudja poolt hagiga kohtusse pöördumist ning võlgniku ühisvara jagamise kohtuotsuse jõustumist. Tiit Kollom Ele Liiv Ande Tänav 3