Obsah (12)

§ 101§ 112§ 189§ 76§ 640§ 641§ 642§ 644§ 646§ 648§ 6§ 128

2-12-52180 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anu Uritam Otsuse tegemise aeg ja koht 30. september 2013.a Tallinn Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number 2

§ 101

lg 2 järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab korraga kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Kahju hüvitamise nõude eesmärgiks on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Seega tuleks tellijale hüvitada eelkõige puuduste kõrvaldamise kulud ja töö puudustest tingitud asja väärtuse vähenemine. Kui hageja nõuab selle asemel tehtud töö eest tasutud summat, ei ole see hagejal tekkinud kahjuks. Sellisel juhul võib hageja nõue olla käsitletav hageja hinna alandamise nõudena. Hinna alandamine eesmärgiks on

§ 112

järgi mittekohase täitmisega rikutud pooltevaheliste kohustuste taastamine olukorras, kus lepingutingimustele mittevastava soorituse saanud lepingupool on mittekohase täitmise vastu võtnud ja ei soovi lepingust taganeda. Sanas on hageja nõudeõiguse tekkimise eelduseks endiselt töö lepingutingimustele mittevastavus ja töövõtja vastutus selle eest (samas, p 12). 43. Seega tuleb hageja nõuet kostjale tasutud summade osas käsitleda hinna alandamisest tuleneva nõudena, mitte kahju hüvitamise nõudena. Riigikohus on leidnud, et hinna alandamine on kujundusõigus ning hinna alandamise avaldusele ei ole ette nähtud vorminõuet. Sellise avalduse võib teha ka kohtumenetluses, muuhulgas hagis, kui see jõuab kostjani (RK TKo 3-2-1156-11, p 21). Seaduses ei ole sätestatud ka hinna alandamise tähtaega (samas, p 22). Sisuliselt on hageja soovinud alandada kostjaga sõlmitud lepingute hinda nullini. Selline hinna alandamine on põhjendatud siis, kui kostja rikkus oma kohustusi kõigi lepingute alusel ning oli vastutav kohustuste rikkumise eest. Samuti eeldab selline hinna alandamine seda, et kostja kohustuse täitmise väärtus oli võrreldav nulliga. 44.

§ 112

lg 1 sätestab, et kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kohase ja mittekohase täitmise väärtused määratakse kohustuse täitmise aja seisuga. Kui kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei saa täpselt kindlaks teha, otsustab väärtuste suuruse asjaolusid arvestades kohus.

§ 112

lg 3 sätestab, et hinna alandamiseks õigustatud lepingupool, kes on juba maksnud alandatud hinda ületava rahasumma, võib hinna alandamise korral nõuda ülemäära makstu tagastamist vastavalt

§ 189lõikes 1 ja § 191 lõikes 1 sätestatule.

Seega võib hinna alandamise põhjendatuse korral esitada lepingu alusel tasutu tagastamise nõude.

1. Kohus leiab, et erinevalt hageja väidetest kolme lepingu sõlmimise kohta, on käesolevas asjas leidnud tõendamist poolte vahel kahe lepingu sõlmimine. Esimene nendest kokkulepetest sõlmiti suuliselt ning teine poolte endi väidete kohaselt kostja hinnapakkumise esitamise ja sellele hageja nõustumuse esitamise teel. 9
2. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et kostja esitas hagejale 05.12.2012.a arve nr XXX summas 486 eurot (toimiku lk 9). Arve oli 85 euro ulatuses esitatud starteri remondi eest ning ülejäänud osas mootori demontaaži ja paigalduse, mahavõtu ning defekteerimise eest. Vaidlus puudub selle üle, et antud arve tasus hageja abikaasa (konto väljavõte, toimiku lk 135, tõlge eesti keelde lk 154). Uue starteri müügi eest esitas kostja hagejale arve summas 300 eurot (toimiku lk 79) ning vaidlus puudub selle üle, et antud arve tasus kostjale sularahas XXX.
3. Tunnistajana üle kuulatud XXX(toimiku lk 175) kinnitas, et tema palus kostjal esmalt remontida mootori starteri, sest ta arvas, et viga on starteris. Starter paigaldati tunnistaja ütluste kohaselt mootorile tagasi ning kostja teavitas hagejat, et viga ei olnud starteris. Sama tunnistaja ütluste kohaselt selgus 2012.a mais, et starter ei tööta ning tunnistaja ostis kostjalt 300 euro eest uue starteri. Tunnistajana üle kuulatud XXX (toimiku lk 176) väitis, et 2012.a mais paluti kostjal uuesti starter ära vahetada, sest vahepeal oli starter vees käinud ja vett täis.
4. Muudest asjas kogutud tõenditest ei nähtu, et hageja oleks kostjale esitanud pretensioone või nõudeid seoses nende töödega, milliseid hageja tegi 05.12.2012.a arve alusel. Asjas kogutud tõenditest ei nähtu, et hageja oleks esitanud kostjale nõude starteriga seotud tööde nõuetele mittevastavuse kohta või esitanud kostjale nõuet starteri uueks parandamiseks. Eeltoodud tõenditest ja poolte väidetest nähtub, et kõik 05.12.2012.a arve alusel teostatud tööd oli hageja kostjalt oma esindaja kaudu vastu võtnud ning ühegi töö suhtes pretensiooni hageja ei esitanud.
5. Riigikohus on leidnud, et töö vastuvõtmine ei võta tellijalt õigust tugineda töös ilmnevatele puudustele, kuid see omab olulist tähendust tõendamiskoormuse jaotusele, Kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse

§ 76lg 4 kohaselt, et täitmine oli täielik.

Seega eeldatakse töö vastuvõtmise korral, et vastuvõetud töö oli lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija (RK TKo 3-2-1-80-08, p 21). 50.

§ 76

lg 4 sätestab, et kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Kuivõrd hageja võttis kostjalt kõik 05.12.2011.a arve alusel teostatud tööd vastu, tuli hagejal tõendada, et 2012.a mais ilmnesid starteriga seotud probleemid nimelt puuduste tõttu kostja töös. Hageja ei ole menetluse käigus selgelt välja toonud ega tõendanud, millised puudused esinesid kostja poolt starteril tehtud töödes. Hageja on üksnes välja toonud selle, et starter ei käivitanud mootorit. Kostja tunnistaja ütluste kohaselt oli selle põhjuseks kostjast sõltumatu asjaolu ehk see, et starter oli vahepeal vees käinud.

§ 640

lg 1 sätestab, et tellija peab töövõtjale töö eest tasuma ka juhul, kui töö hävib või kahjustub pärast selle asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut tellijale. Seega tuleneb antud sättest, et kui starter hävis pärast sellele tehtud tööde teostamist ja starteri hagejale üleandmist mistahes sellistel põhjustel, mis ei tulenenud kostja poolt tehtud töödest, ei saanud hageja vabaneda tööde eest tasumise kohustusest ega nõuda tööde eest makstud tasu tagasi. Starteril mittekäivitumist kostja töödest tulenevate puuduste tõttu ei ole hageja tõendanud.

1. Seega puudub hagejal alus kohaldada kostja suhtes mistahes õiguskaitsevahendeid nende tööde osas, mida kostja tegi 05.12.2011.a arve alusel. Hageja ei ole ka välja toonud ega tõendanud, et kostja oleks 05.12.2011.a teostatud tööde puhul tuvastanud ebaõigesti mootoril parandamist vajanud defektid või teostanud mistahes muul moel ebaõigesti mootori demontaaži. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja nõue kostja vastu 486 euro (tööde eest tasutud summa) ning 300 euro (uue starteri ostmiseks kulunud summa) tagastamiseks tuleb jätta rahuldamata.
2. Kohus märgib, et isegi juhul, kui hageja väited starteri mittekäivitumisest kostja poolt tehtud tööde ebakvaliteetsuse tõttu oleksid tõendatud ja põhjendatud, ei saa sellest tuleneda hageja õigust nõuda tervikuna tagasi kogu 05.12.2011.a esitatud arve alusel tasutud summat ning 10 tervikuna uue starteri ostuks kulunud 300 eurot. Hinna alandamine on võimalik võrdeliselt arvestades kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhet kohase täitmise väärtusega. Kui hageja sai uue starteri hinnaga 300 eurot ning kostja poolt teostatud starteri remonditööde väärtus oleks 0, oleks hagejal õigus alandada hinda vaid remonditööde väärtuse võrra ehk 85 euro võrra. Hageja ei saa samaaegselt nõuda nii remonditööde tasumiseks kui uue starteri ostmiseks kulunud summat tagasi, sest hageja sai kostjalt 300 euro tasumisel uue ja töötava starteri, mille üle vaidlus puudub. Kohus kordab veel kord, et teiste 05.12.2011.a arve alusel tasutud summade tagasinõudmiseks oleks hagejal puudunud alus ka siis, kui tema väited starteri ebakvaliteetse remondi osas oleksid tõendamist leidnud.
3. Järgmiseks asub kohus hindama, kas hagejal on õigus kohaldada õiguskaitsevahendeid kostja vastu tulenevalt poolte kokkuleppest, mis nähtub 03.05.2012.a esitatud arvest. 03.05.2012.a esitas kostja hagejale arve nr XXX (toimiku lk 10) mootoriga seotud varuosade vahetamise, tööde ja mootoriõli vahetamise eest kokku summas 2654 eurot (koos käibemaksuga). Pooled ei ole kohtule esitanud lepingu sõlmimisel kostja poolt hagejale saadetud hinnapakkumist, kuid vaidlus puudub selle üle, et see ühtis arvel kajastatuga. Seega loeb kohus tuvastatuks, et pooled sõlmisid lepingu nimelt arvel toodud tööde tegemises ja varuosade paigaldamises. Muuhulgas pidi kostja vahetama kolvid, raamsaaled, kepsusaaled, tihendid, lihvima ja survestama plokikaane, puurima silindri, vahetama õli- ja kütusefiltrid, samuti mootoriõli (kostja tõlge arve sisule, toimiku lk 107, 108).
4. Hageja väitis oma vande all antud ütlustes (toimiku lk 174-175), et esialgses hinnapakkumises lubas kostja teostada tööd 2000 euro eest, kuigi arve esitati suuremale summale. Kohus ei loe hageja väiteid usutavateks, sest neid ei toeta teised asjas kogutud tõendid. Hageja ise on kinnitanud, et tema keeleoskuse puudumise tõttu kostjaga otse ei suhelnud. Kostjaga suhtles hageja esindajana tunnistaja XXX, kes kinnitas (toimiku lk 175), et e-kirjaga saadetud kostja hinnapakkumine oli „suurusjärgus 2400 eurot“. Eeltoodut kokku võttes loeb kohus tõendatuks, et pooled leppisid kokku nimelt 03.05.2012.a arves kajastatud tööde tegemises hinnaga 2654 eurot (koos käibemaksuga).
5. Hageja väidete kohaselt tasus ta antud arve sularahas summas 2200 eurot, sest pooled leppisid sellisel viisil arve tasumises kokku. Kostja on nõustunud vaid sellega, et hageja tasus sularahas 1000 eurot. Kostja väidete kohaselt jättis hageja ülejäänud osas arve tasumata ja kokkuleppe sõlmimist hagejaga selle kohta, et arvest tuli tasuda vaid 2200 eurot, kostja eitas. Kohus leiab, et hageja väited arve täieliku tasumise kohta ei ole leidnud tõendamist. Hageja ei ole samuti tõendanud, kellega ja millal ta leppis kokku, et võib arve sularahas tasumisel maksta 2654 euro asemel 2200 eurot. Kostja seaduslik esindaja Tatjana Kask sellise kokkuleppe olemasolu ei kinnitanud ning väitis, et XXX tasus talle Miiduranna sadamas arve eest sularahas vaid 1000 eurot. Hageja enda ja tema esindajana tegutsenud XXX ütlused sularaha tasumise kohta ei lange kokku.
6. Hageja väitis vande all antud ütlustega (toimiku lk 174-175), et tasus ise XXX Miiduranna sadamas 1000 eurot ning samal päeval hiljem samale isikule Viimsi Comarketi ees 1200 eurot. Tunnistaja XXX (toimiku lk 175) väitis, et hageja tasus tema juuresolekul kogu summa XXX Viimsi Comarketi ees. Seega ei lange hageja ja tema tunnistaja väited raha üleandmise koha ja üle antud summade, samuti üleandmise juures viibinud isikute kohta kokku ning kohus ei pea ei hageja seletusi ega XXX ütlusi selles osas usaldusväärseteks. XXX ütlusi ei pea kohus usaldusväärseteks ka seetõttu, et hageja esindaja kinnitas 11.09.2013.a istungil, et ta täpsustas vaidluse asjaolusid enne istungit tunnistaja XXX (toimiku lk 173, pöördel). Seetõttu on kohtul põhjendatud alus kahelda tunnistaja XXX ütluste erapooletuses. Erinevused hageja ja tunnistaja ütlustes üle antud summa suuruse, aja ja koha osas on kohtu hinnangul sedavõrd olulised, et nende ütluste alusel ei saa lugeda tõendatuks täiendava 1200 euro tasumist kostjale. Muid tõendeid sularaha tasumise kohta hageja ei esitanud. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et antud 11 asjas on tõendatud hageja poolt üksnes selle summa tasumine, mille kostja on omaks võtnud ehk tõendatud on lepinguliste tööde eest 1000 euro tasumine. Hageja poolt täiendavate summade tasumist ei tõenda hageja väited, mille järgi ei ole kostja talle esitanud tasumata summa kohta pretensiooni. Kostja seadusliku esindaja Tatjana Kase ütluste kohaselt nõudis kostja hagejalt tasumata jäänud summa maksmist. Täielikult on jäänud tõendamata hagejal väide, mille kohaselt võis ta arve tasuda väiksemas summas, kui arves endas kirjas oli. Kohus märgib, et hageja eest tasus XXX ka uue starteri ostmiseks vajaliku summa sularahas, millisel puhul käibemaksu tasutud summast maha ei arvestatud ning arvele kanti märge „makstud sularahas“ (toimiku lk 79). Kohus ei pea eluliselt usutavaks, et oluliselt suurema summa tasumisel sularahas ei teinud pooled selle kohta arvele kirjalikku märget tasumise kohta.
7. Seega on kohus tuvastanud, et hageja ja kostja leppisid kokku konkreetsete tööde tegemises hinnaga 2654 eurot, millest hageja tasus kostjale vaid 1000 eurot. Poolte vahel on tekkinud vaidlus selle üle, kas kostja sai kokku lepitud tööd lõpuni valmis teha ja hagejale üle anda või mitte. Vaidlus puudub selle üle, et ühtegi kirjalikku akti tööde üleandmise-vastuvõtmise kohta pooled allkirjastanud ei ole.
8. Hageja seletas oma vande all antud ütlustes (toimiku lk 174-175), et „mulle öeldi, et mootor on remonditud, kui starterit peale pandi. Mootor ei käivitunud“. Edasi väitis hageja, et kostja küsis uue starteri eest lisaraha ja XXX teatas, et mootor on korras. Tunnistaja XXX väitis (toimiku lk 175), et mootori paigaldamisel selgus, et seda ei saa käivitada starteri tõttu. Seejärel ostis hageja uue starteri ning „see pandi peale“. Tunnistaja väitis: „Telefoni teel suhtlesin mehhaanikuga, kes ütles, et mootor käivitub“. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et uut starterit kostja mootorile peale ei paigaldanud, vaid seda tegi XXXOÜ. Hageja ja tunnistaja XXX ütluste alusel ei ole võimalik tuvastada, kelle mehhaanik neile teatas, et mootor on korras ja see käivitub.
9. Tunnistajana üle kuulatud XXX (toimiku lk 176) väitis, et kui jaht oli Miiduranna sadamas, pani kostja sellele mootori peale, aga käivitada mootorit ei saanud, sest jahi elektrisüsteem oli kannatada saanud. Elektritööde tegemise vajaduse jahil on hageja oma 01.04.2013.a seisukohtades omaks võtnud (toimiku lk 74). Tunnistaja ütluste kohaselt palus hageja tal uuesti starteri ära vahetada, sest vahepeal oli starter vees käinud ja vett täis. Hiljem hageja lahkus koos mootori ja uue starteriga, tööd kostja üle anda ei saanud. Tunnistajana üle kuulatud XXX(toimiku lk 176-177) väitis, et ta tõstis remonditud mootori jahile, kuid ei saanud seda käivitada, sest aluse elektrisüsteem oli lühises olnud. Paadil oleks pidanud parandama elektrisüsteemi. Tunnistaja sõnul ei saanud kostja töid üle anda, sest paar lahkus.
10. Eeltoodud ütlusi kogumis hinnates loeb kohus tõendatuks, et kostja ei saanud mootoriga seotud töid lõpetada ega hagejale üle anda. Starteri paigaldas mootorile kostja asemel teine ettevõte, misjärel hageja lahkus koos jahiga Eestist.
11. Vaatamata sellele, et kostja ei saanud töid hagejale üle anda ega neid lõpetada, on kohtul võimalik hinnata, kas need tööd, mida kostja jõudis teha, olid tehtud nõuetekohaselt ning kas hagejal on õigus esitada kostja vastu tööde lepingutingimustele mittevastavusest tulenevaid nõudeid. Kuivõrd hageja ise on väitnud, et kostja tegi kõik tööd ära ning andis need hagejale üle ja hageja pidas kostja poolt tehtud töid lõpetatuks, on hagejale kohtu hinnangul üle läinud tõendamiskoormus töödes esinenud puuduste ja kostja vastutuse tõendamisel

§ 76lg 4 alusel.

Kohus märgib samuti, et sisuliselt on hageja esitanud kostja vastu mõlema lepingu osas hinna alandamise nõude. Riigikohus on leidnud, et tulenevalt TsMS § 230 lõike 1 esimesest lausest peab hinna alandamise üldiste materiaalõiguslike eelduste täitmist tõendama hinna alandamisele tuginev lepingu pool. Tema peab tõendama, et lepingu ese ei vasta lepingutingimustele (RK TKo 3-2-1-129-12, p 16). Seega peab hageja tõendama, et lepinguline töö ei vastanud lepingutingimustele. 12 62.

§ 641lg 1 näeb ette, et töö peab vastama lepingutingimustele.

Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. Töö ei vasta lepingutingimustele

§ 641

lg 2 kohaselt siis, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi või kui kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. 63.

§ 642

lg 1 järgi vastutab töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda. Tarbijatöövõtu puhul vastutab töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö tarbijale üleandmisel, isegi kui juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminek lepiti kokku varasemaks ajaks. 64.

§ 644

lg 1 sätestab, et tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijatöövõtu puhul peab tarbija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale kahe kuu jooksul. Kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava uue töö (

§ 646lg 1).

Kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist (

§ 646lg 5).

Tellija ei või

§ 648

järgi vähendada töövõtjale maksmisele kuuluvat tasu, kui tellija keeldus õigustamatult vastu võtmast töövõtja ettepanekut töö lepingutingimustega vastavusse viimiseks või uue töö tegemiseks.

1. Eeltoodud sätetest tuleneb, et kui töö oli tehtud lepingutingimustele mittevastavalt ega vastanud sellistele omadustele, mida hageja töölt ootas, on tegemist puudustega tööga ning kostja on puuduste eest vastutav. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja suundus jahiga merele 03.06.2012.a. Mootoril ilmnesid juba alguses käivitamise raskused ning teel olles ei õnnestunud jahil olijatel seda enam käivitada.
2. Samas ei saa kohtu hinnangul asjas kogutud tõendite pinnalt järeldada, et mootoril tekkinud probleemid olid tingitud nimelt kostja poolt teostatud ja lepingule mittevastavatest töödest. Hageja ei ole kohtu hinnangul tõendanud kostja poolt tehtud tööde lepingutingimustele mittevastavust.
3. XXX poolt XXX 25.07.2012.a saadetud e-kirjas (toimiku lk 6-7) on märgitud, et mootoris on vesi, esimese silindri pihusteil ei teki kütuse survet, pumba mehhaanika ilmselt õigesti ei tööta ning klapi kambrikaane tihend on valesti paigaldatud. Samuti on kirjas märgitud, et mereveepump lekib pilssi. Antud kirjast nähtub selgelt, et mootor on saanud vee tõttu kahjustusi. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kostja ei teostanud mootori remonditöid vees ega hageja alusel, vaid oma töökojas. Suurem osa mootori paigaldamisega seotud töödest toimus vees mitteviibival alusel. Seega ei saa kostja vastutada nende mootori puuduste eest, mis on seotud vee sattumisega mootorisse. Antud e-kirjas on tehtud vaid üks viide kostja poolt teostatud töödele (klapikambrikaane tihendi ebaõige paigaldamine), kuid ülejäänud mootoriga seonduvad probleemid ei ole seotud kostja poolt tehtud töödega.
4. XXXOÜ esitas hagejale 25.07.2012.a arve summas 244,80 (toimiku lk 8) Volvo Penta mootori inspekteerimise eest. Kuivõrd antud arve on ilmselt seotud XXX eeltoodud kirjaga, on 13 selle arve seos kostja poolt teostatud töödega vähene.
5. 21.01.2013.a on XXXOÜ esitanud hagejale arve nr 1757 summas 168 eurot mootori demonteerimise ja selle inspekteerimise eest (toimiku lk 44). Seega on tegemist juba teistkordse mootori inspekteerimisega. Sama ettevõte on hagejale teinud Volvo Penta mootori remondipakkumise summas 6 241,33 eurot (toimiku lk 45). Kui võrrelda antud hinnapakkumist kostja varasema arvega toimiku lk 10, sisaldab see samadest varuosadest kolbide vahetust (piston kit), raamsaalesid (big-end bearing kit), kepsusaalesid (main bearing kit), tihendeid (decargonizing kit, main bearing kit), õli, õlifiltrit ja kütusefiltrit. Kokku kulub nimetatud varuosade ja materjalide paigaldamisele 1 290, 33 eurot. Ülejäänud osas sisaldab hinnapakkumine varuosi, mida kostja varasemas arves kajastatud ei olnud. Seega tuleneb arvest, et selle järgi tuli mootorile teistkordselt paigaldada need samad varuosad, millised oli varem juba hageja poolt paigaldatud. Ainult arvest endast ei ole võimalik järeldada, millistel põhjustel oli vajalik samade varuosade asendamine. Muus osas ei ole arvet, selles toodud töid ega varuosi võimalik seostada kostja poolt tehtud töödega.
6. XXX vastusest kliendi päringule (toimiku lk 58) nähtub, et nimetatud ettevõtte töökotta toodi mootor Volvo Penta 07.01.2013.a. Defekteerimisel selgus, et jahutuse mereveepump lekib kulumise tõttu, puudub õlisurve andur, kulunud on nukkvõll, katki on kaks mootoripatja ning mootoris on koos õli ja vesi. Samuti on leitud, et mootor on valesti komplekteeritud, plokikaanepoldid ebaühtlaselt pingutatud ja kepsupakud vahetuses. Valesti on paigutatud klapikambri kaane tihend. Kõrgsurvepump on paigaldatud silikooniga, väntvõllil on täkked sees. Kokkuvõttes on leitud, et mootoril ei ole varasemalt esitatud kostja arve alusel puuritud silindriplokki ega vahetatud kolbe.
7. Seega ei nähtu esitatud arvamusest, miks on vaja mootorile uuesti paigaldada kõik need varuosad, millised olid juba varem kostja poolt paigaldatud ja millised on toodud hinnapakkumises (toimiku lk 45). Kirjas esile toodud puudustest ei ole enamikku võimalik seostada nende tööde või varuosadega, milliseid tegi või paigaldas mootorile kostja. Selgelt on välja toodud vaid see, et kirja koostaja väidete kohaselt ei olnud kostja vahetanud mootoril kolbe (milliste vahetamise hind oli kostja esitatud arve kohaselt 903,76 eurot) ja puurimata oli silinder (töö maksumus kostja arve kohaselt 65 eurot). Kirjast ei ole võimalik ka järeldada, et teised hinnapakkumises (toimiku lk 45) toodud varuosad tuleb vahetada seetõttu, et kostja tegi oma töid ebakvaliteetselt või jättis tööd tegemata.
8. Antud kirjast ei nähtu ka see, et teised kirjas loetletud puudused oleksid mootoril tekkinud seetõttu, et kostja jättis vahetamata kolbid ja puurimata silindri. Milles seisneb mootori ebaõige komplekteerimine ja tihendi ebaõige paigaldamine, kirjast endast järeldada ei saa ning samuti ei ole võimalik järeldada, kas tegemist on kostja poolt tehtud töödega või mitte. Kostja varasemas arves ei ole välja toodud töid seoses mereveepumba, õlisurve anduri või mootoripatjadega. Samuti ei ole tehtud töid väntvõllile.
9. Hageja esitatud fotodel (toimiku lk 80-94) on pildistatud erinevaid mootori osi. Hageja väidete kohaselt näitavad fotod puudusi kõrgesurvepumbas tehtud töödes, jahutussüsteemiga tehtud töödes, õlisurve anduri puudumist, väntvõllis jne. Enamik hageja viidatud ja fotodel kajastatud detailidest ei olnud aga toodud kostja poolt esitatud arves ega puudutanud seega poolte vahel sõlmitud lepingulisi töid. Kostja on märkinud, et tema ei olnud kohustatud vahetama või remontima kõrgsurvepumpa (fotod 3, 4, 5), remontima ega hooldama jahutussüsteemi (foto 6), välja vahetama termostaati (foto nr 7). Kostja väidete kohaselt nähtub fotodest, et paat oli nö ära uppunud ehk mootor oli vees käinud. Sama nähtub XXX e-kirjast ja arvamusest.
10. Tunnistajana üle kuulatud XXX (toimiku lk 176) ütles, et hageja poolt kohtule esitatud fotod 14 on tehtud analoogilisest mootorist, kuigi ta ei olnud kindel, kas tegemist on just sama mootoriga. Tunnistaja kinnitas, et osad fotodel kajastatud detailid ei ole seotud kostja töödega ja osadelt fotodelt on näha mootori veekahjustused. Tunnistaja sõnul oli hageja jaht sõidukõlbmatus seisukorras ja lekkis tuntavalt. Sama ütles kohtule tunnistaja XXX (toimiku lk 176-177). Seega loeb kohus tõendatuks, et mitmed hageja jahi mootorile tekkinud kahjustused olid tingitud mootori sattumisest vette, mille eest kostja hageja ees vastutada ei saa, sest juhusliku kahjustumise riisiko oli hagejale üle läinud. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et mootor oleks saanud veekahjustusi ajal, mil see oli kostja valduses. Täiendavalt märgib kohus, et ei pea võimalikuks lugeda tunnistaja XXX ütlusi ebausaldusväärseteks ainult seetõttu, et nimetatud isik oli kostja esialgses vastuses hagiavalduses märgitud kostja esindajaks. Tegemist oli selle kostja töötajaga, kes vahetult vaidlusaluse mootori remondiga tegeles. Antud isik allkirjastas vaid esialgse kohtule esitatud vastuse ega osalenud menetluses sisuliselt kostja esindajana. Kostja võttis XXXantud volituse tagasi (toimiku lk 122) ning kohtul puudub põhjus kahelda tunnistaja ütluste erapooletuses. Tunnistaja XXX ütlused langevad kokku tunnistaja Taavi Variku ütlustega.
11. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et hageja esitatud XXXOÜ arvamuse kohaselt on kostjale võimalik ette heita kolbide mittepaigaldamist ning silindri puurimata jätmist. Samas nõustub kohus kostja väidetega, milliste kohaselt ei ole hageja tõendanud XXXOÜ kui ettevõtte ning kohtule esitatud päringu alla kirjutanud XXX pädevust laevamootoriga Volvo Penta seotud tööde tegemisel.
12. Hageja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks XXXOÜ ja/või XXX pädevus või kvalifikatsioon vaidlusaluste tööde tegemisel. Hageja esitatud tõendite kohaselt on XXX läbinud Honda-Marine päramootorite hooldamise koolituse (tõend ja selle tõlge toimiku lk 157, 158). Sama isik on XXX esindajana osalenud 4-päevases erinevate Honda mootorite tehnilises koolituses 2008 (tõend ja selle tõlge toimiku lk 159-160). Kohus nõustub kostja väidetega antud tõendite osas ja leiab, et need ei tõenda XXXOÜ ja/või XXX pädevust ning kvalifikatsiooni Volvo Penta mootorite või väikelaevade remontimisel. Kuigi XXX on täiendavalt allkirjastanud XXX arvamuse (toimiku lk 161), ei nähtu esitatud tõenditest, et XXX oleks väikelaevade ehitamise või remontimisega seotud pädevust või kvalifikatsiooni mistahes Volvo mootorite remontimisel.
13. Veeteede Ameti tunnustamisotsuse nr 291 järgi vastab kostja vajalikele nõuetele ja tal on lubatud tegutseda plastikust väikelaevade ehitamise, remontimise ja katsetamisega (toimiku lk 69). Kuigi hageja väidete kohaselt oli antud juhul tegemist puidust jahiga, ei ole need väited kohtu hinnangul asjakohased. Hageja ei ole kostja vastu esitanud nõuet tulenevalt sellest, et kostjal puudus puidust purjekate remontimise pädevus. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja purjeka suhtes kostja mistahes töid ei teostanud, vaid ta teostas töid purjeka kui väikelaeva mootori osas, milleks tal oli pädevus olemas.
14. Meresõiduohutuse seaduse järgi loetakse väikelaevaks veesõidukit kogupikkusega 2,5–24 meetrit (näiteks paat, purjejaht, kaater ja muu selline), mida kasutatakse vaba aja veetmiseks või sportimiseks. Seega on ka purjejaht käsitletav väikelaevana. Meresõiduohutuse seadus reguleerib ka tunnustamist teatud küsimustes. Meresõiduohutuse seaduse § 7 lg 1 järgi on tunnustamine menetlus, mille käigus hinnatakse tooteid valmistava või teenuseid osutava isiku vastavust õigusaktides ja rahvusvahelistes konventsioonides sätestatud nõuetele. Tunnustamine laevade ehituse, remondi ja ümberehituse puhul on § 7 lg 2 kohaselt kohustuslik. Tunnustamisotsuseid teeb Veeteede Amet. Seaduse § 9 lg 4 järgi peab soovija tunnustamiseks muuhulgas esitama Veeteede Ametile vastavalt taotleja tegevusvaldkonnale taotleja või tema alluvuses töötavate spetsialistide kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide (diplomid, tunnistused ja muu selline) koopiad. Seega tähendab ettevõtte tunnustamine Veeteede Ameti poolt seda, et ettevõttel on olemas vastavat kvalifikatsiooni omavad töötajad. Tunnustuse olemasolu on laevade, sealhulgas 15 väikelaevade mootorite, remontimiseks seaduse kohaselt vajalik.
15. Kuivõrd hageja ei ole tõendanud XXXOÜ-l Veeteede Ameti tunnustusotsuse olemasolu ning kostja väidete kohaselt ei ole antud ettevõte kantud Veeteede Ameti kodulehel avaldatud tunnustatud ettevõtete nimekirja, ei ole tõendatud XXXOÜ-l mistahes pädevuse olemasolu väikelaevade mootorite remontimise valdkonnas. Pädevuse puudumise tõttu ei saa kohus lugeda üksnes antud ettevõtte nimel XXX poolt saadetud kirjaga tõendatuks, et kostja teostatud töödes esinesid puudused ning mootor seiskus 03.06.2012.a merel nimelt nende puuduste tõttu.
16. Kohus osundab, et hageja ei ole kostjale saadetud kohtuvälistes nõuetes tegelikult viidanud, millised on need puudused, milliste kõrvaldamist ta kostja poolt nõuab. XXX poolt esile toodud puudustele ei ole hageja varem viidanud.
17. XXX saatis kostjale 25.07.2012.a e-kirja (toimiku lk 11), milles ta märkis, et „endiselt on teemaks, mis tekitab küsimusi, selle aasta varakevadel teie poolt väidetavalt remonditud Volvo penta mootor“. Kirja kohaselt ei vasta tõele kostja väide, mille kohaselt on mootor remonditud. E-kirjas on kirjeldatud probleeme, mis tekkisid mootori käivitamisel 03.06.2012.a. Samuti on kirjas toodud: „25.07.2012.a käis võimalikku rikke põhjust välja selgitamas vastava ala remondimehhaanik ja andis oma hinnangu põhjusele, miks mootor ei tööta“. Samas ei ole kirjas välja toodud, millistel põhjustel hageja või XXX arvates mootor ei töötanud. Kostjale ei ole esitatud mootoris esinevate puuduste kõrvaldamise nõuet ega ka selgesõnalist kahju hüvitamise nõuet. Kirjas on üksnes väidetud, et hageja pöördub kuriteo avaldusega politsei poole.
18. 17.08.2012.a (toimiku lk 12-13) on kostjale esitatud lepingutingimustele mittevastava töö parandamise nõue, milles on märgitud, et mootori rikke põhjuseks on XXXOÜ arvamuse kohaselt puudustega teostatud mootori remont. Kostjalt on nõutud töö parandamist, kuid sellest ei nähtu selgelt, milliste tööde parandamist nõuti. XXXOÜ arvamust ei ole kirjale lisatud ega ka kohtule esitatud. 83.

§ 644

lg 1 järgi peab tellija töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale teatama mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijatöövõtu puhul peab tarbija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale kahe kuu jooksul. Antud asjas kogutud tõendite pinnalt võib järeldada, et hageja ei teatanud kostjale kordagi enne kohtumenetluse algust, millised puudused tema arvates kostja poolt tehtud töödes esinevad ega esitanud selget nõuet puuduste kõrvaldamiseks. Vaidlus puudub ka selle üle, et mootor oli ja on hageja valduses ning hageja ei ole mootorit toonud kostja juurde selleks, et võimaldada kostjal mistahes puuduste kõrvaldamist. 84.

§ 646

lg 6 sätestab, et tellija kaotab õiguse nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui ta ei nõua seda töövõtjalt üheaegselt teatega töö lepingutingimustele mittevastavuse kohta või mõistliku aja jooksul pärast teate esitamist, välja arvatud juhul, kui töövõtja käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega. Antud sätet ei kohaldata

§ 646

lg 7 järgi tarbijatöövõtu suhtes, kuid kohus leiab, et ka tarbija peab teatama töövõtjale, millised puudused tema arvates töös on ning puuduste kõrvaldamise nõude esitamisel peaks tarbija võimaldama töövõtjal puudusi kõrvaldada. Hageja seda teinud ei ole.

§ 6

lg 1 järgi peavad võlausaldaja ja võlgnik käituma teineteise suhtes hea usu põhimõttest lähtuvalt.

§ 6

lg 2 sätestab, et võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Kohtu hinnangul ei käinud hageja heas usus, kui ei teatanud kostjale selgelt, milliseid puudusi töös kõrvaldada tuleb ega toonud kostja juurde vaidlusalust mootorit puuduste kõrvaldamiseks. 85. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et isegi juhul, kui XXXOÜ arvamusega saaks lugeda tõendatuks kostja poolt tehtud töödes puuduste esinemist, ei ole hageja käitunud heas usus ega 16 võimaldanud kostjal puudusi kõrvaldada. Hageja ei ole välja toonud, milliste puuduste kõrvaldamist ta kostjalt nõuab ning hageja ei ole kostjale andnud vaidlusalust mootorit töödes esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Kohus leiab, et kirjeldatud asjaolude pinnalt on hageja kaotanud oma õiguse vähendada töövõtjale makstavat tasu. 86.

§ 648

sätestab, et tellija ei või vähendada töövõtjale maksmisele kuuluvat tasu muuhulgas siis, kui tellija keeldus õigustamatult vastu võtmast töövõtja ettepanekut töö lepingutingimustega vastavusse viimiseks või uue töö tegemiseks. Kohtu hinnangul on antud säte kohaldatav ka siis, kui tellija ei anna töövõtja valdusesse puuduste kõrvaldamiseks mootorit ega too selgelt välja, milliste puuduste kõrvaldamist ta nõuab.

1. Kohus leiab, et isegi juhul, kui XXXOÜ arvamus oleks tõendina arvestatav, on sellega tõendatud hageja nõue kostja vastu nende tööde osas, milliste tegemata jätmist on arvamuses kostjale ette heidetud ehk kolbide vahetamata jätmist ja silindri puurimata jätmist. Nende tööde kogukulu oli kostja esitatud arve järgi 903,76 eurot + 65 eurot = 968,76 eurot.
2. Hageja poolt kohtule esitatud XXXOÜ remondipakkumine (toimiku lk 78) (millist hageja on nimetanud töödes esinevate puuduste kõrvaldamise maksumust tõendavaks tõendiks) ei ühti varasema &B Service OÜ arvamusega, sest seal on kajastatud juba kõik kostja poolt vahetatud detailid ning lisatud mitmeid uusi. Kõigi detailide vahetamise vajadust ei olnud XXXOÜ arvamuses välja toodud. Hinnapakkumist arvestades võib kostjaga seotud tööde maksumuseks lugeda (lähtudes kostja poolt juba vahetatud varuosadest ja tehtud töödest) 1 290, 33 eurot.
3. Seega nähtub hageja esitatud tõenditest (XXXOÜ hinnapakkumisest ja varasemast arvamusest), et need on omavahel vastuolus. Arvamuses on kostjale ette heidetud puudusi kahe töö osas, hinnapakkumises on aga peetud vajalikuks kõigi varasemate tööde uuesti tegemist. Vaatamata sellele võiks hageja (juhul, kui XXXOÜ pädevus oleks tõendatud ja hageja oleks võimaldanud varem kostjal töödes esinenud puudusi kõrvaldada) tema enda esitatud tõendite järgi alandada kostjale tasutavat hinda või nõuda kahju hüvitamist maksimaalselt summas 1 290,33 eurot, sest ülejäänud XXXOÜ hinnapakkumises toodud tööd ja varuosad ei ole seostatavad kostja poolt tehtud töödega. Hageja ei ole tõendanud ega põhistanud, et kõigi hinnapakkumises toodud varuosade vahetamise ja seal loetletud tööde tegemise vajadus tekkis kostja poolt puudustega tehtud tööde tõttu. Seetõttu leiab kohus, et kõigi ülejäänud hinnapakkumises (toimiku lk 78) toodud varuosade ja tööde näol on tegemist täiendavate tööde ning varuosadega, milliste hüvitamist kostjalt hageja nõuda ei saa.
4. Juhul, kui hageja väited oleksid tõendatud, võiks ta nõuda kostjalt hinna alandamist maksimaalselt summas 1 290,33 eurot. Kuivõrd aga kostja poolt tehtud tööde kogumaksumuseks oli 2 654 eurot, millest hageja tasus vaid 1000 eurot, ei ole hagejal võimalik esitada kostja vastu hinna alandamise tõttu alusetult tasutu tagastamise nõuet

§ 112lg 3 alusel.

Isegi hinna alandamise nõude rahuldamise korral oleks hagejal endal kostja ees jätkuvalt võlgnevus (hagejal on kostjale arve alusel tasuda veel 1 654 eurot). Kõike eeltoodut kogumis hinnates leiab kohus, et hageja nõue kostja vastu tuleb jätta tervikuna rahuldamata. 91. Lisaks eelmärgitud summadele nõudis hageja kostjalt kahju hüvitisena ka XXXOÜ-le mootori defekteerimise eest tasutud 244,80 euro ja 168 euro väljamõistmist. XXXOÜ arve nr 1564 järgi (toimiku lk 8) on nimetatud ettevõttel kulunud 12 tundi mootori Volvo Penta inspekteerimiseks. Milliseid toiminguid täpselt tehti, arvest ei nähtu. Kuivõrd arve on esitatud 25.07.2012.a, on antud tõend kohtu hinnangul seostatav XXX e-kirjaga hageja esindajale XXX 25.07.2012.a (toimiku lk 6). Kohus on varasemalt e-kirja analüüsides jõudnud järeldusele, et enamik selles toodud puudusi ei ole seostatavad kostja poolt tehtud töödega. XXXOÜ on 21.01.2013.a esitanud hagejale arve summas 168 eurot (toimiku lk 44). Antud arve on kohtu hinnangul seostatav XXX kirjaliku vastusega kliendi päringule (toimiku lk 43), mille kohaselt 17 vaid osa mootoril tuvastatud puudusi on seostatavad kostja töödega. 92.

§ 128

lg 3 näeb ette, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

1. Kohus leiab, et hageja nõue kostja vastu tulenevalt XXXOÜ-le mootori inspekteerimise eest tasutud summadest ei kuulu rahuldamisele. Kohus on käesolevas asjas juba tuvastanud, et XXXOÜ seisukohad mootoril vigade tuvastamise osas ei ole arvestatavad arvamuse koostajatel nõuetekohase pädevuse puudumise tõttu. Samuti on hageja esitanud kostja vastu puuduste kõrvaldamise nõude XXXOÜ hinnapakkumise alusel, milles toodud tööd ja varuosad ei ole seostatavad varasemate sama ettevõtte arvamuste ning etteheidetega kostja töödele. Kohus on juba tuvastanud, et XXXOÜ hinnapakkumine ning 25.07.2012.a e-kiri ja hilisem kirjalik arvamus on omavahel vastuolus. Kuivõrd hageja esitas oma nõude kostja vastu hinnapakkumise alusel, ei ole tema nõude suurus järelikult varasemate arvamuste koostamise teel kujunenud ning selliste arvamuste koostamiseks tehtud kulutusi ei saa kostjalt välja mõista. Kõiki mootori inspekteerimisele ja defekteerimisele tehtud kulusid ei saa kostjalt välja mõista ka seetõttu, et kõik mootoril tuvastatud puudused ei ole seostatavad kostja töödega.
2. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus tegi otsuse hageja kahjuks, mistõttu tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta hageja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lõikele 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik 18