) § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Antud juhul olid pooled lepingus kokku leppinud kõrgemas viivise määras (0,15% võlasummast iga viivitatud päeva eest) kui seadusjärgne viivisemäär. Hageja on arvestanud viiviseid kokku summas 1963,55 eurot, kuid vähendanud viivisenõuet põhivõla summani, s.o 1235,33 euroni.
lg 8 järgi võib viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §s 162 sätestatule.
lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Riigikohus on varasemalt asunud seisukohale, et
lg 8 ja § 162 järgi ei vähenda kohus viivist omal algatusel, vaid üksnes võlgniku taotlusel (vt Riigikohtu
Antud juhul leiab kohus, et kostja on viivise vähendamisel toonud esile sellised asjaolud, mis võimaldavad kohtul hageja poolt nõutavat viivist (summas 1235,33 eurot) vähendada. Kostja on kohtule selgitanud, et tema ülalpidamisel on 4 isikut, neist 3 alaealist last ning abikaasa, kes on töötu. Kohus rõhutab, et viivise alandamine on kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus teeb võlgniku ja võlausaldaja huve kaaludes. Kohus märgib, et hageja näol on tegemist tegutseva äriühinguga, kostja on seevastu füüsiline isik, kes on vastavalt rahvastikuregistri andmetele (kohtu 01.10.
lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (
). Võlausaldajal on õigus vastavalt
lg 1 p 1 nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik on kohustust rikkunud.
lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist.
lg 8 ning § 162 lg 1 alusel võib kohus viivist maksma kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni. Käesoleval juhul leiab kohus, et kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 1853 eurot, millest 1235,33 eurot on põhivõlgnevus ja 617,67 eurot on hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis. Menetluskulud 14. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuivõrd käesoleval juhul rahuldas kohus hagi osaliselt, siis jäävad menetluskulud poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, s.o hageja kanda jäävad menetluskulud 25% ulatuses ja kostja kanda 75 % ulatuses. Vastavalt TsMS § 174 lg-tele 1 ja 3 võib menetlusosaline nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, avaldusele menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Kohus ei pea käesoleval juhul vajalikuks näha menetluskulude suurust ette juba kohtulahendis (TsMS § 405 lg 1 p 3). Kohus märgib, et hageja poolt hagi lisana esitatud menetluskulude nimekiri ja esindustasu arve esinduse eest käesolevas kohtumenetluses summas 639.12 eurot peaks olema lepingulise esindaja poolt tehtud konkreetsete menetlustoimingute osas täpsemalt kirjeldatud. Vastavalt Riigikohtu praktikale õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust ei ole võimalik hinnata ilma õigusabi osutamiseks tehtud toiminguid (ja sellele kulunud aega) teadmata. Selleks on õigusabi osutajal vaja kohtule esitada dokumendid õigusabi osutamisele kulunud aja ning tehtud toimingute kohta. Vastasel korral ei ole võimalik õigusabikulusid välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.