2-13-4717 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Fred Fisker Määruse tegemise aeg ja koht
- september 2013 a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-4717 Tsiviilasi XXXavaldus lapse põlvnemise tuvastamiseks peale isiku surma Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX; telefon XXX); Puudutatud isikud: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX); XXX(isikukood XXX, elukoht XXX); XXX (isikukood XXX, elukoht XXX). RESOLUTSIOON
- Rahuldada esitatud avaldus.
- Tuvastada, et XXX(isikukood XXX) põlvneb XXX(isikukood XXX, surnud XXX).
- XXX (isikukood XXX) sünniakti kanda lapse isana – XXX(isikukood XXX, surnud XXX).
- Määrus jõustub ja kuulub täitmisele määruskaebuse esitamise tähtaja möödumisega.
- Määrus toimetada kätte menetlusosalistele ja peale jõustumist saata perekonnaseisuasutusele. Menetluskulud Menetluskulud jätta avaldaja kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule sama maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. I Asjaolud 1
(3)2-13-4717
- XXX esitas Harju Maakohtule avalduse põlvnemise tuvastamiseks peale isiku surma. Avaldaja palub tunnistada tütre isaks XXX. Avaldaja vabaabielust XXX a sündis XXX tütar XXX. XXXvõttis lapse kasvatamisest osa seitse aastat. Avaldaja sai teada XXX surmast 2008 aastal, kui soovis saada lapsele elatist. XXX suri XXX. Avaldajal on olema inimesed, kes võivad tunnistada, et tütre isa oli XXX. Tunnistajateks on XXX(isikukood XXX) ja XXX(isikukood XXX).
- 22.02.2013 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ning kaasas tsiviilasja 2-13-4717 menetlusse omavalitsusena Tallinn linna Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu arvamuse andmiseks.
- 15.03.2013 esitas Tallinna linn käesolevas tsiviilasjas seisukoha, milles toetab XXX taotlust põlvnemise tuvastamiseks peale isiku surma. XXX(sünd XXX) ja XXXi (sünd XXX, surn XXX) vabaabielust sündis XXX tütar XXX. Sünnitunnistusele on lapse ema ütluste alusel isana märgitud XXX. Tunnistajate väidete kohaselt tunnevad nad peret juba ammusest ajast, nad on suhelnud perekonniti ning kinnitavad, et avaldaja suhted XXX väga head ei olnud. Avaldaja ütluste kohaselt XXX ja XXX vabaabielu hästi ei sujunud ning see lõppes 2006 aastal. Lahkumineku järgselt kohtus XXX aeg ajalt nii tütre kui ka tütre emaga, nii oli see ka tunnistajate kinnitust mööda. Vestlusel XXXväitis viimane, et J. Denisjuk mäletab oma isa. Teade XXXsurmast oli avaldajale ootamatu. XXX sai mehe surmast teada XXX kasuks elatise taotlemise käigus. Kooselu lõppemisest hoolimata toimus suhtlemine XXX, XXXja ka XXX isa XXX (sünd XXX) vahel. XXX testamendi punktist 1 nähtub, et ta on pärandanud oma pojatütrele, XXX korteri Tallinnas. Sellega on XXX tunnistanud XXX oma pojatütreks. Ka tunnistajad on oma ütlustega kinnitanud, et ei ole alust kahelda, et XXX on XXX isa. Tallinna linn on seisukohal, et tõenäoliselt on XXX tütre XXX isa.
- 03.06.2009 on Tallinna notar Marika Rei tõestanud testamendi, mille kohaselt XXX(isikukood XXX) määras Tallinnas asuva korteri pärijaks oma pojatütre XXX (X), sündinud XXX. Seega on vanaisa tunnistanud, et XXX on poja XXX tütar.
- Tunnistajad XXX(isikukood XXX) ja XXX(isikukood XXX) kinnitavad avalduses esitatut. II Kohtumääruse põhjendused
- Kohus oma järelduses juhindub perekonnaseaduse §-st 94, TsMS §-dest 579 -
- Perekonnaseaduse (PKS) § 94 lg 1 kohaselt tuvastab kohus isaduse, kui käesoleva seaduse § 84 lõike 1 punkti 1 või 2 või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud, samuti kui isadus on vaidlustatud käesoleva seaduse § 91 alusel ja kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne mehest, kelle isadus vaidlustati. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest.
- XXXon sündinud XXX, sünd registreeriti XXX Tallinna Perekonnaseisuametis. Sünniakti on kantud lapse emana XXX ja lapse isana ema ütluste järgi XXX.
- XXXoli sündinud XXX ja ta suri XXX. XXX on esitanud kohtule 20 fotot, mis kinnitavad XXX isadust XXX suhtes.
- Kohus, tutvunud avalduse ja tsiviilasja materjalidega ning määratud esindaja arvamusega ja tunnistajate kinnitustega ning juhindudes lapse huvidest, leiab, et avaldus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. III Menetluskulud 2
(3)2-13-4717 11. TsMS § 172 lg 1 kohaselt tuleb jätta avalduse esitamisel tasutud riigilõiv menetluskuluna avaldaja kanda, muud menetluskulud riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik 3
(3)