nimetatud väljamaksete kohta - vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid nõudeid ei esitatud. võlgnikule ja tema ülalpeetavatele elatist ei makstud. Massikohustused, mis on kinnitatud jaotuseettepaneku kinnitamise kohtumäärusega: • • riigilõivud bürooteenus 12.78 eurot; 132.64 eurot. Massikohustused, mis on tasutud peale jaotusettepaneku kinnitamist: • • riigilõivud bürooteenus (4,2 töötundi x 10,04 eurot tund) 12.78 eurot; 42.16 eurot; Massikohustused peale jaotusettepaneku kinnitamist: Massikohustused pankrotimenetluses kokku: 54.94 eurot; 200.36 eurot. Loetletud massikohustused täitis võlgniku väljamakseid pankrotivara arvelt ei tehtud. eest pankrotihaldurit teenindav büroo, Pankrotimenetluse kulud - - ajutise pankrotihalduri tasu, sotsiaalmaks ja kulude hüvitis summas 1 170.13 eurot. s.h. tasu 840 eurot, sotsiaalmaks 277.20 eurot, kulude hüvitus 114.29 eurot. Määratud ajutise pankrotihalduri nimetamise kohtumäärusega, välja maksmata. pankrotihalduri taotletav tasu 994 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 328.02 eurot. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta rahuldamisjärkude kaupa Jaotiste alusel väljamakseid teostatud ei ole. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Pankrotivõlgnikul pandivara ei olnud. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saada oleva vara kohta Pankrotivara hulka kuuluvad ja on müümata järgmiste äriühingute osad, mis on pankrotivõlgniku ja tema abikaasa ühisvara: XXX OÜ (likvideerimisel), XXX OÜ (likvideerimisel) ja XXX OÜ (likvideerimisel). Kuivõrd loetletud äriühingud on likvideerimisel ning menetluse lõppedes kustutatakse registrist, ei ole nad likviidsed. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel 3
lg 1 p 2: Võlausaldaja nimi/firma Tunnustatud nõudesumma Selberg, Eve Swedbank Liising AS OMEGA INVEST OÜ SEB Pank AS 1 150.41 eurot 4 527.90 eurot 2 390.07 eurot 14 668.12 eurot Nõude osa, mille ulatuses ei ole raha saanud 1 150.41 eurot 4 527.90 eurot 2 390.07 eurot 14 668.12 eurot Võlgnik nõuetele kirjalikke vastuväiteid ei esitanud. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida pankrotihaldur kavatseb veel esitada Pankrotimenetluses hagisid ei esitatud ja hagisid esitada ei ole alust. Menetluskulud ning ajutise halduri ja halduri poolt tehtud vajalikud kulutused Menetluskulusid ei olnud. Ajutise pankrotihalduri ja halduri poolt tehtud vajalikud kulutused • ajutise pankrotihalduri vajalikud kulutused 114.29 eurot • riigilõivud kokku 25.56 eurot • bürooteenus kokku 174.80 eurot Maksejõuetuse tekkimise põhjus 4
Alaline maksejõuetus kujunes välja 2009.a ja selle põhjuseks oli äriühingute rahaliste kohustuste käenduslepingutest tulenevate nõuete sissenõutavaks muutumine. Pankrotivõlgnik tasus oma varaliste võimaluste piires kohustusi, võttis selleks ka pangalaenu, kuid loetletud vahenditest ei piisanud kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks. Pankrotihaldurile tasu määramisest Pankrotihaldur on läbi viinud kõik pankrotiseaduses sätestatud toimingud. Kuna pankrotimenetluses realiseeritavat vara ei ole, on võimalik pankrotihalduri tasu välja arvestada analoogia alusel ajutise pankrotihalduri töötasu arvestusega, s.o. tunnitöö alusel, lähtudes tunnitasust 70 eurot. Kokku töötunde 14,2, tunnitasu 70 eurot. Eeltoodu alusel moodustab pankrotihalduri töötasu 994 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 328.02 eurot. Pankrotimenetluses on haldurit teenindav büroo katnud menetluses tehtud vajalikud kulutused kogusummas 314.65 eurot, millest pankrotimäärusega on kinnitatud 114.29 eurot ja jaotusettepaneku kinnitamise kohtumäärusega 145.42 eurot. Taotlus menetlusabi andmiseks Menetluse lõpetamise taotluses esita haldur menetlusabi taotluse, milles palus loetletud summade ulatuses, s.o. • ajutise pankrotihalduri tasu 840 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 277.20 eurot • ajutise pankrotihalduri kulude hüvitus 114.29 eurot • pankrotihalduri tasu 994.00 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 328.02 eurot, • täidetud massikohustused 314.65 eurot, s.o. kogusummas 2 868.16 eurot määrata menetlusabi. Pankrotihaldur esitas 10.04.2013.a kohtule taotluse menetlusabi taotluse muutmiseks. Haldur palus pankrotihalduri tasu 994.00 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 328.02 eurot ja täidetud massikohustuste summas 314.65 eurot osas s.o. kogusummas 1 636.67 eurot määrata pankrotivõlgnik XXX menetlusabi. Menetlusabi kuulub väljamaksmisele OÜ-le Kelvingi Õigusbüroo, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb. Nimetatud äriühingu pangakonto number on XXXXXXXXXXXXX, äriühing ei ole käibemaksukohuslane. II Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi
) § 23 lg 1 sätestab, et ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.
Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb.
lg 11 alusel, kui kohus on kuulutanud pankroti välja
Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur.
sätestab, et võlgnik peab osutama ajutisele haldurile ja haldurile abi tema ülesannete täitmisel.
lg 3 kohaselt ei kuulu pankrotivara hulka võlgniku vara, millele vastavalt seadusele ei või pöörata sissenõuet.
p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus raugemisega (§ 29 lõige 1 ja § 158).
lõigete 1 ja 3 järgi, kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama ning esitama kohtule lõpparuande.
lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite.
lg 3 kohaselt pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihalduri taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Pankrotihalduri esitatud aruanne vastab
lõigete 2 ning 3 nõuetele, mille vastavust näeb ette
XXX (pankrotis) pankrotimenetluses on 4 võlausaldajat esitanud haldurile nõuded kokku summas 22 736.50 eurot. Pankrotimenetluses puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlgnikul puudub vara, mille arvel saaks võlausaldajate nõudeid tasuda. Vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi pankrotiasja materjalidest nähtuvalt ei esine. Eeltoodust tulenevalt tuleb XXX pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu, kuna võlgniku varast ei piisa masskohustuste täitmiseks ja pankrotimenetluse kulude katteks väljamaksete tegemiseks. Pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks asjaolu, et võlgnik käendas äriühingute rahalisi kohustusi, mis muutusid sissenõutavaks. Pankrotivõlgnik täitis oma varaliste võimaluste piires kohustusi, võttis selleks ka pangalaenu, kuid loetletud vahenditest ei piisanud kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku poolne hoolsuskohustuse rikkumine, kuna ta käendas äriühingute rahalisi kohustusi ilma, et oleks olnud piisavalt hoolas käenduskohustuse võtmisel, ilma et oleks kogunud informatsiooni äriühingute poolt nende rahaliste kohustuste tasumise potentsiaali kohta, samuti ei hinnanud võlgnik oma võimet tasuda käenduskohustuse realiseerumisel käendatav nõue ega maandanud vastavaid riske. Eeltoodust tuleneb, et XXX maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on hoolsuskohustuse rikkumine ehk kergekäeliselt ja läbimõtlematult võetud kohustused, mida ta täita ei suutnud. Kohus, tutvunud pankrotihalduri poolt esitatud menetlusabi avaldusega, leiab, et kuna XXX pankrot on välja kuulutatud
lg 11 sätestatud korras ning kuna võlgnikul puudub vara, mida saaks arestida ja müüa pankrotimenetluse kulude katteks, tuleb pankrotimenetluses tuginedes
lõikele 11 ja anda Erkki Vaiknurmele riigipoolset menetlusabi pankrotihaldur Peeter Sepperile tasu maksmiseks ja kulutuste hüvitamiseks seaduses ettenähtud ulatuses. XXX pankrotihaldur on teinud pankrotimenetluses erinevaid toiminguid. Pankrotihaldur märgib, et on alates pankroti väljakuulutamisest kuni aruande esitamiseni teinud XXX 6
lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, XXX pankrot on välja kuulutatud
lg 11 sätestatud korras ning kuna võlgnikul puudub vara, mida saaks arestida ja müüa pankrotimenetluse kulude katteks, tuginedes
§-ile 65 lg 11 ja TsMS §-ile 183 lg 2 on põhjendatud pankrotihalduri tasu summas 397 eurot välja mõista riigi vahenditest. Ajutise halduri tasu summas 1 117.20 eurot ja kulutused summas 114.29 eurot on võlgnikult välja mõistetud 18.02.2011 pankrotimäärusega. Tulenevalt tulumaksuseaduse (edaspidi TMS) § 9 lg 2 on juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorganiks muu hulgas ka pankrotihaldur. Sotsiaalmaksuseaduse (edaspidi SMS) § 2 lg 1 p 4 kohaselt makstakse sotsiaalmaksu juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani tulumaksuseaduse § 9 tähenduses liikmele makstud tasudelt SMS § 9 lg 1 p 2 sätestatud juhul. SMS § 9 lg 1 p 2 kohaselt on sotsiaalmaksu maksja kohustatud maksma sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktides 4 ja 6 sätestatud sotsiaalmaksuga maksustatavatelt summadelt sotsiaalmaksu, välja arvatud juhul, kui tasu saav isik on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning tasu on saaja ettevõtlustuluks. Pankrotihaldur on palunud välja maksta talle 7
lg 3 alusel kontrollib kohus jaotusettepaneku ja lõpparuande kinnitamisel halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et pankrotimenetluses tehtud kulud on põhjendatud ja vajalikud. Vastavalt halduri taotlusel kinnitab kohus pankrotimenetluses tehtud kulud 54.94 eurot. Harju Maakohtu 09.09.2011 jaotusettepaneku kinnitamise määrusega käesolevas tsiviilasjas (tl 80-82), on kohus kinnitanud XXX(pankrotis) pankrotimenetluse kulud summas 145.42 eurot. Pankrotihaldur on palunud anda menetlusabi täidetud massikohustuste katteks summas 314.65 eurot. Harju Maakohtu 18.02.2011 pankrotimäärusega on pankrotihaldur Peeter Sepperi kasuks XXX välja mõistnud vajalike kulutuste katteks 114.29 eurot. Kohus leiab, et kuna kohus on nimetatud kulud 18.02.2011 kohtumäärusega pankrotihalduri kasuks välja mõistnud, siis puudub alus samade kulude teistkordseks väljamõistmiseks.
lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kohus leiab, et võlgniku pankrotimenetluse kulud summas (54.94 + 145.42) 200.36 eurot tuleb välja mõista pankrotivõlgnikult. Kuna pankrotihaldur on palunud kulud välja mõista osaühingule Kelvingi Õigusbüroo, siis tuleb nimetatud taotlus rahuldada ja kulutused mõista välja osaühingule Kelvingi Õigusbüroo.
lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihaldur Peeter Sepper tuleb vabastada tema kohustustest XXX (pankrotis) pankrotimenetluses.
lg 1 ja 3 alusel tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos
Avalduses peab võlgnik kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi.
lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul,
lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel.
lg 2 p 5 kohaselt kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma pankrotiseaduses sätestatud kohustusi.
lg 1 ja 2 järgi on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. 8
lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. XXXesitas Harju Maakohtule avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks. Pankrotimenetluse käigus avaldas pankrotihaldur, et kuigi pankrotivõlgnik esitas kohtule taotluse lubada tal tegutseda äriühingute juhtumis- ja kontrollorgani liikmena, eesmärgiga teenida töötasu äriühingute likvideerimisega ja kohus talle sellise loa 13.09.2011 määrusega ka andis, on pankrotivarasse laekunud ainult 254.18 eurot (OÜ-lt XXX 20.11.2012). Arvestades, et võlgnik on tähtaegselt esitanud avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks ning kohtule ei ole teada asjaolusid, mis võiksid XXX kohustustest vabastamise välistada, leiab kohus, et võlgnikule tuleb anda võimalus seaduses ettenähtud korras võlgadest vabanemiseks. Kohus algatab XXX kohustustest vabastamise menetluse ja nimetab tema usaldusisikuks XXX , kes on selleks andnud kirjaliku nõusoleku. Kohus teeb usaldusisikule XXX le ülesandeks järjepidevalt kontrollida, kas võlgnik täidab oma kohustusi ning viivitamatult informeerida kohut, kui võlgnik on rikkunud süüliselt
§-is 173 toodud kohustusi ja sellega kahjustanud võlausaldajate huve ning vajadusel teavitama sellest kohut. Merike Varusk Kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.