Obsah (4)

§ 199§ 184§ 64§ 65

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28.august 2013.a. Tallinn Kohtuistungi aeg ja koht 26.august 2013.a. Kriminaalasja number 1-13-1815 Kohtukoos

§ 199

lg 2 p 8,9,§ 184 lg 1 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu otsus 22.maist 2012.a. Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Mihhail Stavrovitš Prokurör Diana Helila Süüdistatav Mihhail Stavrovitš(ankeetandmed otsuses) Kaitsja RESOLUTSIOON Harju Maakohtu adv. Juho-Enn Aule Harju Maakohtu otsus 22.maist 2013.a. Mihhail Stavrovitši suhtes tühistada osaliselt ja nimelt: 1. Mihhail Stavrovitši süüdimõistmises

prg.199 lg 2 p.8,9 järgi 29.juulil 2012.a. OÜ-le Olde Estonia kuuluvast kohvikust Caffe Centrale toimepandud varguses. 2. Mihhail Stavrovitšile

prg. 199 lg 2 p.8,9 järgi mõistetud karistuse osas.

1. Kannatanu Olde Estonia OÜ poolt esitatud tsiviilhagi rahuldamise osas. 1 Teha selles osas uus o t s u s, millega
2. Mõista õigeks Mihhail Stavrovitš

prg. 199 lg 2 p.8,9 järgi 29.juulil 2012.a. OÜ-le Olde Estonia kuuluvast kohvikust Caffe Central toimepandud varguse episoodis. 2. Karistada Mihhail Stavrovitši

prg. 199 lg 2 p.8,9 ja 25 lg 2 järgi 6 (kuue) kuulise vangistusega.

1. Jätta OÜ Olde Estonia poolt esitatud tsiviilhagi läbi vaatamata.
2. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.
3. Esitatud apellatsioon rahuldada osaliselt Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav ja kannatanu võivad kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. Harju Maakohus otsustas 22..mai 2013.a. otsusega süüdi tunnistada Mihhail Stavrovitš

§ 199

lg 2 p 8,9 järgi ning karistada teda vangistusega 8(kaheksa) kuud.

§ 184

lg 1 järgi ning karistada teda vangistusega 1(üks) aasta 6(kuus) kuud.

§ 64

lg 1 alusel mõistes liitkaristust mitme kuriteo eest lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõista Mihhail Stavrovitš´ile liitkaristuseks vangistus 1(üks) aasta 6(kuus) kuud.

§ 65

lg 2 alusel suurendada karistust Harju Maakohtu 21.06.2012.a otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mis on 1 kuu 28 päeva ja mõista liitkaristuseks 1(üks) aasta 7(seitse) kuud 28(kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda 13.09.2012.a. Mihhail Stavrovitš´i suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Kannatanu Olde Estonia OÜ poolt esitatud tsiviilhagi rahuldada ning VÕS § 1043, KrMS § 310 lg 1 alusel välja mõista Mihhail Stavrovitš´ilt 225,40 eurot Olde Estonia OÜ kasuks (Raekoja plats 8, Tallinn reg nr 10887889, tel 6412183, info@oldestonia.ee). KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista Mihhail Stavrovitš´ilt I astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 800 eurot. 2 KrMS § 173 lg 1,2, § 175 lg 1 p 3,4, § 180 lg 1 alusel välja mõista Mihhail Stavrovitš´ilt menetluskulud: - Tasu riigi õigusabi osutamise eest summas 458,40 eurot. - Ekspertiisikulu narkootilise aine ekspertiisi eest 84 eurot (Ekspertiisiakt nr 12EAN0746). Sundraha ja menetluskulud tuleb 1 kuu jooksul tasuda Mihhail Stavrovitš on

prg. 199 lg 2 p.8,9 järgi mõistetud süüdi kahes varguse katses ja ühes lõpuleviidud varguses. - - - 26.07.2012.a kella 11.06 ajal, viibides Tallinnas Õismäe tee 107 asuvas Maxima Eesti OÜ – le kuuluvas kaupluses Maxima, võttis sealt ära võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Maxima Eesti OÜ – le kuuluvad kaheksa pakki kohvi Paulig Classic koguväärtusega 36, 72 eurot ning läbis kassaderivi, jättes kauba eest tasumata. Kuritegu jäi Mihhail Stavrovitšil lõpule viimata turvatöötajate sekkumise tõttu. 29.07.2012.a kella 04.20 tungis aknaklaasi lõhkumise teel Tallinnas Kullasepa 4 asuvasse OÜ-le Olde Estonia kuuluvasse kohvikusse Caffe Centrale ning võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis sealt ära OÜ-le Olde Estonia kuuluva mobiiltelefoni Samsung GT-E1081 väärtusega 15 eurot, ühe pudeli alkohoolset jooki Hennesy VSOP väärtusega 52, 90 eurot, ühe pudeli alkohoolset jooki Jägermeister väärtusega 16, 50 eurot ja sularaha summas 35 eurot ning äriühingule kuulva dokumentatsiooni, tekitades selliselt kannatanule kahju summas 119, 40 eurot. 13.09.2012.a kella 01.58 ajal tungis aknaraami eemaldamise teel Tallinnas Lai 24 asuvasse Meriton Old Town Garden hotelli kontoriruumidesse ning võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis sealt ära hotellile kuuluvaid alkohoolseid jooke: kolm pudelit veini El Coto Rioja väärtusega 32,04 eurot, ühe pudeli veini Santa Carolina Cabernet Sauvignon väärtusega 9,60 eurot, ühe pudeli vahuveini Moet & Chandon väärtusega 37,74 eurot, ühe pudeli siidrit Sparkly väärtusega 0,86 eurot, ühe pudeli viina Viru Valge väärtusega 6 eurot, kuid kuritegu jäi Mihhail Stavrovitš´il lõpule viimata politseiametnike sekkumise tõttu.

prg. 184 lg 1 järgi Mihhail Stavrovitš mõistetud süüdi selles, et tema omandas ebaseaduslikult kohtueelses menetluses tuvastamata ajal, kuid mitte hiljem kui 05.07.2012.a kella 20.15, täpselt tuvastamata kohas ja isikult 0, 097 grammi narkootilist ainet fentanüüli sisaldavat pulbrit (puhtal kujul vähemalt 0, 0067 g ehk 6, 7 mg), so narkootilist ainet suures koguses. Mihhail Stavrovitš hoidis osundatud narkootilist ainet fentanüüli sisaldavat pulbrit enda valduses seni, kuni oli 05.07.2012.a kell 20.15 turvatöötaja poolt kinni peetud Tallinnas Lootsi 7 asuvas keskuses Norde Centrum. APELLATSIOONI SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD: Esitatud apellatsioonis vaidlustab süüdistatav enda süüdimõistmist lõpuleviidud varguse episoodis. Ta väidab, et kohtueelsel uurimisel rääkis sellest vargusest, millise oli toime pannud üks tema tuttav ja talle sellest rääkinud. Ennast süüstavaid ütlusi andis ta 3 eesmärgiga vahi alt vabaneda. Ka ei hirmutanud teda eriti karistus selle episoodi eest, kuna kokkulepe, et kriminaalasi lahendatakse lühimenetluses, oli olemas. Kuna teda ei vabastatud ja kohus keeldus arutama asja lühimenetluses, otsustas kohtus tõtt rääkida. Muid tõendeid tema vastu ei ole, seda tunnistas ka prokurör, kuid ikka süüdistas teda. Narkootikumide ebaseadusliku käitlemise episood on lavastatud kaupluse turvatöötajate poolt. Nad olid vihased, et ta seal kaupluses ja kaupluse ümber käis, viisid ta turvaruumi, võisid sokutada talle narkootikumid ja siis kutsuda politsei. Apellant juhib tähelepanu asjaolule, et DNA ekspertiisi ei tehtud, kuid seda tehakse tavaliselt alati ja eriti juhul, kui isik keeldub avastatud narkoaine n.ö. omaks võtma. Tõenditeks on ainult turvafirma töötajate ütlused, kel on tema vastu vihavaen. Narkootilise aine kogus, millise ebaseaduslikus käitlemises teda süüdistatakse ei ole suur kogus. See oli pakitud 5 fooliumpakiks ja üks pakk on üks doos. Tegemist on minimaaldoosiga, mida linnas müüakse. Seega ei jagu sellest kogusest 10 isikule narkootilise joobe tekitamiseks. Karistus, milline on temale mõistetud

prg. 184 lg 1 järgi ei vasta kohtupraktikale. Ka suuremas koguses narkoaine ebaseadusliku käitlemise eest on kohtupraktikas mõistetud palju leebemaid karistusi. Taotleb, et kohus asendaks mõistetud vangistuse üldkasuliku tööga. Tal on palju varalisi kohustusi, elab emaga ja vanglas olles jäävad kõik varalised kohustused ema kanda. Taotleb, et menetluskulud – sundraha ja kaitsjatasu – jäetaks riigi kanda. Tal puuduvad võimalused nende tasumiseks. Tal on võlgnevusi täitemenetluses 7 tuhande euro eest. Advokaat aga pole nii palju tööd teinud, kui palju temalt on välja mõistetud. Kogu kaitsetaktika on ta ise välja töötanud. Apellatsioonikohtu istungil toetasid süüdistatav ja kaitsja esitatud apellatsiooni, prokurör vaidles sellele vastu. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT: Kohtukolleegium, kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja esitatud apellatsiooni väidetega, tuli alljärgnevatele järeldustele.

1. Kohtukolleegium on seisukohal, et maakohtu otsus M.Stavrovitši süüdimõistmises 29.07.2012.a. toimepandud lõpuleviidud varguse episoodis – Tallinnas, Kullasepa 4 asuvast kohvikust Caffe Central toimepandud vargus – on põhjendamatu. Vastupidiselt maakohtule on kohtukolleegium seisukohal et usaldusväärsed tõendid selles, et nimetatud varguse pani toime M.Stavrovitš, puuduvad ja süüdistatava tuleb selles episoodis mõista õigeks süü tõendamatuse tõttu. Kohtukolleegium peab vajalikuks märkida, et vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale võib ringkonnakohus anda kriminaalasjas kogutud tõenditele maakohtust erineva hinnangu üksnes juhul, kui ringkonnakohtu otsuses põhjendatakse, millised tõendite hindamisel tehtud vead viisid maakohtu järeldused mittevastavusse kohtulikul arutamisel tuvastatud faktiliste asjaoludega ning miks tuleb apellatsioonikohtu arvates tõendikogumile anda teistsugune hinnang (vt nt Riigikohtu otsused 3-1-1-41-11, p 25).3-1-1-103-12 p.11). 4 Kohtukolleegium leiab, et maakohus on M.Stavrovitši süüdimõistmisel 29.juulil 2012.a. toimepandud varguse episoodis teinud vigu tõendite hindamisel tuvastades süüdistatava süü tema poolt kohtueelsel uurimisel antud ütluste alusel, millistest süüdistatav kohtuistungil loobus ning milliseid ei kinnita ükski tõend. Nimelt, tõesti, kohtueelsel uurimisel süüdistatav tunnistas vargust kohvikust Caffe Central ning andis ütlusi, kuidas ta kohvikusse sisse tulgis ja mida varastas. Maakohtus aga selgitas süüdistatav, et tegelikult ei ole tema seda vargust toime pannud ning püüdes saavutada n.ö. menetleja usaldust ning jättes mulje, et ta on koostöövalmis ja eesmärgiga vabaneda vahi alt kergema tõkendi kohaldamisega, rääkis kuriteost, mille toimepanemiselt erinevalt varguste katsetest teda ei tabatud, kuid millise asjaolusid ta teadis selle tegeliku toimepanija jutu järgi. Tegeliku varga nime süüdistatav ei avaldanud. Maakohus avaldas ka süüdistatava poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlused kuna tema poolt erinevatel menetlusetappidel antud ütlused olid vastuoluslised. Maakohus leidis otsuses, et prokuröril on õigus – selliste vastuoluliste ütluste puhul ei saa lugeda süüdistatava ütlusi usaldusväärseteks. Järgnevalt tsiteerib maakohus oma otsuses Riigikohtu seisukohta, et juhul, mil süüdistatav otsustab end kaitsta aktiivselt, peab ta ise esitama tõendid oma väidete õigsuse kinnitamiseks või vähemalt looma menetlejale reaalse võimaluse nende väidete kontrollimiseks. Kui end aktiivselt kaitsev süüdistatav jätab esitamata oma väidete õigsust kinnitavad tõendid ega loo reaalset võimalust nende väidete kontrollimiseks, pole alust rääkida süüdistusversiooni suhtes tekkinud kahtlustest, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. detsembri
3. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-112-99 - RT III 2000, 2, 20; 24 oktoobri
4. a otsus nr 3-1-1-104-05 - RT III 2005, 36, 350). Maakohus konstateerib veel ka tunnistaja Raul Gian Gabriele Lovati ( on omaniku vend ja saabus sündmuskohale turvafirma kutsel peale vargust) ütluste kokkulangevuse 29.07.2012.a koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollis ja 10.10.2012.a koostatud asitõendi vaatlusprotokollis tuvastatuga ning siis tuleb järeldusele, et istungitel esitatud ja uuritud tõenditega on täielikult tõendatud, et 29.07.2012.a kell 04.20 Mihhail Stavrovitš tungis aknaklaasi lõhkumise teel Kullasepa 4 Tallinnas asuvasse OÜ-le Olde Estonia kuuluvasse kohvikusse Caffe Centrale ning võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis sealt ära OÜ-le Olde Estonia kuuluva mobiiltelefoni Samsung GT-E108, ühe pudeli alkohoolset jooki Hennesy VSOP, ühe pudeli alkohoolset jooki Jägermeister, sularaha summas 35 eurot ning äriühingule kuuluva dokumentatsiooni. Millised on need tõendid peale seda, kui maakohus luges süüdistatava ütlused ebausaldusväärseteks ning leidis, et kuna süüdistatav ei avalda varga nime ja ei anna võimalust oma ütluste muutmise põhjust kontrollida, ei saa tema juttu n.ö. uskuda ja tema kasuks räägitut tõlgendada , millistele tuginedes maakohus tuli järeldusele, et süüdistatav pani toime vaidlusaluse varguse episoodi, seda kohtukolleegium maakohtu otsusest välja ei loe. Kuna ainukeseks tõendiks, mis andis aluse M.Stavrovitši süüdistamiseks oli tema enda poolt kohtueelse menetluse käigus antud ütlused, siis toetudes deduktiivsele arutlusele teeb kohtukolleegium järelduse, et maakohus on rajanud süüdimõistva kohtuotsuse süüdistatava poolt kohtueelsel uurimisel antud ennast süüstavatele ütlustele, 5 milliseid kohtumenetluses ta enam ei kinnitanud ning millised maakohus ise oma otsusega ebausaldusväärseks luges. Peale seda, kui maakohus leidis, et süüdistatava ütlused ei ole usaldusväärsed, tulnuks need täielikult kõrvale jätta ning olemasolevate tõendite pinnalt otsustada süüdistatava süüküsimus. Kuna ükski tõend süüdistatava süüd ei kinnita, saab olla vaid üks lõppjäreldus ja see on süüdistatava õigeksmõistmine vaidlustatud varguse episoodis. Siinjuures peab kohtukolleegium vajalikuks osundada asjaolule, et sündmuskoha vaatluse käigus avastati sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt sisemiselt aknalaualt jalatsijälje fragment, mis talletati želatiinkilele (pakend nr 2). Akna siseküljel olevalt lingilt võetud DNA-proov (pakend nr 1). Ekspertiise ei teostatud. Tõsiseltvõetavaks ei saa kohtukolleegiumi arvates pidada prokuröri selgitust, et seda ei tehtud riigi ressursside kokkuhoiu nimel. Kriminaalmenetluslik praktika lubab väita, et tavaliselt vaidlustavad ekspertiisikulusid süüdistatavad, kellelt need välja mõistetakse ja põhiväide on see, et ekspertiis ei olnud nende arvates vajalik seetõttu, et nad oma süüd tunnistavad. Prokuratuur on sellistel juhtudel olnud just seisukohal, et olenemata süü tunnistamisest süüdistatava poolt on ekspertiis tõendamise seisukohast vajalik, sest süüdistatava positsioon võib muutuda ja ekspertiisiga saadakse sellisel juhul oluline tõend. Seda seisukohta toetab ka Riigikihus oma määruses 3-1-1-120-
5. Seda, et maakohus on tõendite hindamisel teinud vigu ja irdunud kestvast kohtupraktikast kinnitab ka Riigikohtu valitsev seisukoht. Nii on Riigikohus oma otsuses 3-1-1-13-12 p,-s 13 selgitanud, et erinevates menetlusetappides antud ütluste diametraalse erinevuse korral tuleb selline tõend tervikuna kui ebausaldusväärne kõrvale jätta. Nimelt on kolleegium selgitanud, et kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamine ristküsitlusel saab teenida eranditult vaid ristküsitlusel antud ütluste usaldusväärsuse kontrollimise eesmärki. Kui tegemist on diametraalselt lahknevate erinevustega kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses antud ütluste vahel ning kui isik ei suuda mõistusepäraselt ja kohtule arusaadavalt selgitada erineval ajaperioodil antud ütluste erisuse põhjust, tuleb see tõend tervikuna kui ebausaldusväärne kõrvale jätta. Kui aga isik suudab kohtule usutavalt ja arusaadavalt selgitada, miks ta erineval ajaperioodil erinevaid ütlusi andis, saab usaldusväärseks lugeda üksnes kohtus, mitte aga kohtueelses menetluses antud ütlused (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
6. aprilli
7. a otsus asjas nr 3-1-1-3-07, p 6,
8. novembri
9. a otsus asjas nr 3-1-1-62-07, p-d 12.1-12.3 ja
10. novembri
11. a otsus asjas nr 3-1-1-87-11, p 7). Tulenevalt eelöeldust tühistab kohtukolleegium maakohtu otsuse M.Stavrovitši suhtes tema süüdimõistmise osas 29.07.2012.a.kohvikus Caffe Central toimepandud varguses ning mõistab ta selles osas õigeks. Kuna teised süüdistatavale inkrimineeritud vargused on jäänud katsestaadiumi, muutub ka kuriteo kvalifikatsioon, milles süüdistatav tuleb süüdi mõista. Maakohus karistas M.Stavrovitši kolme varguse episoodi eest, millest kaks jäid katsestaadiumi 8 kuulise vangistusega. Kohtukolleegium leiab, et lõpuleviidud vargus, milles süüdistatav käesoleva otsusega tuleb õigeks mõista mõjutas oluliselt tema süü suurust ja sellest tulenevalt ka karistust ning seetõttu vähendab kohtukolleegium ka

prg. 199 lg 2 p.8,9 ja 25 lg 2 järgi mõistetavat karistust 2 kuu võrra. 6 Kohtuotsus kuulub tühistamisele ka tsiviilhagi osas. Kannatanu Olde Estonia OÜ poolt süüdistatava vastu esitatud tsiviilhagi jätab kohtukolleegium vastavalt KrMS prg. 310 lg 2 alusel läbi vaatamata ning selgitab, et õigeksmõistva kohtuotsuse jõustumisel vaidlusaluses episoodis puudub kannatanul õigus süüdistatava vastu tsiviilhagi esitamiseks ka tsiviilkohtumenetluses. 2. Kohtukolleegium leiab, et M.Stavrovitši süüdimõistmine

prg. 184 lg 1 järgi on seaduslik ja põhjendatud. Süüdistatava väited, et temal ei olnud temale süüdistuses omistatud narkoainet kinnipidamisel ning see sokutati temale turvameeste poolt, ei ole veenvad. M.Stavrovitši kinni pidanud ja temalt narkoaine ära võtnud turvamehed on tunnistajatena üle kuulatud ning nad on veenvalt seletanud, millistel asjaoludel süüdistatavalt narkoaine leiti, kust täpselt see ära võeti ning kus see kuni politseitöötajate saabumiseni oli. Kohtukolleegium leiab, et seni kuni ei ole tuvastatud, et turvatöötajatel oli spetsiaalselt varutud narkoaine eesmärgiga see M.Satvrovitšile sokutada, seni ei saa neid ka selles süüdistada. Kohtukolleegiumi veendumust selles, et vaidlusalune narkoaine oli ära võetud just M.Satvrovitšilt süvendab fakt, et M.Stavrovitš on aktiivne narkomaan ja et ta ka kinnipidamise momendil oli narkojoobes.

1. Ekspertiisiga on kindlaks tehtud puhta narkootilise aine kogus äravõetud aine kogusest ning selleks oli 6,7 milligrammi fentanüüli. Vastavalt kohtupraktikale piisab narkootilise aine fentanüüli puhul kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks keskmiselt 1,3 milligrammist fentanüülist. Seega piisanuks Mihhail Stavrovitši poolt käideldud 6,7 milligrammist fentanüülist (puhtal kujul) narkojoobe tekitamiseks kokku ca 51 isikule. Selles ei ole käesoleval juhul vaidlust, sest tegemist on narkootilise ainega, mis võeti süüdistatavalt ära ja mis oli ka reaalselt olemas, et puhta aine kogust kindlaks tehas. Süüdistatava poolt apellatsiooni esitatud arutlus, et kuna aine oli pakendatud 1-kordseteks doosideks ja pakendeid oli 5, siis ei saa sellest piisata 51 inimesele, vaid 5-le, ei ole käesoleval juhul asjakohane. Sellist arvutusmeetodit kasutab kohtupraktika olukordades, kui ainet on müüdud tarvitajatele, keda on enam, kui 10 isikut ning narkoaine on nende poolt äratarvitatud (Riigikohtu otsused 3-1-1-121-06 p.13; 31-1-68-09 p.-d 8.3;8.4). Sellisel juhul eeldatakse, et keegi ei osta kogust, mis ei tekita joovet. Kui aga narkoaine on kätte saadud nagu käesoleval juhul ja on tehtud ekspertiis koguse kindlaksmääramiseks, siis ei oma pakendite arv mingit tähendust. Ühes pakendis võib olla ka n.ö. mitme doosi jagu.
2. Kohtukolleegiumi arvates puudub alus ka vähendada M.Stavrovitšile

prg. 184 lg 1 järgi mõistetud karistust. Arvestades

prg. 184 lg 1 sanktsiooni alam- ja ülemmäära (vastavalt 1 ja 10), on süüdistatavale mõistetud sanktsiooni alammäärale ligilähedane karistus. Mõistetud karistusmäära on maakohus põhjendanud ja kuna kohtukolleegium nõustub nendega, ei pea vajalikuks neid põhjendusi ülekorrata. 5. Kuna M.Stavrovitšile on mõistetud liitkaristus vaidlustatud kohtuotsusega tuvastatud kuritegude kogumi eest karistuste katmise põhimõttel e. kergem – varguste eest mõistetud karistus – on kaetud raskema kuriteo – narkootikumide ebaseadusliku käitlemise – eest karistusega ja liitkaristus ongi võrdne raskema üksikkaristusega. Seega ei mõjuta

prg. 199 lg 2 p.8,9 järgi mõistetud 7 karistuse kergendamine

prg. 64 lg 1 alusel mõistetud karistust ega seega ka

prg. 65 lg 2 alusel mõistetud lõplikku liitkaristust. 6. Kohtukolleegium on seisukohal, et M.Stavrovitšile mõistetud vangistuse asendamisene üldkasuliku tööga ei ole põhjendatud. M.Stavrovitš on isik, kelle suhtes ei ole võimalik asendada vangistust üldkasuliku tööga. Asendades mõistetud vangistuse ÜKT-ga peab kohus olema veendunud, et ÜKT-le allutatud isik oleks sobiv kindlustamaks ÜKT reaalse täideviimise. Arvestades M.Stavrovitši isikut iseloomustavaid andmeid, ei ole kohtukolleegium veendunud, et ta on sobiv isik ÜKT kui vangistuse asenduskaristuse reaalseks täideviimiseks ja ÜKT täideviimise ebaõnnestumisrisk on sellise isiku puhul väga kõrge. Ka ei ole selline asenduskaristus piisav kindlustamaks, et M.Stavrovitš enam kuritegusid toime ei pane.. Reaalne vangistus on sellise isiku puhul kohtukolleegiumi arvates ainuke võimalus, mis tagab ka õiguskorra kaitsmise huvid

prg. 56 mõttes. Selline veendumus põhineb M.Stavrovitši käitumisel, mis näitab üheselt, et mingid kohustused ei ole piisavad hoidmaks ära tema poolt uute kuritegude toimepanemist. Ta lihtsalt ei arvesta nende kohustustega. Kohtukolleegiumi arvates on tegemist isikuga, kes ei allu kriminaalhooldusele. M.Stavrovitš on narkomaan, kes hangib narkootikumide hankimiseks vajalikke vahendeid varguste toimepanemisega.

1. Menetluskulud on põhjendatult jäetud süüdistatava kanda. M.Stavrovitš on töövõimeline isik, kes selle asemel, et ausa tööga heastada oma võlgnevused, mis on tekkinud eelnevatest rohketest kriminaalmenetlustest, paneb toime uusi tahtlikke kuritegusid, mis toovad kaasa üha uusi menetlusi ja sellega kaasnevaid kulutusi. Kohtukolleegium ei leia mõistlikku põhjust, miks peaks riik kandma tema kuritegelikult elustiilist tulenevaid kulusid. Kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa kohus a priori ka välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal. Maakohus on lugenud kaitsja poolt esitatud kulude hüvitamise taotluse põhjendatuks ning kohtukolleegium ei pea võimalikuks neid vähendada ka, kui põhjendamatuid.
2. Süüdistatava kaitsja adv. Juho-Enn Aule esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulutas kaitsja apellatsiooni ettevalmistamiseks 0,5 tundi ja apellatsiooni koostamiseks 0,5 tundi e. kokku 1 tund, mille eest taotleb tasu 36 eurot, millele lisandub käibemaks 7,20 eurot ja kokku 43,20 eurot. Kohtukolleegium peab taotlust põhjendatuks. Kuna käesoleva kohtuotsusega tühistab kohtukolleegium maakohtu otsuse osaliselt,, siis vastavalt KrMS prg. 185 lg 1, jäävad menetluskulud riigi kanda. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS prg. 337 lg 1 p. 4; 338 p.1 ; 340 lg 1 ja 2 p. 2,5; 342; 343; 344 ; 345 lg 1,2 ; 310 lg 2; 185 lg 1 tühistab kohtukolleegium osaliselt maakohtu otsuse ja teeb selles osas uue otsuse. Julia Katškovskaja Ivi Kesküla Sten Lind 8 9