Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevate nõuete rahuldamine Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid nõudeid ei esitatud.
lg 1 p 2 alusel: Võlausaldaja Tunnustatud nõue Jaotised eurodes protsentides Swedbank AS 197 578.45 98,40 Nordea Banc Plc Eesti 3 210.29 1,60 filiaal Väljamakstud summa eurodes 841.15 13.68 Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta. Pandivara menetluses ei olnud. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta. Müümata pankrotivara ega teistelt isikutelt saadavat vara ei ole. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel. Valitsetavat pankrotivara ei olnud. Pankrotihaldur viis pankrotivara valitsemise käigus läbi järgmised toimingud: 1) võlausaldajate üldkoosolekute korraldamine, suhtlemine võlausaldajate ja võlgnikuga; 2) pankrotiseaduses sätestatud aruannete koostamine ning esitamine kohtule ja võlausaldajatele; 3) jaotusettepaneku ja lõpparuande koostamine ning esitamine võlausaldajatele ja kohtule; 4) abieluvara lepingu tagasivõitmise ja ühisvara jagamise hagi koostamine, esindamine kohtus. Andmed iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa kohta, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud. Lähtudes eeldusest, et kohus kinnitab pankrotimenetluse kulud halduri poolt taotletud summades, s.h rahuldab haldurile tasu määramise taotluse, jäävad käesolevas pankrotimenetluses rahuldamata järgmised võlausaldajate nõuded:
lg 1 p 2: tähtaegselt esitatud nõuded: Võlausaldaja Swedbank AS Nordea Banc Plc Eesti filiaal Tunnustatud nõue 197 578.45 eurot 3 210.29 eurot Nõude rahuldamata osa 196 737.30 eurot 3 196.64 eurot 3
Pankrotimenetluses leidis kinnitust, et alalise maksejõuetuse väljakujunemise põhjuseks oli äriühingu rahalise kohustuse käenduslepingust tuleneva rahalise nõude sissenõutavaks muutumine asjaolul, et äriühing ei täitnud laenulepingust tulenevat rahalist kohustust Swedbank AS-i ees. Pankrotihalduri tasu Allpool arvestatakse taotletava pankrotihalduri tasu suurus
lg-s 51 ja § 651 lg-s 1 sätestatud alustel ning lähtudes asjaolust, et pankrotivarasse laekus 7 500 eurot. Eeltoodust tulenevalt moodustab pankrotihalduri tasu 7 500 eurolt 2 556.85 eurot. Kuna haldur osales oma ülesannetest tulenevalt võlgniku asemel kohtuvaidluses ega kasutanud täiendavalt õigusabi, taotleb ta alammäärast suuremat tasu ja, nimelt 3 000 eurot. Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub on järgmised: Pankrotiseaduse (
) § 157 p 5 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega.
lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Kohus võib vastuväidete ärakuulamiseks pidada istungi.
lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite.
lg 5 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu raske, juhtimisviga või muu asjaolu. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, teatab kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on raske juhtimisviga, on 4
Lõpparuande kohaselt XXX müümata pankrotivara ega teistelt isikutelt saadavat vara ei ole. Haldur ei ole tuvastanud täiendavaid võimalusi pankrotivara moodustamiseks. Haldur ei kavatse esitada täiendavaid hagisid. Pankrotihaldur on oma aruandes märkinud, et ta koostas ja esitas pankrotimenetluses abieluvaralepingu tagasivõitmise ja ühisvara jagamise hagi (tsiviilasi nr 2-10-47591), mis jäeti rahuldamata. Kohtuinfosüsteemi andmetel on tsiviilasjas nr 2-10-47591 jäetud hagi läbi vaatamata, kuna pankrotihaldur ei ilmunud kohtuistungile. Kohus leiab, et pankrotihalduri esitatud lõpparuanne vastab
Pankrotihalduri taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks lõpparuande kinnitamisega on põhjendatud ja tuleb rahuldada, lõpparuanne tuleb kinnitada ja pankrotimenetlus lõpetada. XXXei ole taotlenud tema suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohus selgitab võlausaldajatele, et
tuleneb, et ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on
lõikes 4 või § 163 lõikes 4 nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt
lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud. Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga, mille kohaselt XXX maksejõuetuse tekkimise põhjusteks on muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Asjas ei ole tuvastatud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. XXX maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on pankrotihalduri hinnangul asjaolu, et äriühing ei täitnud laenulepingust tulenevat rahalist kohustust Swedbank AS-i ees ning käenduslepingust tulenev nõue võlgniku vastu muutus sissenõutavaks. Kohus leiab, et XXX maksejõuetuse põhjuseks on hoolsuskohustuse rikkumine, kuna XXX ei ole käenduskohustuse võtmisel hinnanud oma võimalusi käendatava kohustuse täitmiseks, samuti ei ole XXX maandunud riske, mis võimaldaks käenduslepingust tuleneva kohustuse täita ka olukorras, kus võlgniku sissetulek oluliselt väheneb.
lg 3 järgi võib haldur menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Koos jaotusettepanekuga kohus XXX pankrotimenetluse kulusid kinnitanud ei ole. Lõpparuandes on pankrotihaldur avaldanud, et massikohustusi on menetluses tehtud summas 2 655.17 eurot st bürooteenus (töökoha üür, transport, telefon, internet, materjalid) 95.61 eurot, kohtumäärusega määratud kinnisvaraekspertiisi eksperdi tasu 240 eurot, riigilõiv vara pankrotivarasse tagasivõitmise hagilt 319.56 eurot, kohtumäärusega määratud kostja menetluskulude tagatis 2 000 eurot. Arvestades pankrotimenetluse kestust ja asja mahtu, leiab kohus, et XXX pankrotimenetluse lõpparuandes näidatud kinnitamata pankrotimenetluse kulud summas 2 655.17 eurot tuleb kinnitada. Kohus leiab, et kuna ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutused on välja mõistetud varasema 19.05.2010 kohtumäärusega, ei vaja see summa kohtu poolt täiendavat kinnitamist. 5
Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse.
lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. XXX pankrotimenetlus on kestnud üle kolme aasta, mille jooksul on haldur läbi viinud vajalikud koosolekud, esitanud kohtule hagi võlgade sissenõudmiseks, koostanud ja esitanud ettenähtud aruanded ning täitnud muid pankrotiseadusest tulenevaid ülesandeid. Pankrotivarasse on laekunud 7 500 eurot. Pankrotihaldur palub enda tasuks määrata 3 000 eurot. Taotluse kohaselt oleks halduri tasu 7 500 eurolt
Kuna haldur osales oma ülesannetest tulenevalt võlgniku asemel kohtuvaidluses ega kasutanud täiendavalt õigusabi, taotleb ta alammäärast suuremat tasu summas 3 000 eurot.
lg 51 p 2 järgi võib kohus määrata haldurile käesoleva seaduse § 651 lõikes 1 nimetatud alammäärast suurema tasu, mis ei ületa sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud ülemmäära, kui haldur osaleb oma ülesannetest tulenevalt võlgniku asemel kohtuvaidlustes ega kasuta täiendavalt õigusabi. Riigikohus on asunud seisukohale, et kui kohus peab põhjendatuks määrata haldurile alammäärast suurema tasu, tuleb tasu määramisel arvestada halduri töö mahtu ja pankrotimenetluse keerukust ning halduri kutseoskust. Töö maht ja keerukus võivad sõltuda pankrotivara suurusest, st esmajoones halduri tegevusest vara suurendamisel ja tagasivõitmisel. Kui kohus soovib määrata haldurile alammäärast suuremat tasu, peab kohus määruse põhjendustes analüüsima ja hindama nii halduri töö mahtu, s.o halduri tegevust vara suurendamisel ja tagasivõitmisel, mistõttu kohtu arvates alammääras tasu ei ole õiglane, kui ka seda, kas haldur kasutas täiendavalt õigusabi, kui osales oma ülesannetest tulenevalt võlgniku asemel kohtuvaidlustes (RKTKO 26.06.2013 lahend tsiviilasjas 3-2-1-48-13). Kohus leiab, et halduri taotlus tasu saamiseks tuleb rahuldada osaliselt. Haldur on esile toonud, et pankrotivara hulka on laekunud 7 500 eurot.
lg 1 sätestatud halduri tasu alammääraks oleks nimetatud summalt 1 761.85 eurot (7 500 – 6 401 = 1 099; 1 099* 15/100 =164.85; 1 597+164.85=1 761.85), Sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud halduri tasu ülemmäär oleks summalt 7 500 eurot 2 753.82 eurot (7 500 – 6 401 = 1 099; 1 099 * 18/100 =197.82; 2 556 +197.82=2 753.82). Kohus leiab, et iseenesest on haldurile alammäärast suurema tasu maksmine põhjendatud, kuivõrd haldur osales tulenevalt võlgniku asemel ligi kahe ja poole aasta vältel kohtuvaidluses ega kasutanud täiendavalt õigusabi (tsiviilasi nr 210-47591). Samas peab kohus lähtuma pankrotiseaduses sätestatud halduri tasu piiridest. Kohus peab põhjendatuks määrata halduri tasu suuruseks 2 000 eurot. Sotsiaalmaksuseaduse (edaspidi SMS) § 2 lg 1 p 4 kohaselt makstakse sotsiaalmaksu füüsilise isiku pankrotimenetluses pankrotihaldurile ja pankrotitoimkonna liikmele makstud tasudelt käesoleva seaduse § 9 lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul. SMS § 9 lg 1 p 2 kohaselt on sotsiaalmaksu maksja kohustatud maksma sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktides 4 ja 6 sätestatud sotsiaalmaksuga maksustatavatelt summadelt sotsiaalmaksu, välja arvatud juhul, kui tasu saav isik on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning tasu on saaja ettevõtlustuluks. Pankrotihaldur ei ole kohtule esitanud andmeid selle kohta, et ta on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning tasu on saaja ettevõtlustuluks. Seega kuulub pankrotihaldurile väljamakstav tasu sotsiaalmaksuga maksustamisele. SMS § 7 lg 1 kohaselt on sotsiaalmaksu määr 33 protsenti maksustatavalt tulult. 6
lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihaldur Peeter Sepper tuleb vabastada tema kohustustest XXX pankrotimenetluses. Merike Varusk kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.