Obsah (5)

§ 1043§ 1045§ 139§ 127§ 132

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anu Uritam Otsuse tegemise aeg ja koht 08.10.2013.a Tallinn, Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-20081 Tsiviila

§ 1043

näeb ette, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

§ 1045

lg 1 p 7 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Samuti on kahju tekitamine õigusvastane siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega (

§ 1045lg 1 p 5).

KOKS § 6 lg 1 kohaselt on omavalitsusüksuse ülesandeks korraldada antud vallas või linnas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, ruumilist planeerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla teede ja linnatänavate korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita.

1. Kohus leiab, et kostja kui kohaliku omavalitsusüksuse ülesandeks oli korraldada Tallinna linnas tänavate korrashoidu ning sellise kohustuse täitmata jätmisest tuleneva kahju eest on vastutav kohalik omavalitsusüksus. Täpsemalt reguleerivad tänavate ja teede korrashoiust tulenevaid kohustusi teeseadus ning selle alusel kehtestatud õigusaktid. TeeS § 51 järgi loetakse kohalikuks teeks muuhulgas tänavat. Teel peab olema võimalik ohutult liigelda ning tee peab vastama TeeS § 10 lg 1 kohaselt tee seisundinõuetele ning avalikult kasutatava tee omanik on kohustatud hoidma tee teeseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud nõuetele vastavas seisundis (TeeS § 10 lg 4). Tee seisundinõuded kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister oma määrusega (TeeS § 10 lg 2).
2. Tee hooldamise eesmärgiks on TeeS § 17 lg 31 järgi tagada tee seisundi vastavus teeseaduses ja TeeS § 10 lõikes 2 toodud nõuetele. Teehoidu korraldab valla- või linnavalitsus ning ta on kohustatud looma tingimused teedel ohutuks liiklemiseks (TeeS § 25 lg 3). Avalikult kasutatava tee omanik on muuhulgas kohustatud teostama tee ülevaatust ja hoidma tee kehtestatud nõuetele vastavas seisundis TeeS § 37 lg 1 p 2 alusel. Tee omanik on vastavalt TeeS § 37 lõikele 6 kohustatud liiklejale hüvitama tee kasutamiskõlbmatuse tõttu ning teeseaduse või selle alusel antud õigusakti rikkumise tõttu tekitatud kahju, välja arvatud lõikes 2 toodud juhul. TeeS § 37 lg 2 näeb ette, et kui pinnase sulamise, vihma või muude liiklust oluliselt mõjutavate tegurite tõttu on tee konstruktsioon nõrgenenud ja liiklus võib teed kahjustada või liigelda on ohtlik, võib tee omanik tee või selle osa teatavaks ajaks sulgeda või teel liiklust piirata. Käesolevas asjas puudub vaidlus selle üle, et liiklus õnnetuse toimumise kohas Tartu maanteel Sossimäe bussipeatuse ja Statoili bensiinijaama vahelisel teelõigul ei olnud piiratud ega suletud. Seega tuleneb eeltoodud õigusaktidest, et Tallinna linnal oli kohustus tagada linna tänavate vastavus teeseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele ning teostama selleks regulaarset teede ülevaatust. Tee korrashoiu tagamiseks ette nähtud kohustuste rikkumise korral tuleb kohalikul omavalitsusüksusel hüvitada oma kohustuste rikkumisest tulenev kahju.
3. Tee seisundinõuded on kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.12.2002.a määrusega nr
4. Antud määruse § 2 lg 1 kohaselt on seisundinõuete täitmine kohustuslik kõigile avalikult kasutatavate teede omanikele ning sama määruse § 2 lg 2 järgi peab tee seisund vastama vähemalt antud määrusega kehtestatud tasemele. Määruse § 3 lg 1 sätestas, et teelõigul, millel ei ole tagatud nõutav seisunditase ning kus seetõttu on ohutu liiklemine raskendatud, tähistatakse liikluspiirangud vastavate liikluskorraldusvahenditega. Tänava seisunditase peab määruse § 9 järgi vastama määruse lisas nr 2 toodud nõuetele. Augu tähistamist teel reguleerib määruse § 12, mis näeb ette, et üle 20-cm läbimõõduga ja üle 5-cm sügavusega auk peab olema tähistatud liikluskorraldusvahendiga. Aukudega ala peab olema tähistatud lõigu kogu pikkust tähistava lisatahvliga varustatud liiklusmärgiga.
5. Liikluskorraldusvahendite paigaldamist ja nende tähendust reguleeris õnnetuse toimumise ajal majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi 22.02.2011.a määrusega nr 12 kehtestatud „Liiklusmärkide ning teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“. Määruse § 4 lg 2 nägi ette, et hoiatusmärgid pannakse sõltuvalt suurimast lubatud sõidukiirusest, nähtavusest ja kohalikest oludest enne ohtlikku kohta või ohtliku teelõigu algust. Määruse § 4 lg 3 järgi võivad hoiatusmärgid puududa ohtlikul teelõigul või ohtlikul alal, kus suurim lubatud sõidukiirus on 30 km/h või alla selle. Vastavalt määruse § 5 punktile 17 hoiatavad märgid 152 kuni 154 „Ebatasane tee” ebatasasustest teel. Märk 152 hoiatab lähenemisest ebatasasele teelõigule, kus sõiduteekatte ebatasasused (näiteks augud, lained) järgnevad üksteisele. Märk 153 hoiatab üksikust, sõiduteekatte pinnast madalamast kohast. Märk 154 hoiatab üksikust, sõiduteekatte pinnast kõrgemast kohast, mis ei ole künnis. Sama määruse § 21 reguleerib lisatahvlite tähendusi ning see näeb ette, et tahvel 821 „Mõjupiirkond” näitab hoiatusmärgiga tähistatud ohtliku teelõigu pikkust.
6. Liiklusseaduse § 50 lg 3 järgi peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab muuhulgas arvestama sõidukiiruse valikul teeolusid, tee seisundit ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama.
7. Eeltoodud normidest tuleneb, et ülisuuri löökauke avalikult kasutatavatel linnatänavatel ja – teedel olla ei tohtinud ning sellise augu ilmnemisel tuli see nõuetekohaselt tähistada liikluskorraldusvahenditega. Kui aga on tegemist aukudega alaga, siis tee seisundinõuetest tulenes selgelt, et aukudega ala pidi olema tähistatud lõigu kogu pikkust näitava lisatahvliga varustatud liiklusmärgiga. Kuigi juht peab oma sõidukiiruse kohandama teeoludele vastavaks, saab juht arvestada siiski etteaimatavate takistustega. Kohus leiab, et ainuüksi märk „Ebatasane tee“ ei hoiatanud juhte sellest, et Tartu maanteel on Sossimäe bussipeatuse ja Statoili bensiinijaama vahelisel teelõigul ülisuur löökauk. Asjas ei ole ka tõendatud, et märk „Ebatasane tee“ oleks asunud vahetult enne löökauku.
8. Kohus selgitas kostjale oma 28.06.2013.a pöördumises (toimiku lk 58) vajadust tõendada, millal paigaldati hagiavalduses märgitud teelõigule märk „Ebatasane tee“. Samuti selgitas kohus kostjale vajadust välja tuua, kas koos hoiatava märgiga piirati sõidukiirust. Kohus palus kostjal selgitada, millisele seisunditasemele pidi vastama Tartu maantee kohas, kus õnnetus toimus. Samuti selgitas kohus, et

§ 139

kohaldamiseks peab kostja välja tooma ja tõendama, millises ulatuses tekkis kahju hagejast tulenevatel asjaoludel. Kostja kinnitas kohtu pöördumise kättesaamist, kuid ei esitanud kohtule ühtegi täiendavat seisukohta ega tõendit.

1. Kohtule esitatud fotodest (toimiku lk-d 22-25, 78-80, 89 ja 94-95) nähtuvad sõiduki velje ja rehvi kahjustused. Politsei teatisest (toimiku lk 44) tuleneb, et sõiduk Škoda Superb registrimärgiga XXX sõitis Tartu maanteel läbi tähistamata löökaugust. Teatises on märgitud, et tee suund oli linnast välja bussipeatuse ja Statoili vaheline pime teelõik. Teatisele on lisatud politsei poolt tehtud fotod löökaugu mõõdistamise kohta (toimiku lk-d 30-32, 37-39, 42-43), samuti fotod kahjustatud sõidukist (toimiku lk 20-26). Fotodelt (toimiku lk 27-29) nähtub märk „ebatasane tee“, kuid fotolt ei nähtu, et see märk oleks asunud vahetult löökaugu ees.
2. Eelviidatud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et õnnetuse põhjustanud löökauk ei olnud nõuetekohaselt tähistatud. Vahetult enne löökauku ei olnud paigaldatud ühtegi aukude eest hoiatavat liiklusmärki. Samuti juhib kohus tähelepanu, et ei olnud piiratud asulasisese tee suurimat lubatud sõidukiirust 50 km/h (LS § 15 lg 1 p 2) ning kohtule esitatud asjaoludest ja tõenditest ei nähtu, et hageja oleks kiirust ületanud.
3. Kohus leiab, et löökauk oleks tulnud tähistada hoiatusmärgiga nr 153, kusjuures märk oleks pidanud asuma vahetult enne löökauku. Kuivõrd löökauk oli tähistamata, ei saa kostja vastutusest vabanemiseks väita, et hageja ei valinud õiget kiirust, mis oleks võimaldanud õnnetuse toimumist vältida.
4. TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama oma nõudeid ja vastuväiteid. Kostja ei ole tõendanud, et hageja sõiduki kiirus enne õnnetuse toimumist oli ebasobiv. Kuivõrd kostja soovis vastutusest vabanemiseks tugineda ebasobivale kiirusele, oleks kostjal tulnud oma väiteid tõendada. Samuti ei ole kostja tõendanud, et löökauk oleks olnud nõuetekohaselt tähistatud. Kostja ei ole tõendanud ega põhistanud, miks ta võib vastutusest vabaneda TeeS § 37 lg 2 alusel, sest õnnetuse toimumise kohas ei olnud liiklust suletud ega ümber suunatud. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et kostja vastutab hagejale tekitatud kahju eest TeeS § 37 lg 6 ja

§ 1045lg 1 p 7 alusel.

24.

§ 127

lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Vastavalt

§ 127

lõikele 4 peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

§ 132

lg 1 järgi tuleb asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. Samuti sätestab

§ 132

lg 3, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise.

1. Hageja palus kostjalt välja mõista tekitatud kahjuna 276,60 eurot. XXX AS pakkumise (toimiku lk-d 5 ja 63) järgi on kummi- ja sillatööde (pakkumine sisaldab uut rehvi ja velge) ning veermiku kontrolli maksumus 276,60 eurot. Kostja ei ole hageja kahju nõude suurusele ega selle arvestusele vastuväiteid esitanud. Seetõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitis summas 276,60 eurot.
2. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik