← Eesti

3-13-1593/39

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Maili Lokk ja Tiina Pappel 23.10.2013, Tartu 3-13-1593 SA Ida-Viru Keskhaigla (hankija) kaebus riigihangete vaidlustuskomisjoni (VAKO) 23.07.

  1. a otsuse nr 162-13/139587 tühistamise nõudes Tartu Halduskohtu 09.09.
  2. a otsus SA Ida-Viru Keskhaigla apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/hankija SA Ida-Viru Keskhaigla Esindaja v. adv Raul Ainla Vaidlustaja/pakkuja AS Surgitech Esindaja adv. Toomas Laanemaa RESOLUTSIOON
  3. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 09.09.
  4. a otsus muutmata.
  5. Mõista SA-lt Ida-Viru Keskhaigla AS-i Surgitech kasuks välja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulu 275 eurot. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 10 päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, so hiljemalt 04.11.2013 (HKMS § 278 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. SA Ida-Viru Keskhaigla (hankija) avaldas 18.12.2012 riigihangete registris hanketeate avatud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Kliinilise keemia labori uuringute teostamiseks vajalike vahendite ost“ (viitenumber 139587) läbiviimiseks. Hankija poolt määratud pakkumuse esitamise tähtpäevaks esitasid pakkumused kolm pakkujat – AS Surgitech, Siemens Osakeyhtiö Eesti filiaal ja ISIS Medical OÜ. Hankija otsustas 08.02.
  7. a protokollilise otsusega: 1) kvalifitseerida pakkujatena Siemens Osakeyhtiö Eesti filiaal, AS Surgitech ja ISIS Medical OÜ; 2) tunnistada vastavaks Siemens Osakeyhtiö Eesti filiaali, AS-i Surgitech ja ISIS Medical OÜ pakkumused; 3) tunnistada edukaks Siemens Osakeyhtiö Eesti filiaali pakkumus. Riigihangete vaidlustuskomisjon (VAKO) tunnistas 15.03.
  8. a otsusega nr 30-13/139587 kehtetuks hankija 08.02.
  9. a otsuse Siemens Osakeyhtiö Eesti filiaali kvalifitseerimise, pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise kohta. VAKO nimetatud otsus on jõustunud. Tulenevalt VAKO 15.03.
  10. a otsusest jättis hankija 26.04.
  11. a otsusega Siemens Osakeyhtiö Eesti filiaali kvalifitseerimata. 28.05.
  12. a protokollilise otsusega tunnistas hankija AS-i Surgitech pakkumuse edukaks.
  13. 02.07.2013 tegi hankija poolt moodustatud komisjon protokollilise otsuse (tl 14 pöördel−15), millega tunnistas hankemenetluse alates 01.07.2013 riigihangete seaduse (RHS) § 29 lg 3 (p 2, 4 ja 7) alusel lõppenuks, põhjendades oma otsust Siemens Osakeyhtiö Eesti filiaali kvalifitseerimata jätmisega, ISIS Medical OÜ pakkumuse jõusoleku tähtaja lõppemisega 01.06.2013 ja AS-i Surgitech muutumisega kvalifitseerimise tingimustele mittevastavaks alates 01.07.
  14. 04.07.2013 esitas AS Surgitech riigihangete vaidlustuskomisjonile vaidlustuse, milles palus hankija 02.07.
  15. a otsus kehtetuks tunnistada.
  16. Riigihangete vaidlustuskomisjon rahuldas 23.07.
  17. a otsusega vaidlustuses nr 162-13/139587 (tl 3−18) AS-i Surgitech 04.07.
  18. a vaidlustuse ning tunnistas hankija poolt moodustatud komisjoni 02.07.
  19. a protokollilise otsuse kehtetuks.
  20. 25.07.2013 saabus halduskohtule SA Ida-Viru Keskhaigla kaebus (tl 3−10) VAKO poolt vaidlustuses nr 162-13/139587 23.07.2013 tehtud otsuse tühistamiseks. Hankija leiab kaebuses, et tal oli seadusest tulenev õigus ja kohustus kontrollida pakkuja kvalifikatsiooni kogu hankemenetluse vältel. Vastavalt hanketeate osa III p-le 2.3 nõuti pakkuja tehnilise ja kutsealase pädevuse tõendamiseks tootja kinnitust müügi esindusõiguse olemasolu kohta Eesti Vabariigis. Vaidlustaja volitused lõppesid vastavalt tootja UAB Roche Lietuva volikirjale (tl 14) 30.06.
  21. Seega oli kaebajal õigus teha 02.07.2013 uus otsus pakkuja AS Surgitech kvalifitseerimise (kvalifitseerimata jätmise) kohta, kuna pakkuja muutus hankemenetluse käigus kvalifitseerimise tingimustele mittevastavaks, ning lugeda hankemenetlus alates 01.07.2013 lõppenuks. Kaebaja hinnangul on väär vaidlustaja seisukoht, et kaebaja ei ole teinud otsust tema hankemenetluse käigus kvalifitseerimise tingimustele mittevastavaks tunnistamise kohta. Hankija moodustatud riigihanke komisjoni 02.07.
  22. a protokollist nähtub selgelt, et kaebaja on võtnud seisukoha (otsustanud), et vaidlustaja ei kvalifitseeru alates 01.07.
  23. Kaebaja möönab, et küsimusi võib küll tekkida kvalifitseerimise tingimustele mittevastavaks tunnistamise kohta tehtud otsuse vormi osas, kuid otsus kui selline on hankija poolt vastu võetud. Hankija poolt riigihanke komisjoni koosoleku protokollis toodud viited RHS § 39 lg-le 3 ja 29 lg p-le 4 ning muud põhjendused pidid tekitama vaidlustajas selge arusaama, et tema suhtes on tehtud otsus kvalifitseerimise tingimustele mittevastavaks tunnistamiseks ning et selle tagajärjeks on hankemenetluse lõppemine. Kuna vaidlustaja ei ole esitanud VAKO-le RHS § 117 lg 2 p-s 9 nimetatud nõuet enda kvalifitseerimata jätmise otsuse tühistamiseks, on tegemist olukorraga, kus hankija otsus vaidlustaja kvalifitseerimata jätmise kohta on jõus ning seda pole ka enam võimalik vaidlustada. Kaebaja on 02.07.
  24. a protokollilises otsuses toonud välja asjas kohalduva õige aluse, so RHS § 29 lg 3 p-i 4, mistõttu ei saa väita, et hankija viide hankemenetluse lõppemise aluseks olevale sättele oleks vale või et õiguslik põhjendus oleks esitamata jäänud. Pakkujal volituse lõppemise näol oli tegemist RHS § 39 lg-s 3 sätestatud sisulise puudusega ning hankijal ei olnud kohustust küsida pakkujalt uut volikirja, s.t. uut dokumenti. 2
  25. Tartu Halduskohus jättis 09.09.
  26. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohtu hinnangul on väär kaebaja väide, et hankija moodustatud riigihanke komisjon tegi 02.07.2013 ka otsuse AS-i Surgitech kvalifitseerimata jätmise kohta. Kuna kaebaja ei ole teinud otsust AS-i Surgitech kvalifitseerimata jätmiseks, mille õiguspärasust VAKO või ka halduskohus saaks kontrollida, ei saa anda hinnangut kaebaja väitele, et alates 01.07.2013 ei vasta vaidlustaja hanketeate osa III p-s 2.3 kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele. Seega tunnistas VAKO 23.07.
  27. a otsusega õiguspäraselt hankija poolt moodustatud komisjoni 02.07.
  28. a protokollilise otsuse kehtetuks. Halduskohus nõustub VAKO-ga selles, et hankemenetluse etapiviisilisusest ja ka otsuste loogilisest järgnevusest ei saa hankemenetluse lõppemise õiguslikud alused olla kogumis kõik RHS § 29 lg 3 p-d 2, 4 ja 7, vaid üksnes eelnimetatud lõike 3 see punkt, mis näitab konkreetset põhjust, mille tõttu ei ole võimalik jõuda hanke- või raamlepingu sõlmimiseni viimase hankemenetlusse jäänud pakkujaga. Ebaõiged on hankija poolt 02.07.
  29. a otsuses toodud viited nii RHS § 29 lg 3 p-le 2, 4 kui ka
  30. Vaidlusaluses hankemenetluses pole kaebaja teinud otsust ühegi pakkumuse tagasilükkamiseks, hankemenetlus ei ole lõppenud kõigi pakkumuste jõusoleku tähtaja lõppemisega ning hankemenetluses ei esine ka asjaolusid, millest nähtuks, et hankemenetlus on lõppenud RHS § 29 lg 3 p 4 alusel. Kaebaja ei ole teinud ainsana hankemenetlusse jäänud pakkuja suhtes tuginedes RHS § 39 lg-le 3 sõnaselgelt protokollilise otsuse resolutsioonis otsustust pakkuja kvalifitseerimata jätmiseks. Kaebaja poolt 02.07.
  31. a otsuses toodud hankemenetluse käigu kirjeldusest, et alates 01.07.2013 muutus AS-i Surgitech pakkumus hanke kvalifitseerimise tingimustele mittevastavaks, ei ole võimalik teha järeldust, et tegu on kaebaja otsus(tus)ega AS-i Surgitech kvalifitseerimata jätmise kohta. Igal juhul pole kaebaja 02.07.
  32. a otsust vastavalt RHS § 39 lg-le 6 põhistanud. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
  33. SA Ida-Viru Keskhaigla esitas Tartu Halduskohtu 09.09.
  34. a otsuse peale apellatsioonkaebuse (tl 69−76), milles palub halduskohtu otsuse tühistada ja kaebuse rahuldada. Apellatsioonkaebuses juhib hankija kohtu tähelepanu sellele, et AS Surgitech ei ole vaidlustanud hankija otsust tema hankemenetluse käigus kvalifitseerimise tingimustele mittevastavaks tunnistamise kohta. Seega on hankija otsus vaidlustaja kvalifitseerimata jätmise kohta jõus ning seda pole enam võimalik vaidlustada. Igal üksikul hankija poolt viidatud alusel (RHS § 29 lg 3 punkte 2, 4 ja 7) lõpeb hankemenetlus riigihangete seadusest tulenevalt vastava asjaolu faktilisel esinemisel ning selleks polegi vajalik hankemenetluse lõpetamine hankija otsusega. Isegi juhul, kui hankemenetlus tunnistati lõppenuks, siis oli tegemist mitte otsuse, vaid protokollilises vormis seisukohavõtuga (konstateeringuga), mille eelduseks oli hankija otsus vaidlustaja kvalifitseerimise tingimustele mittevastavaks tunnistamiseks. Kuna ilmnes hankemenetluse aluseks olev asjaolu, siis hankemenetlus lihtsalt lõppes ning hankija protokolliline seisukoht hankemenetluse lõppemise kohta ei ole käsitatav otsusena, mida üldse saaks vaidlustada ning mis saaks rikkuda vaidlustaja subjektiivseid õigusi. Hankija 02.07.
  35. a protokollist nähtub selgelt, et hankija on võtnud seisukoha (otsustanud) AS-i Surgitech kvalifitseerimata jätmise kohta. Protokollis toodud viited õiguslikule alusele ning muud põhjendused pidid tekitama vaidlustajas selge arusaama, et tema suhtes on tehtud otsus kvalifitseerimise tingimustele mittevastavaks tunnistamise kohta ning selle tagajärjeks on hankemenetluse lõppemine. Isegi, kui asuda seisukohale, et otsuse kui haldusakti vormistamisel esineb puudusi, ei saa asuda seisukohale, et seda otsust pole hankija poolt vastu võetud. Hankija on seisukohal, et antud juhul kohaldub haldusmenetluse seaduse (HMS) § 58 3 ning otsuse tegemisel tehtud menetlus- ja vormivead ei saa kaasa tuua otsuse kehtetuks tunnistamist.
  36. AS Surgitech palub apellatsioonkaebusele esitatud vastuses (tl 84−88) apellatsioonkaebuse rahuldamata jätta. Vastuse kohaselt on hankija lähtunud apellatsioonkaebuses valest eeldusest, et hankija on 02.07.2013 teinud otsuse AS-i Surgitech kvalifitseerimata jätmise kohta. Hankija 02.07.
  37. a protokollist nähtuvalt sisaldab see ühte otsust, so otsust hankemenetluse lõppenuks tunnistamise kohta alates 01.07.
  38. Protokollis ei sisaldu hankija otsust, millega hankija oleks jätnud AS-i Surgitech kvalifitseerimata. Sellist otsust ei esitanud hankija ka vaidlustuskomisjonile vaidlustuse läbivaatamise käigus ega ole esitanud ka halduskohtule. Hankija seisukoht (olgu see protokolliline või sisaldugu see mõnes muus hankija dokumendis) ei ole otsus isiku kvalifitseerimata jätmise kohta. Samuti ei nõustu vaidlustaja hankija käsitlusega sellest, et seaduses ei ole ette nähtud pakkuja kvalifitseerimata jätmise osas vormi- ja sisunõudeid. Hankemenetluses saab pakkuja kvalifitseerimata jätmine toimuda ainult hankija põhjendatud kirjaliku otsusega. Ainuüksi sedastamine, et pakkuja ei vasta mingis osas kvalifitseerimise tingimustele, ei ole hankija otsus jätta isik kvalifitseerimata. Kvalifitseerimistingimustele mittevastavus ei tähenda, et isik ei osale hankemenetluses. AS Surgitech on seisukohal, et ta vastas ja vastab ka apellatsioonkaebusele vastuse esitamise ajal kõigile kvalifitseerimise tingimustele, sealhulgas HT osa III p-s 2.3 kehtestatud kvalifitseerimise tingimusele. Kuigi AS-le Surgitech müügi esindusõiguse kohta tootja poolt väljastatud volikiri kehtis kuni 30.06.2013, oli hankijal tulenevalt RHS § 39 lg-st 3 ja 4 õigus nõuda AS-lt Surgitech hankemenetluse kestel kehtetuks muutunud müügi esindusõigust tõendava tootja kinnituse asemel uue kinnituskirja esitamist. AS Surgitech esitas hankijale 03.07.2013 uue volikirja, milles tootja kinnitas, et AS-l Surgitech on jätkuvalt pakutud toodetele müügi esindusõigus olemas. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  39. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
  40. Käesolevas asjas vaidlevad pooled selle üle, kas hankija on 02.07.
  41. a protokollilise otsusega õiguspäraselt lugenud riigihankes „Kliinilise keemia labori uuringute teostamiseks vajalike vahendite ost“ hankemenetluse lõppenuks. Apellatsioonkaebuse peamiste argumentidena on hankija esitanud väited, et hankija on 02.07.
  42. a istungil otsustanud lisaks hankemenetluse lõpetamisele ka AS-i Surgitech kvalifitseerimata jätmise ning kuna AS Surgitech on selle otsustuse vaidlustamata jätnud, on tegemist kehtiva otsusega, mistõttu esines seadusest tulenev alus hankemenetluse lõppemiseks. Ringkonnakohus hankija eeltoodud seisukohaga ei nõustu ning leiab, et hankija on lugenud hankemenetluse lõppenuks ilma, et selleks oleks esinenud õiguslik alus.
  43. Kuigi hankija on 02.07.
  44. a protokollilises otsuses hankemenetluse lõppenuks tunnistamise õigusliku alusena viidanud RHS § 29 lg 3 p-dele 2, 4 ja 7, on ta nii kaebuses kui apellatsioonkaebuses möönnud, et otsuse õigeks aluseks tuleb lugeda üksnes RHS § 29 lg 3 p
  45. Tulenevalt viidatud sättest lõpeb hankemenetlus kõikide pakkujate või taotlejate hankemenetlusest kõrvaldamise või kvalifitseerimata jätmisega. Vaidlust ei ole selles, et hankija 02.07.
  46. a otsuse tegemise ajaks oli ainuke menetlusse jäänud pakkuja AS Surgitech. Seega oleks esinenud RHS § 29 lg 3 p-s 4 sätestatud alus hankemenetluse lõppemiseks juhul, kui AS Surgitech oleks olnud hankemenetlusest kõrvaldatud või jäetud kvalifitseerimata. Nii pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamise kui pakkuja kvalifitseerimata jätmise kohta tuleb hankijal tulenevalt RHS § 38 lg-st 7 ja § 39 lg-st 6 teha sellekohane 4 põhjendatud kirjalik otsus. Seega ei saa üksnes asjaolu, et pakkuja on faktiliselt muutunud hanke kvalifitseerimise tingimustele mittevastavaks, kvalifitseeruda RHS § 29 lg 3 p-s 4 sätestatud alusena hankemenetluse lõppemiseks.
  47. Riigihangete seaduse § 39 lg 6 alusel tehtava otsuse näol pakkuja kvalifitseerimata jätmise kohta on tegemist pakkuja õigusi puudutavata otsusega, mille suhtes kohaldatakse halduskohtumenetluses tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 267 lg-st 2 haldusaktide kohta sätestatut. HKMS § 6 lg 1 kohaselt loetakse halduskohtumenetluses haldusaktiks haldusakt HMS § 51 tähenduses. Käesoleval juhul ei ole hankija teinud haldusmenetluse seaduse nõuetele vastavat otsust vaidlustaja kvalifitseerimata jätmise kohta enne 02.07.
  48. a protokollilise otsuse tegemist ning nõuetekohast otsust ei ole tehtud ka 02.07.2013 koos hankemenetluse lõppenuks tunnistamisega. Nõustuda ei saa hankija seisukohaga, et vaidlustaja kvalifitseerimata jätmine pidi nimetatud protokollist olema vaidlustajale üheselt mõistetav. Hankija 02.07.
  49. a protokollilisest otsusest nähtub, et selles on selgelt välja toodud komisjoni poolt sel päeval toimunud koosolekul vastu võetud otsus, so tunnistada hankemenetlus alates 01.07.2013 lõppenuks. Ülejäänud tekstist selgelt eristatud otsustusele eelnevalt on hankija aga välja toonud otsuse tegemise aluseks olevad asjaolud, mille seas muuhulgas esitatud sedastust AS-i Surgitech pakkumuse kvalifitseerimistingimustele mittevastamise kohta ei saa pidada hankija otsuseks vaidlustaja kvalifitseerimata jätmise kohta. Kuna ringkonnakohtu hinnangul ei ole riigihanke komisjon 02.07.2013 võtnud vastu RHS § 39 lg 6 nõuetele vastavat otsust vaidlustaja kvalifitseerimata jätmise kohta ning puudub õiguslik alus hankemenetluse lõppemiseks, ei ole antud juhul ka vajadust hinnata, kas hankija oli kohustatud paluma vaidlustajal 01.07.2013 kehtetuks muutunud edasimüügiõigust tõendav dokument kehtiva dokumendiga asendada.
  50. Seega ei esine antud asjas faktilisi asjaolusid, mis tooksid kaasa vaidlustatud hankemenetluse lõppemise hankija poolt viidatud alustel ning VAKO on 23.07.
  51. a otsusega õigesti SA Ida-Viru Keskhaigla poolt moodustatud komisjoni 02.07.
  52. a protokollilise otsuse kehtetuks tunnistanud. Seega tuleb SA Ida-Viru Keskhaigla esitatud apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei välista käesolevas asjas apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist ka asjaolu, et haldusasjas nr 3-13-1514 on jõustunud kohtuotsus, millega on nimetatud SA Ida-Viru Keskhaigla protokolliline otsus samuti tühistatud.
  53. Tulenevalt HKMS § 108 lg-st 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel on otsus tehtud hankija kahjuks, tuleb apellatsioonimenetluses AS-i Surgitech poolt kantud menetluskulud hankijalt välja mõista. AS Surgitech on kohtule esitanud Advokaadibüroo Tehver&Partnerid 03.10.
  54. a arve nr 20130145, mille alusel palub hankijalt välja mõista esindaja kulu summas 275 eurot. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodud kulutuste näol on tegemist vajalike ja põhjendatud kulutustega ning puudub alus menetluskulude vähendamiseks. Seega tuleb hankijalt vaidlustaja kasuks välja mõista menetluskulud summas 275 eurot. /digitaalselt allkirjastatud/ Madis Ernits /digitaalselt allkirjastatud/ Maili Lokk 5 /digitaalselt allkirjastatud/ Tiina Pappel

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.