3-12-1403/39

MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Tiina Pappel ja Maili Lokk

1. oktoober 2013, Tartu 3-12-1403 Igor Tünni kaebus õiguskantsleri kirja avatuna üleandmises seisnenud Viru Vangla toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks Tartu Halduskohtu 08.10.
2. a määrus Igor Tünni määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Igor Tünni Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata, asendades Tartu Halduskohtu 08.10.
3. a määruse põhjendused vastavas osas käesoleva määruse põhjendustega. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates. ASJAOLUD
4. Igor Tünni esitas 02.07.2012 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tuvastada, et Viru Vangla avas õigusvastaselt õiguskantsleri poolt kaebajale saadetud kirja. Koos kaebusega esitas kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel, kuna ta ei tööta ning tal puudub sissetulek.
5. Tartu Halduskohus tagastas kaebuse 06.08.
6. a määrusega, mispeale kaebaja esitas 14.08.2012 määruskaebuse ja palus enda vabastamist riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel. Tartu Halduskohtu 09.10.
7. a määrusega jäeti kaebaja menetlusabi taotlus rahuldamata ning kohustati teda määruskaebuse esitamise eest tasuma riigilõivu 15 eurot. Riigilõiv määruskaebuselt tasuti 24.10.2012 (tl 51) ning määruskaebus võeti 05.11.2012 menetlusse (tl 53).
8. Tartu Ringkonnakohus rahuldas oma 27.06.
9. a määrusega määruskaebuse ning saatis asja tagasi halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
10. Tartu Halduskohus jättis 08.10.
11. a määrusega (tl 70) kaebaja taotluse kaebuselt riigilõivu tasumisest vabastamiseks halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 112 lg 1 p 1 alusel rahuldamata, kaebuse käiguta ning andis kaebajale 15 euro suuruse riigilõivu tasumiseks aega 15 päeva alates määruse ärakirja kättesaamisest. Määruse põhjenduste kohaselt kinnitab Viru Vanglas koostatud isikukonto väljavõte, et kaebaja nelja viimase kuu sissetulek enne kaebuse koostamist oli 1061 eurot. Sellest on võimalik kulutustena maha arvata nelja kuu elektrienergia eest tasutud 19,25 eurot. Kaebaja kahekordne arvestatav keskmine kuusissetulek oli seega 520,88 eurot, mis on oluliselt suurem kui kaebuse esitamise eest tasumisele kuuluv riigilõiv. Seega ei ole alust kaebajale menetlusabi anda. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
12. I. Tünni esitas 10.10.2013 määruskaebuse (tl 77, tõlge tl 79) Tartu Halduskohtu 08.10.
13. a määruse tühistamiseks. Määruskaebuse kohaselt tuli kaebajal juba Tartu Halduskohtu 09.10.
14. a määruse alusel tasuda riigilõiv 15 eurot. Selle summa tasus kaebaja 24.10.2012 vangla abil ära ning ta saatis kohtule tšeki ja avalduse selgitusega, et riigilõiv on tasutud. Kaebaja hinnangul kohustab halduskohus teda tasuma korduvat riigilõivu samas asjas. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
15. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus, kuid halduskohtu 08.10.
16. a määruse põhjendusi tuleb muuta, asendades need käesoleva määruse p-s 7 toodud põhjendustega.
17. HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. Halduskohus ei ole vaidlustatud määruses täpselt märkinud, milline ajaperiood kaebaja maksevõime hindamisel aluseks võeti. Kuna kaebaja esitas kaebuse ja menetlusabi taotluse 02.07.2012, siis on arvutuste aluseks olev periood 02.03.2012-01.07.
18. Kaebaja isikukonto väljavõtte kohaselt oli tema 02.03.2012-01.07.2012 perioodi sissetulek 1061 eurot, millest halduskohus arvas õigesti HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel maha 19,25 eurot (tasu elektrienergia eest). Ringkonnakohus on aga seisukohal, et lisaks elektrienergia tasu mahaarvamisele tuleb kaebaja sissetulekust maha arvata ka teistes kohtuasjades tasutud riigilõivud ja kautsjonid kokku summas 115,97 eurot. Ringkonnakohus on näiteks 02.04.
19. a määruses haldusasjas nr 3-13-426 nõustunud halduskohtu seisukohaga, et riigilõivu tasumisest vabastamiseks ei anna alust asjaolu, et kaebajal võib olla kohustus tasuda riigilõivu ka teistes haldusasjades ning enne, kui kaebaja mõnes teises asjas riigilõivu tasunud ei ole, pole kohtul võimalik seda ka menetlusabi taotluse lahendamisel arvesse võtta. Seega ringkonnakohus on pidanud võimalikuks, et juhul, kui kaebaja on teistes kohtuasjades nõutud riigilõive reaalselt ise tasunud, siis võib nende summade mahaarvamine menetlusabi taotleja sissetulekust õigustatud olla. 2 Praeguses asjas on tegemist olukorraga, kus kaebaja isikukonto väljavõttelt nähtub, et tema arvelt on tasutud riigilõive ning kautsjoneid. HKMS § 116 lg-st 2 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 186 lg-st 1 tulenevalt võib kohus isiku majandusliku seisundi hindamisel arvestada seaduses loetlemata, kuid tähendust omavaid asjaolusid. Seega on kohtule jäetud teatud kaalutlusruum. Ringkonnakohus asub seisukohale, et kuna riigilõivude ja kautsjonite tasumine oli kaebaja edasikaebeõiguse realiseerimisel vältimatu, siis tuleb juba tasutud riigilõive ja kautsjoneid HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel mahaarvatavate kulutustena käsitada. Selline lähenemine on kooskõlas ka Riigikohtu 12.03.
20. a määruses nr 3-7-1-3-61-12 esitatud seisukohtadega. Nimelt arvestas Riigikohus antud määruses sellega, et kuigi kinnipeetavad on üldjuhul riigi ülalpidamisel, jäävad elektrienergia kulutused siiski nende endi kanda ning sellised kulutused tuleb kinnipeetava sissetulekust maha arvata. Ringkonnakohus leiab, et põhiseaduse §-s 15 sätestatud kohtusse pöördumise õiguse tagamiseks tehtud kulutused on samuti kulutused, mis tuleb kinnipeetaval endal kanda ning mille kandmine on õigustatud. Samas jääb ringkonnakohus kindlaks enda varasemale seisukohale, et juhul, kui menetlusabi taotleja väidab, et temalt nõutakse riigilõivu või kautsjoni tasumist teistes kohtuasjades, kuid tema isikukonto väljavõttelt selliste kulutuste kandmist ei nähtu, siis puudub alus väidetavaid ning veel tasumata summasid tema sissetulekust maha arvata. Seega kuulub kaebaja sissetulekust mahaarvamisele 135,22 eurot (19,25+115,97) ning kaebaja menetlusabi taotluse lahendamisel arvestatavaks sissetulekuks kaebuse esitamisele eelnenud neljal kuul on 925,78 eurot (1061-135,22), mis teeb tema kahekordseks ühe kuu keskmiseks sissetulekuks 462,89 eurot (925,78:4x2). Antud asja menetluskulud kaebaja jaoks piirduvad eeldatavasti riigilõivuga (15 eurot), mis ei ületa tema kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut. Seega olenemata asjaolust, et ringkonnakohtu hinnangul tuli kaebaja sissetulekust teha suuremas ulatuses mahaarvamisi kui halduskohus seda tegi, oli halduskohtu lõppjäreldus siiski õige. Kaebajale menetlusabi andmine riigilõivust vabastamise osas ei ole HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt lubatud.
21. Vastuseks määruskaebusele lisab ringkonnakohus veel järgmist. Kaebaja väidab määruskaebuses, et riigilõiv, mille tasumiseks teda Tartu Halduskohtu 08.10.
22. a määrusega kohustati, on tasutud juba 24.10.
23. Riigilõivuseaduse (RLS) § 571 lg 1 kohaselt tasutakse halduskohtule kaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot. RLS § 571 lg 6 kohaselt tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel, samuti kohtu tehtud määruse peale määruskaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot. Need sätted kehtisid samas sõnastuses ka
24. a aastal, mil kaebaja käesolevas haldusasjas kohtu poole pöördus. Viidatud sätetest järeldub, et eristada tuleb kaebuse eest tasutavat riigilõivu ja määruskaebuse eest tasutavat riigilõivu. Haldusasja toimikust nähtub, et 24.10.2012 kandis vangla kaebaja arvelt Tartu Halduskohtule riigilõivu summas 15 eurot. Selgitusse on märgitud: „Igor Tünni riigilõiv HA nr 3-12-1403 (av 22.10.12)“. Kaebaja 30.10.
25. a halduskohtule esitatud avaldusest (tl 52) selgub, et kaebaja laskis vanglal kanda halduskohtule üle riigilõivu, mida temalt nõuti 09.10.
26. a määrusega. Tartu Halduskohtu 09.10.
27. a määruse resolutsioonist ja põhjendustest nähtub selgelt, et määrusega jäeti kaebaja vabastamata riigilõivu tasumisest 14.08.
28. a määruskaebuse esitamisel. Sama määrusega jäeti kaebaja määruskaebus käiguta ning kaebajat kohustati määruskaebuse eest riigilõivu tasuma. 24.10.2012 tasutigi ära riigilõiv määruskaebuselt, kuid riigilõiv kaebuse eest on toimikust nähtuvalt veel tasumata. Seega 3 tuleb kaebajal vastavalt RLS § 571 lg-le 1 tasuda kaebuse eest nõutav riigilõiv 15 eurot, kuna puudub ka alus tema vabastamiseks riigilõivu tasumisest.
29. Eelnevast tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata, kuid Tartu Halduskohtu 08.10.
30. a määruse põhjendusi tuleb muuta vastavalt käesoleva määruse põhjendustele, mis puudutavad HKMS § 112 lg 1 p-ga 1 seonduvaid arvutusi. Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ 4 Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/