KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Agu Timmi ja Maili Lokk 11. oktoober 2013, Tartu 3-12-850 Eduard Gomani kaebus Viru Vangla 21.02.2012. a käskkirja nr 6-3/236-D tühistamiseks Tartu Halduskohtu 09.08.2012. a otsus Eduard Gomani apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Eduard Goman Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON 1. Jätta Eduard Gomani apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 9. augusti 2012. a otsus muutmata. 2. Tagastada kaebajale viimase poolt apellatsioonkaebusele lisatud tõendid 06.07.2012, 18.07.2012 ja 24.07.2012. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, so 11.10.2013, arvates (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Viru Vangla 21.12.2011. a käskkirjaga nr 6.-2/1631-T (tl 53) määrati kinnipeetav Eduard Goman majandustööle E8 osakonna üldkasutatavate ruumide koristajana alates 17.01.2012 kuni 16.04.2012. Antud käskkirjaga tutvus E. Goman 23.12.2011 ja seda käskkirja vaidlustatud ei ole. 2. E. Goman ei allunud 10.02.2012 kell 21:00 Viru Vangla E8 osakonnas vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele asuda tööle E8 osakonna koristajana. Kinnipeetav keeldus 10.02.2012 selgitusi andmast, kuid 16.02.2012 selgitas suuliselt, et ei saa töötada, kuna käsi valutab. E. Goman seletas, et 07.02.2012 arsti vastuvõtul tegi arst tema käele röntgeni ja pani ta seoses käega kirurgi vastuvõtule, samuti südameuuringutele. Kinnipeetav soovis, et tema töövõimelisust kinnitaks spetsialist/kirurg, mitte lihtsalt arst. II üksuse valvuri A. Safjanovi 10.02.2012. a ettekande nr 511 (tl 51) alusel algatati E. Gomani suhtes distsiplinaarmenetlus. 3. Viru Vangla 21.02.2012. a käskkirjaga nr 6-3/236-D (tl 48-49) karistati E. Gomanit vangistusseaduse (VangS) § 63 lg 1 p 4, § 64 lg 4 ja § 651 lg 4 alusel 45 ööpäevaks kartserisse paigutamisega VangS § 67 p 1 nõude rikkumise eest, so vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele allumata jätmise eest. Käskkirjas selgitatakse, et enne, kui kinnipeetavale anti 10.02.2012 korraldus töötada, kontrolliti meditsiiniosakonnas tema töövõimelisust. Dr Juta Kogan väljastas 06.02.2012 tõendi, mille kohaselt on kinnipeetav võimeline töötama ning vastunäidustusi koristamistöödele ei ole. Lisaks tehti samal päeval, 10.02.2012, tema paremast käest röntgenülesvõte, kuid terviseprobleemi, mis ei võimaldaks kaebajal koristajatööd teha, ei leitud. 4. E. Goman esitas vaide (tl 45-46) 21.02.2012. a käskkirja nr 6-3/236-D kehtetuks tunnistamiseks, kuid 23.03.2012. a vaideotsusega (tl 43-44) jäeti vaie rahuldamata. 5. E. Goman esitas 22.04.2012 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 2-16) Viru Vangla 21.02.2012. a käskkirja nr 6-3/236-D tühistamiseks ning kaebaja ära kuulamata jätmise õigusvastaseks tunnistamiseks. Kaebuse kohaselt on vaidlustatud käskkiri formaalselt ja materiaalselt õigusvastane.
- a)Distsiplinaarsüüteo koosseis ei ole täidetud, sest kaebaja ei olnud oma tervisliku seisundi tõttu kohustatud töötama. Valvur kutsus 10.02.2012 meditsiiniõe, kuid viimane keeldus tulemast. Seega, kuna kaebaja terviseseisundile hinnangut ei antud, ei saa väita, et tööle asumata jätmine ei olnud põhjendatud.
- b)Valvuri korraldus asuda tööle vastas ilmselgelt tühise haldusakti tunnustele, lähtudes haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg 2 p-dest 4 ja 5. Tööle asumine oleks seadnud ohtu kaebaja tervise ja tekitanud talle valu, mis oleks vastuolus põhiseaduse (PS) §-ga 28 ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art-ga 3.
- c)Karistuse määraja on diskretsiooni teostamata jätnud ja põhjendamiskohustust rikkunud. Seda kinnitab asjaolu, et distsiplinaarmenetluse asjaolud ja põhjendused on vaidlusaluse käskkirja asjaolude ja põhjendustega identsed.
- d)Rikutud on ärakuulamisõigust ning sellisel juhul saab käskkiri kuuluda üksnes täielikule tühistamisele. 6. Tartu Halduskohtu 09.08.2012. a otsusega (tl 79-82) jäeti kaebus rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt oli kaebaja töökohustuse aluseks olev Viru Vangla 21.12.2011. a käskkiri nr 6.-2/1631-T kehtiv haldusakt, mida kaebajal tuli täita. Kaebaja arusaam vanglaametniku korralduse õigusvastasusest ei õigusta VangS § 67 p 1 rikkumist, kuna tegemist ei olnud ilmselgelt tühise haldusaktiga. Toimiku materjalidest nähtuvalt ei antud kaebajale töötamise korraldust ajal, mil ta kandis kartserikaristust. Iseenesest ei oleks ka sel juhul kinnipeetava tööle rakendamine vangla administratsiooni korraldusel olnud välistatud. Kaebaja süü on tõendatud valvur A. Safjanovi ettekandega (tl 51). Kaebaja on eelnevalt keeldunud tööle asumast neljal korral ning kohus järeldas sellest, et kaebaja ei soovigi tööd teha. 16.02.2012 kaebaja ei väitnud, et tema tervislikku seisundit ei ole kontrollitud. Kuna 2 kaebaja tervist on eelnevalt korduvalt kontrollitud (tl 54, 58, 59), sh 10.02.2012, ei pidanud vangla õigustatult vajalikuks vahetult korralduse andmise järel kaebajat uuesti arstlikku kontrolli viia. Ka tagantjärele ei ole tuvastatud töötamist takistavaid terviseprobleeme (tl 60, 61). Vangla administratsiooni teavitamine terviseprobleemidest ei tähenda koheselt kinnipeetava töökohustusest vabastamist. Igasugune valuaisting või ebamugavustunne ei ole veel käsitatav võimetusena koristajatööd teha. Asjas on tõendatud, et kaebaja oli 10.02.2012 võimeline koristajana tööd tegema ning vastupidist ei ole kaebaja tõendanud. Kaebaja väide ärakuulamisõiguse rikkumise kohta ei ole tõendatud. Kaebaja keeldus 10.02.2012 selgituste andmisest (tl 52), samas 16.02.2012 andis suulise seletuse (tl 55). Kaebaja on tutvunud 14.02.2012. a teatisega tema suhtes distsiplinaarmenetluse algatamise kohta (tl 20) ning ka 20.02.2012. a distsiplinaarmenetluse protokolliga (tl 50 p), kuid kaebaja ei soovinud protokollile vastuväiteid esitada. Seega oli talle enne 21.02.2012. a käskkirja andmist tagatud võimalus olla ära kuulatud, kuid kaebaja seda võimalust ei kasutanud. Käskkirjas on ka kõik asjakohased kaalutlused ära toodud. HMS § 56 lg-s 1 toodud põhjendamiskohustust rikutud ei ole. Kui käskkirja andmisel nõustutakse distsiplinaarmenetluse protokollis esitatud seisukohtade ja põhjendustega ning ilmnenud ei ole uusi, asja otsustamist mõjutavaid asjaolusid, siis puudub vajadus antud seisukohtade ja põhjenduste muutmiseks ning käskkirja andmisel võib tugineda distsiplinaarmenetluse protokollis kajastatud põhjendustele. Kaebajale määratud distsiplinaarkaristus on proportsionaalne ning karistuse määra kujunemist on vaidlusaluses haldusaktis põhjalikult motiveeritud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 7. E. Gomani 09.09.2012. a apellatsioonkaebuses (tl 88-95) palutakse halduskohtu otsus tühistada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on halduskohus kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse normi, hinnanud asjas kogutud tõendeid ebaõigesti ja rikkunud oluliselt kohtumenetluse norme. Kohtu seisukoht, et kaebajal ei olnud õigust tööst keelduda, on vastuolus VangS § 41 lg-ga 1, § 37 lg 2 p-ga 3, töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 14 lg 5 p-ga 4 ja PS § 18 lg-ga 1 ja §-ga 28. Kaebaja ei vaidlustanud enda tööle määramist, sest tal pole midagi töötamise vastu, kuid see ei võta temalt õigust hiljem tervislikule seisundile viidates tööle asumisest keelduda. Ebaõige on halduskohtu seisukoht, et vangla ei pidanud 10.02.2012 vahetult korralduse andmise järel kaebaja tervise üle arstlikku kontrolli teostama. Kuivõrd arst keeldus tulemast, kasutas kaebaja oma õigust tööst keeldumiseks ning teavitas sellest valvurit. Halduskohus rikkus uurimisprintsiipi, jättes vanglalt olulise tähendusega tõendid välja nõudmata. Kaebaja esitab ringkonnakohtule kolm tõendit mis näitavad, et kaebajal on hilisemalt tuvastatud parema käe funktsioonihäire. Seega on ebaõige kohtu seisukoht, et kaebaja töötamist takistavad terviseprobleemid pole tõendamist leidnud. Ebaõige on halduskohtu seisukoht, et ärakuulamisõiguse rikkumine ei ole tõendatud. Seletuse andmine distsiplinaarmenetluse käigus ei asenda ärakuulamist enne haldusakti andmist. 8. Viru Vangla vaidleb oma 04.10.2012. a vastuses (tl 103-104) apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse kohaselt on tõendatud kaebaja tahtmatus tööd teha. Kaebajat on korduvalt töölt keeldumise eest distsiplinaarkorras karistatud. Juba 21.12.2011. a käskkirjaga nr 6.-2/1631-T tutvumisel kirjutas kaebaja dokumendile, et tema vanglas tööle ei hakka. Meditsiiniosakonna õde ei vaadanud kaebajat vahetult pärast valvuri poolt töötamise korralduse andmist üle, kuna kaebaja viibis samal päeval labakäe probleemiga 3 meditsiiniosakonnas ja tööst vabastavaid asjaolusid ei tuvastatud. 15.12.2011 kooskõlastas meditsiiniosakond kaebaja tööle määramise käskkirja. 06.02.2012, 10.02.2012 ja 16.02.2012 arstide poolt välja antud tõendid kinnitavad, et kaebaja saab töötada. 20.03.2012 on tervisekaarti tehtud sissekanne, et kinnipeetava väide kirurgilt kaebajat tööst vabastava haiguslehe saamise kohta ei vasta tõele, sest kirurg märkis tegelikult pärast kontrolli teostamist, et kaebaja saab töötada. Seega ei ole arstid kaebajat 2012. a veebruarikuu seisuga töökohustusest vabastanud. Kaebaja suhtes ei ole VangS § 37 lg 2 p 3 kohaldatav ning ta oli 10.02.2012 kohustatud tööle asumise korraldust täitma. HKMS § 59 lg-st 1 tulenevalt peab kaebaja ise oma väiteid tõendama. Kaebuses puuduvad põhjendused, miks kaebajal ei olnud võimalik endal soovi korral täiendavaid tõendeid esitada. Kõik kaebaja poolt halduskohtule esitatud kaebuses nimetatud tõendid nõuti vanglalt välja ning need on haldusasja materjalidele lisatud. Veel esitas vangla koopia kaebaja tervisekaardist. Kaebaja etteheide, et kohus jättis asjas tähtsust omavad asjaolud välja selgitamata ja tõendid kogumata, on seetõttu mõistetamatu. Väide uurimisprintsiibi rikkumise kohta on põhjendamatu, sest otsusest nähtuvalt uuris halduskohus asjas kogutud tõendeid põhjalikult. Vangla on korduvalt andnud kaebajale võimalusi endapoolsete selgituste andmiseks, mistõttu jääb arusaamatuks kaebaja väide tema ära kuulamata jätmisest. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 9. Ringkonnakohtu hinnangul puudub alus E. Gomani apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ning halduskohtu vaidlustatud otsus tuleb jätta muutmata. 10. Ringkonnakohus tagastab kaebajale apellatsioonkaebuse lisadena esitatud uued tõendid kuupäevadest 06.07.2012, 18.07.2012 ja 24.07.2012, kuna kaebaja ei ole millegagi põhjendanud seda, miks ta ei saanud neid soovi korral esitada juba esimese astme kohtus, kuna kõik kolm viidatud tõendit kannavad varasemat kuupäeva kui 25.07.2012, mis oli viimane päev esitamaks halduskohtule asja kirjalikus menetluses läbivaatamisel täiendavaid selgitusi, taotlusi ja dokumente (tl 63). Lisaks eeltoodule ei ole kaebaja poolt apellatsioonimenetluses esitatud tõendid ka asjakohased, kuna nendega ei ole võimalik tõendada kaebaja tervislikku seisundit 10.02.2012 põhjusel, et esitatud uued tõendid käsitlevad kaebaja käe funktsioonidega seonduvat perioodil 06.-24.07.2012, so üle viie kuu hiljem käesoleva vaidlusega seonduvast ajahetkest. 11. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et kaebajat karistati distsiplinaarkorras VangS § 67 p 1 rikkumise eest, mille kohaselt on kinnipeetav kohustatud alluma vanglateenistujate seaduslikele korraldustele. Kohtupraktika kohaselt ei õigusta VangS § 67 p 1 rikkumist ja korraldusele allumata jätmist kinnipeetava teistsugune arusaam õigusaktist või hinnang, et vanglateenistuja korraldus on õigusvastane. Kinnipeetav võib keelduda korralduse täitmisest vaid juhul, kui korraldus on käsitatav ilmselgelt tühise haldusaktina (RKHKo 3-3-1-103-06, p 14). Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et praegusel juhul ei olnud koristajana tööle asumise korraldus, mis anti 10.02.2012, ilmselgelt tühine haldusakt HMS § 63 lg 2 mõttes. 12. Iseenesest on õige kaebaja väide, et tööle määramise käskkirja vaidlustamata jätmine ei tähenda seda, et kinnipeetav ei võiks hiljem keelduda tööle minemast juhul, kui tervislik seisund seda takistab. Samas ei ole asja materjalidega mingilgi viisil tõendamist leidnud kaebaja väide, et tal esines 10.02.2012 selline terviseprobleem, mis oleks objektiivselt töötamist takistanud või seadnud ohtu tema tervise juhul, kui ta koristaja tööle asub. 4 Kaebaja süü selles, et ta keeldus ilma mõjuva põhjuseta täitmast korraldust asuda tööle, on tõendatud valvur A. Safjanovi 10.02.2012. a ettekandega selle kohta, et 10.02.2012 kella 21.00 paiku andis ta E-hoone neljandal korrusel kinnipeetav E. Gomanile korralduse asuda tööle E-8 eluosakonna koristajana. Kinnipeetav keeldus talle antud korraldust täitmast öeldes, et ei saa tööd teha, kuna tal käsi valutab ning selle probleemiga ta käis samal päeval arsti vastuvõtul. Kohale kutsutud meditsiiniõde keeldus kohale tulemast öeldes, et kinnipeetav on täiesti terve inimene. Kinnipeetavale anti võimalus kirjutada seletuskiri, millest ta keeldus (tl 52). 16.02.2012 andis E. Goman suulise seletuse, märkides seal, et 07.02.2012 oli arsti vastuvõtt, kus ta näitas kätt ja tehti röntgen. Ta pandi kirurgi vastuvõtule seoses käega ja suunati südame uuringule. Kaebaja ei saanud aru, kuidas saab tööle määrata sellisel juhul. Ta selgitas, et ta ei saa töötada kuna käsi on haige ning soovis, et spetsialist/kirurg kinnitaks töövõimelisust, mitte lihtsalt arst. Vangla meditsiiniosakond on 12.10.2011 ja 15.12.2011 kinnitanud, et tervisekaardi andmetel võib E. Goman töötada (tl 54). 06.02.2012 väljastas Viru Vangla arst J. Kogan samuti tõendi, et E. Goman on võimeline töötama ning vastunäidustusi koristamistöödele tal ei ole (tl 58). 10.02.2012 teostatud uuringul leiti, et E. Gomani paremast labakäest tehtud röntgen aktuaalset leidu ei näita (tl 59). Vaatamata asjaolule, et meditsiiniosakonna õde ei vaadanud 10.02.2012 vahetult peale E. Gomanile korralduse andmist teda uuesti üle, viidates, et kinnipeetaval ei esine probleeme, mis takistaks töötamast, tugines meditsiiniosakonna õde asjaolule, et kaebaja viibis samal päeval varasemal kellaajal meditsiiniosakonnas vastuvõtul seoses labakäe probleemiga ja tööst vabastavaid asjaolusid ei tuvastatud. 16.02.2012 on kaebuse esitaja viibinud uuesti arsti vastuvõtul, väites, et kuu aega tagasi lõi ta parema käe ära ja nüüd sõrmed valutavad ning ei liigu. Arst märkis, et parema labakäe turse puudub ja palpeerimisel valu puudub, passiivselt sõrmed liiguvad ning leidis, et tegemist on pindmise randme- ja käevigastusega. Konkreetselt on veel välja toodud, et kinnipeetav võib tööd teha. 22.02.2012 on tehtud kaebaja tervisekaarti sissekanne, et kinnipeetav väidab, et kirurg pidi andma haiguslehe, mis vabastaks teda töölt. Selle info kontrollimisel selgus, et kirurg märkis tegelikult, et kinnipeetav saab töötada. Seega tuleneb eeltoodust, et arstide otsuste kohaselt võis kaebaja 2012. a veebruaris koristajana töötada ja teda ei ole töökohustusest vabastatud. Arstide selgitused ja otsused kinnipeetava tervisekaardis tõendavad vangla seisukohta, et kaebaja probleem seoses väidetava käevaluga ei olnud sellise iseloomuga, mis takistanuks tal koristajana töötamist. Seega ei olnud 10.02.2012 E. Gomani suhtes VangS § 37 lg 2 p 3 kohaldatav ja kaebaja oli kohustatud korraldust, asuda tööle, täitma. Ringkonnakohus nõustub ka halduskohtu viitega sellele, et tutvudes 21.12.2011. a käskkirjaga nr 6-2/1631-T enda tööle määramise kohta, on E. Goman sellele kirjutanud, et eriti just vangla heaks tema tööle ei hakka (tl 53). Seega ei vasta kaebaja väide, et tal ei ole midagi töötamise vastu ning ta keeldus sellest üksnes tervisliku seisundi tõttu, tegelikkusele ning tõendamist on leidnud tema üldine tahtmatus töötada ja seda eriti vangla majandustöödel, mistõttu võib pigem nõustuda vangla seisukohaga, et kaebaja väited halva tervisliku seisundi kohta on pigem otsitud ja kannavad eesmärki vanglas ja vangla heaks tööd mitte teha. 13. HMS § 40 lg 1 kohaselt enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. 10.02.2012 anti E. Gomanile võimalus seletuste andmiseks, kuid kaebaja keeldus sellest (tl 52). 14.02.2012 teatises on kaebajat teavitatud distsiplinaarmenetluse alustamisest ning antud võimalus vastuväidete ja selgituste andmiseks. 16.02.2012 andis E. Goman suulise seletuse, mis on vanglateenistuse ametniku poolt protokollitud. Distsiplinaarmenetluse protokolliga tutvustati E. Gomanit 20.02.2012 ja talle anti veelkord võimalus vastuväidete ja selgituste esitamiseks, kuid kaebaja keeldus sellest 5 (tl 50p). Pärast seda, 21.02.2012 määrati kaebajale distsiplinaarkaristus nende materjalide põhjal, mis distsiplinaarmenetluse käigus koguti ja millega ka kaebaja tutvuda sai, mistõttu ei ole põhjendatud kaebaja väide, et teda ei ole enne talle karistuse määramist ära kuulatud. 14. Ka apellatsioonkaebuse väidetega, et käskkiri ei vasta HMS §-des 54 ja 56 ning VangS § 63 lg-s 1 ja § 64 lg-tes 1 ja 4 sätestatud nõuetele, ja et distsiplinaarmenetlus on läbi viidud uurimisprintsiipi rikkudes ning kaebaja väiteid kontrollimata, ei saa asja materjalide põhjal nõustuda. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri on vormistatud haldusaktile esitatud nõuetele vastavalt. Põhjendustest nähtuvalt on haldusorgan teostanud korrektselt ka kaalutlusõigust, sest seal on analüüsitud kaebaja põhjendusi, miks ta töötada ei saa ning põhjendatud arusaadavalt seda, miks valiti just selline karistuse liik ja määr. Distsipliinirikkumise toime pannud kinnipeetava karistamise eesmärk on vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamine, so kinnipeetava õiguskuulekale käitumisele suunamine läbi mõjusa karistuse ning õiguskorra kaitse üldiselt. Toimiku materjalidest (tl 57) on näha, et kaebajal oli 21.02.2012. a käskkirja andmise ajal 12 kehtivat distsiplinaarkaristust, millest viis oli määratud korraldusele, sh tööle asumise korraldusele, allumata jätmise eest. Enne 21.02.2012 distsiplinaarkaristust, milleks oli 45 ööpäeva kartserit, oli kaebajat samasisuliste rikkumiste eest karistatud nii noomitusega kui ka kartserikaristusega, viimati 35 ööpäeva pikkuse kartserikaristusega. Muude rikkumiste eest on kaebajat karistatud ka pikaajalise kokkusaamise keeluga. Kuna kaebajal oli üle kümne kehtiva distsiplinaarkaristuse, mis näitab teda süstemaatilise distsipliinirikkujana ning varasemad karistused samasisulise rikkumise eest, sh ka 35 ööpäeva pikkune kartserikaristus, ei olnud suunanud kaebajat õiguskuulekale käitumisele ja vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele mitteallumine on vanglas raske distsipliinirikkumine, siis ei saa vaidlusaluse käskkirjaga kaebajale määratud karistuse liiki ega määra pidada ebaproportsionaalseks. 15. Alusetu on kaebaja väide, et halduskohus on rikkunud vaidlustatud otsust tehes uurimispõhimõtet. Halduskohtu 09.08.2012. a otsusest nähtub, et halduskohus on oma otsustuse kujundamisel uurinud asjas kogutud tõendeid põhjalikult ning teinud neist ka õiged ja motiveeritud järeldused. Oma halduskohtule esitatud kaebuse lõpus taotles E. Goman välja nõuda Viru Vanglalt kõik vaidlusaluse käskkirjaga seonduvad materjalid, märkides sulgudes loetelu dokumentidest. Viru Vangla esitas halduskohtule nimetatud dokumendid ja lisaks veel ka koopia kaebaja tervisekaardist ning halduskohus on kõik need tõendid käesoleva haldusasja materjalidele lisanud. Halduskohus on seega uurimispõhimõtet igakülgselt täitnud, nõudes vastustajalt välja ja lisades toimikusse kõik vajalikud materjalid, mis seondusid Viru Vangla 21.02.2012. a käskkirjaga nr 6-3/236-D. Mis puudutab kaebaja väidet selle kohta, et halduskohus polnud vanglalt välja nõudnud 10.02.2012 kuupäevast oluliselt hilisemaid tõendeid, mille kaebaja ise alles apellatsioonkaebusele lisas, peab ringkonnakohus vajalikuks rõhutada, et oma väidete kinnitamiseks pidanuks E. Goman kõigepealt ise vastavad tõendid esitama või taotlema nende väljanõudmist vanglalt, sest HKMS § 59 lg 1 järgi peab menetlusosaline ise tõendama neid asjaolusid, millele tema väited tuginevad. Toimiku materjalidest nähtuvalt kaebaja seda teinud ei ole, kuigi tulenevalt halduskohtu 09.07.2012. a määrusest (tl 63) oli selline võimalus olemas. Kaebaja kasutas menetlusosalistele antud tähtaega küll 12.07.2012 allkirjastatud täiendava seisukoha esitamiseks, kuid ta ei viidanud selles võimalikele uutele tõenditele ega nende seosele käesoleva kohtuasjaga. Seega pole alust halduskohtule ette heita seda, et ta ei nõudnud vastustajalt välja uusi, hilisema kuupäevaga tõendeid, sest halduskohus ei teadnud ja ei pidanudki nende tõendite olemasolust teadma. Lisaks sellele jääb ringkonnakohus käesoleva otsuse p-s 10 toodud seisukoha juurde, et kaebaja poolt seoses uurimisprintsiibi rikkumisega viidatud ja apellatsioonimenetluses esitatud uued tõendid ei ole käesoleva vaidlusega seoses 6 asjakohased ega muudaks halduskohtu poolt vaidlusaluses otsuses toodud seisukohti põhjusel, et need ei käsitle kaebaja tervislikku seisundit 2012. a veebruarikuu seisuga ega anna ka alust hinnata ümber neid tõendeid, mis on toimikusse võetud ja käsitlevad kaebaja tervislikku seisundit ning võimelisust vanglas majandustöid teha just 2012. a veebruaris. 16. Eelnevast tulenevalt on vaidlusalune käskkiri õiguspärane ja halduskohus on põhjendatult jätnud E. Gomani kaebuse selle tühistamiseks rahuldamata ning puuduvad ka igasugused halduskohtupoolsed menetluslikud rikkumised, mis võiksid anda aluse asuda seisukohale, et halduskohtu vaidlustatud otsus kuulub seetõttu tühistamisele. Madis Ernits Agu Timmi 7 Maili Lokk