ja § 97 p 1 kohaselt on isa kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele.
lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Kohus võtab kõigepealt seisukoha selles kui suures summas on põhjendatud kostjalt elatis välja mõista edaspidiselt ning seejärel kui suures summas kuulub välja mõistmisele ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju. Arvestades asjaoluga, et XXX on käesoleval ajal 9 aastane ning hinnates hageja poolt esitatud dokumentaalseid tõendeid, mis tõendavad tema ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi, kuid ka seda, et osa lapsele tehtavatest kulutustest on üldtuntud kulud, mida TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja, leiab kohus, et põhjendatud kuludeks XXX ülalpidamisel tuleb pidada järgmisi kulusid: Eluasemekulu, sidekulu ja kulud elektrile kokku umbes - 72 eurot. Kulu on tõendatud kohtule esitatud arvete, korteriühistu teate ja XXX pangakonto väljavõttega. Toit - 170 eurot. Asjaolu, et lapsed vajavad elamiseks ja kasvamiseks toit, on üldtuntud asjaolu, mida ei ole vaja tõestada. Kulu suuruse osas puudub vaidlus. Riided, jalatsid – 40 eurot. Asjaolu, et laps vajab igapäevaselt riideid ja jalanõusid igapäevaselt ning laps on kasvueas, kus garderoobi uuendamine on hädavajalik, samuti tuleb erinevatel aastaaegadel kanda erineva paksusega riideid, on üldtuntud asjaolu, mida TsMS § 231 lg 1 kohaselt ei ole vaja tõendada. Kohus loeb 9 aastase lapse kulu riietele ja jalatsitele 40 eurot kuus mõistlikuks. 2 Hügieenitarbed, juuksuri ja tervisega seotud kulud kokku – 20 eurot. Üldtuntuks asjaoluks tuleb pidada seda, et iga inimene kasutab igapäevaselt hügieenitarbeid ja käib aegajalt juuksuris ning samuti seda, et ta vajab aegajalt ravimeid ja vitamiine. Kohus peab põhjendatuks hageja poolt näidatud kulu. Kooliga seotud kulu (õppevahendid, ekskurssioonid) – 20 eurot. Hageja on näidanud nimetatud kuluks 30 eurot. Üldtuntuks asjaoluks tuleb pidada seda, et koolis käivale lapsele on koolitarbed vajalikud ning mõningaid koolitarbeid (pliiatsid, pastakad, vihikud jne) tuleb kooliaasta jooksul tihedamini osta. Samuti on teada, et koolides korraldatakse üritusi ja ekskurssioone, milleks kogutakse sularaha ning mida ei ole võimalik dokumentaalsete tõenditega tõendada. Kohus peab piisavaks ja mõistlikuks kuluks 20 eurot kuus. Vabaaja veetmisega seotud kulu – 18 eurot. Hageja väidab, et nimetatud kuluartikli alla kuulub teatri- ja kinopiletid ja basseini kasutamise kulu. Käesoleval ajal on lasteetenduste pileti hinnad Vene Teatris 7-8 eurot ja Estonias 18 eurot, kinopiletid Solarises 2.80 eurot ja 3D filmide vaatamisel 3.80 eurot. Ujula pilet 1,5 tunni eest on 3-5 eurot, olenevalt päevast ja kellaajast. Arvestades, et koolis käival lapsel on aeg piiratud ning teatris, kinos ja ka ujumas on võimalik käia põhiliselt nädalavahetusel, siis loeb kohus piisavaks nimetatud kuluartikli kuluks 18 eurot kuus. Taskuraha – 20 eurot. Kohus peab põhikoolis käiva lapse mõistlikuks taskurahaks 20 eurot kuus, so umbes 1 euro päevas. Kulutused arvutile – 20 eurot. Vaidlust ei ole selles, et käesoleval ajal on koolis käival lapsel vajalik pääseda e-kooli ning edaspidine suund on e-õppe suurendamisele. Arvestades, et arvuti ostetakse mitte üheks aastaks vaid pikemaks ajaks, so vähemalt kolmeks aastaks, siis tuleb ka ostuhind jagada nimetatud perioodiga. Kohus arvestab ka sellega, et e-kooli portaali kasutamiseks peab olema loodud interneti ühendus, millega omakorda kaasnevad igakuised kulud. Seega tuleb pidada mõistlikuks kuluks seoses arvutiga 20 eurot kuus. Kohus asub seisukohale, et kulutused keeltekoolile ei ole tõendatud. Hageja esindaja väite kohaselt laps keeltekoolis ei käi, kuid vajadus oleks, sest lapsel on koolis probleemid eesti- ja inglise keelega. Kohtul ei ole võimalik hinnata lapse keeleõppe vajadust tulevikus, kuna selle kohta puuduvad tõendid, mistõttu ei saa väidetavaid keeleõppe kulusid hetkel käsitleda lapse vajaliku kuluna. Seega loeb kohus põhjendatud ja mõistlikuks lapse kuluks ühes kuus 380 eurot, millest ½ ehk 190 eurot kuulub välja mõistmisele kostjalt.
sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hagi on esitatud kohtule 29.05.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.