) § 204 lg 1 kohus kontrollib menetlusosaliste tsiviilkohtumenetlusõigusvõime ja tsiviilkohtumenetlusteovõime olemasolu ning ei luba selle puudumisel isikul menetluses osaleda. Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 26 lg 1 sätestab, et juriidilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seadusega ettenähtud registrisse kandmisest. TsÜS § 45 lg 2 kohaselt eraõigusliku juriidilise isiku registrist kustutamisega juriidiline isik lõpeb.
lg 1 p 5 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui juriidiline isik on lõppenud õigusjärgluseta. Arvestades eeltoodud põhjendusi leiab kohus, et 16.09.2013 esitatud menetluskulude kindlaksmääramise taotluse alusel ei ole võimalik saavutada menetluskulude väljamõistmist hagejalt, sest antud juriidiline isik on lõppenud.
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata mh juhul kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus leiab, et analoogselt võib jätta menetlusse võtmata hagita menetluses esitatud avalduse, kui sellega ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada.
lõike 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Eeltoodust tulenevalt keeldub kohus kostjate menetluskulude kindlaksmääramise taotluse menetlusse võtmisest. Seega jäävad kostjate menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.