← Eesti

3-12-1785/5

Obsah (5)§ 111§ 112§ 37§ 121§ 43

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS menetlusabi andmise ja kaebuse tagastamise kohta Kohtuasja number 3-12-1785 Määruse kuupäev 10. september 2012 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi N.L.i (L.) kae

), Riigikohtu otsused ja Euroopa karistusreeglite soovitused. Kaebaja märgib, et soovitud koopiaid temale ei tehtud. Kaebaja leiab, et koopiate mitteandmisega on piiratud tema õigust vabalt saada informatsiooni, mida levitatakse üleüldiseks kasutamiseks. Seoses sellega taotleb kaebaja kohustada Tartu Vanglat esitama talle haldusaktide koopiad ja hüvitama kahju 5 eurot iga päeva eest alates 01.01.2012, mis läheb üle tähtaja seoses nõutud õiguslike aktide mitteandmisega. Kaebaja palub vabastada end riigilõivu tasumisest. 1 Tartu Halduskohus küsis Tartu Vanglalt teabenõude korras, kas N. L. on läbinud vaidemenetluse kaebuses esitatud nõuete osas. Tartu Vangla vastas 07.09.2012. a kohtule, et N. L. ei ole esitanud Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotlust seoses õigusaktide mittesaamisega. Samuti märkis vangla, et N. L. esitas 01.08.12 ja 03.08.12 avaldused teabe saamiseks, mida vanglal olemas ei ole. Vangla lisas, et 13.08.12 esitas N. L. vaide blanketil avalduse, mis loeti teabenõuete täpsustuseks. Kuna teabenõue oli puudustega, anti N. L. aega puuduste kõrvaldamiseks. N. L. puuduseid ei kõrvaldanud ja vangla 27.08.12 kirjaga teatas N. L., et tema teabenõuete täitmisest keeldutakse puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu. Kohtu seisukoht I Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 110 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt menetlusdokumentide tõlke kulude kandmisest.

§ 111

lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas.

§ 111

lg 4 järgi ei hinnata menetluse edukust ega mõistlikkust menetlusabi taotlemisel menetlusdokumendi või kohtulahendi tõlkimiseks.

§ 112

lg 1 p 1 järgi ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. Menetluskulude taotluse esitamisele eelneval neljal kuul kaebajal sissetulekuid ei olnud. Seega on N. L. maksejõuetu ja tema riigilõivust vabastamine tõlkekulude eest vastab

§ 111lg 1 ja lg 4 ning § 112 lg 1 sätestatud tingimustele.

Juhindudes eeltoodust vabastab kohus N. L.

§ 111

lg 1 ja lg 4 järgi haldusasjas 3-12-1785 tõlkekuludest vajalike menetlusdokumentide tõlkimisel esimese astme kohtus. II Kaebaja on esitanud kohtule vastavalt

§ 37

lg 2 p 2 ja p 4 järgi ühes kaebuses kohustamis– ja hüvitamisnõude, milleks seadus näeb ette kohustusliku kohtueelse menetluse.

  1. Kohus on seisukohal, et N. L. kohustamisnõue kuulub tagastamisele ja seda alljärgnevatel põhjustel. Vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 11 lõige 5 sätestab, et kinnipeetaval, karistusjärgselt kinnipeetaval ja vahistatul on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, karistusjärgselt kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vangla direktorile või Justiitsministeeriumile ning vangla direktor või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Tartu Vangla teatas 07.09.
  2. a vastuseks kohtu järelepäringule, et N. L. on esitanud vanglale 01.08.12 ja 03.08.12 avalduse teabe saamiseks. Tartu Vangla tegi N. L. ettepaneku teabenõudeid täpsustada. 13.08.12 esitas N. L. vaide blanketil avalduse, mis vangla poolt loeti teabenõuete 2 täpsustuseks. Vangla andis teistkordselt N. L. aega teabenõudes puuduste kõrvaldamiseks. N. L. teabenõudes puuduseid ei kõrvaldanud ja seega vangla keeldus teabenõude täitmisest. Vaiet kaebaja vangla kohustamiseks väljastada halduskohtumenetluse seadustik, lepingud ja haldusaktid, esitanud ei ole, seega on läbimata kohtueelne kohustuslik menetlus. Tulenevalt eelnevast on kohus seisukohal, et kuna N. L. on läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus, kuulub antud nõue haldusasjas 3-12-1785

§ 121lg 1 p 4 alusel tagastamisele.

2. Kohus on seisukohal, et N. L. hüvitamisnõue kuulub tagastamisele ja seda alljärgnevatel põhjustel. VangS § 11 lg 8 kohaselt vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval, karistusjärgselt kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, karistusjärgselt kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Halduskohtumenetluse seadustik (

) § 121 lg 1 p 4 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kaebaja palub kohtul Tartu Vanglalt välja mõista kahjuhüvitisena 5 eurot iga ületava päeva eest alates 01.01.2012, mil talle ei antud õigus-ja rahvusvahelisi akte. Tartu Vangla vastusest kohtu järelepärimisele selgub, et kaebaja ei ole Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotlus esitanud seoses õigusaktide mittesaamisega. Tulenevalt eelnevast on kohus seisukohal, et kuna N. L. on läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus, kuulub antud nõue haldusasjas 3-12-1785

§ 121lg 1 p 4 alusel tagastamisele.

Eelnevast lähtudes kuulub kaebus N. L. tagastamisele. Kohus selgitab, et

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Mare Priks kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.