Obsah (4)

§ 48§ 5§ 18§ 221

KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Määruse tegemise aeg ja koht 26. august 2013.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-29697 Tsiviilasi XXX, XXX kaebus T

) § 48 lg 1 punktis 8 nimetatud täitemenetluse lõpetamise aluseks. Korteriühistu XXX on kinnitanud, et OÜ XXX on tasunud võlgnike võlgnevuse täies mahus. Kinnitus nähtub kohtutäituri 26.04.2013 vastusest. Tegemist on

§ 48lg 1 punktis 2 nimetatud täitemenetluse lõpetamise alusega (I kd, tl-d 1-3).

1. Kohtutäitur vastas kohtule esitatud kaebusele 09.07.
2. Kohtutäitur jääb 30.05.2013 otsuse seisukohtade juurde ja palub jätta kaebuse rahuldamata. Sissenõudja õiguseelneja täitmisavalduse ja Harju Maakohtu 07.03.2011 kohtumääruse nr 2-10-11400 (täiteasjad nr 008/2011/1113 ja 008/2011/1114), 22.09.2011 otsuse nr 2-11-22309 (täiteasjad nr 008/2011/3586 ja 008/2011/3587) ja 29.06.5012 otsuse nr 2-12-16014 (täiteasjad nr 008/2012/2709 ja 008/2012/2710) alusel on alustatud täitemenetlused võlgnevuste nõuded solidaarselt võlgnikelt sissenõudja õiguseelneja kasuks. 30.11.2012 esitas sissenõudja kohtutäiturile notariaalse 30.11.2012 nõude loovutamise lepingu, mille kohaselt sissenõudja õiguseelneja loovutas ja sissenõudja omandas nõuded, mis olid tekkinud Harju Maakohtu 07.03.2011 kohtumääruse nr 2-10-11400, 22.09.2011 otsuse nr 2-11-22309 ja 29.06.5012 otsuse nr 2-12-16014 alusel võlgnike vastu. Samuti esitas sissenõudja kohtutäiturile avalduse, millega palus jätkata võlgnike vastu menetlusi vastavalt nõude loovutamise lepingule. Võlgnike suhtes alustatud täitemenetluste lõpetamiseks ei ole ühtegi 2 seaduslikku alust. Nõude loovutamise asjaolu ning kogu võlgnevuse tasumise kinnitamine e-kirjaga korteriühistu poolt ei ole täitemenetluse lõpetamise aluseks (I kd, tl-d 37-38).
3. Sissenõudja kaebusele ei vastanud. II Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus
4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 5 sätestab, et kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus lähtub eeltoodust tulenevalt võlgnike kaebuse lahendamisel võlgnike tahtest, mida võlgnikud on kaebuses avaldanud, mitte kaebuse taotluse sõnastusest. Kaebuse kohaselt soovivad võlgnikud täitemenetluse lõpetamist. Kohtutäitur on jätnud võlgnike kaebuse täitemenetluse lõpetamiseks rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt saab kohus aru, et võlgnikud vaidlustavad täitemenetluse lõpetamata jätmise kohtutäituri poolt. Seega tuleb käesolevas asjas lahendada kaebus kohtutäituri otsuse peale, mille kohtutäitur on teinud võlgnike kaebuse lahendamisel. Selleks otsuseks on kohtutäitur Mati Kadaku (kohtutäitur) 30.05.2013 otsus peale täiteasjades nr 008/2011/1113, 008/2011/1114, 008/2011/3586, 008/2011/3587, 008/2012/2709, 008/2011/2710 (I kd, tl-d 16-18).
5. Kohus selgitab esmalt välja, kas OÜ-d XXX saab lugeda isikuks, kes on täitmiseks esitanud nõude (sissenõudja).

§ 5

lg 1 sätestab, et täitemenetluse osalised on isik, kes on täitmiseks esitanud nõude (sissenõudja), isik, kelle vastu on täitmiseks esitatud nõue (võlgnik), ja muud isikud, kelle õigusi täitemenetlus puudutab.

§ 18

lg 1 sätestab, et kui täitedokument kehtib ka seal märgitud sissenõudja või võlgniku õigusjärglase suhtes, võtab kohtutäitur täitedokumendi täitmisele, kui õigusjärglus on kohtutäiturile tõendatud kohtulahendiga, avaliku registri väljavõttega või notariaalselt tõestatud dokumendiga. Sama kehtib kohtulahendi täitmise kohta vaidlusaluse asja valdaja suhtes, kui valdaja on pärast kohtulahendi tegemist muutunud. Täiteasjades nr 008/2011/1113, 008/2011/1114, 008/2011/3586, 008/2011/3587, 008/2012/2709, 008/2011/2710 esitas nõude täitmiseks Korteriühistu XXX (I kd, tl-d 43-44, 69-70, 97-98, 135-136, II kd, tl-d 10-11, 64-65). OÜ XXX on nimetatud täiteasjades esitanud kohtutäiturile notariaalse 30.11.2012 nõude loovutamise lepingu, millest nähtuvalt on OÜ XXX omandanud sundtäitmisel olevad nõuded Korteriühistult XXX (I kd, tl-d 61-66, 89-94, 127-132, II kd, tl-d 40-45, 78-83). Eeltoodust tulenevalt on OÜ XXX tõendanud kohtutäiturile notariaalse lepinguga oma eriõigusjärgluse Korteriühistu XXX suhtes. OÜ XXX on esitanud nimetatud täiteasjades kohtutäiturile taotluse täitemenetluste jätkamiseks võlgnike suhtes (I kd, tl-d 60, 88, 126, II kd, tl 39, 77). Eeltoodust tulenevalt on olemas OÜ XXX avaldus nõude täitmiseks esitamise kohta võlgnike suhtes. Eeltoodust tulenevalt on täidetud

§ 5

lg-s 1 ja § 18 lg-s 1 sätestatud tingimused ning OÜ-d XXX tuleb vaidlusalustes täiteasjades pidada sissenõudjaks. 7.

§ 48

lg 1 punkt 2 sätestab, et kohtutäitur lõpetab täitemenetluse kirjaliku dokumendi esitamisel, kui sellest nähtub, et sissenõudja nõue on rahuldatud. Võlgnikud on seisukohal, et täitemenetluse oleks pidanud lõpetama, sest kohtutäiturile on esitatud dokument, millest nähtub sissenõudja nõude rahuldamine. Kohus saab aru, et võlgnikud peavad selliseks dokumendiks sissenõudja õiguseelneja kinnitust selle kohta, et sissenõudja on tasunud sissenõudja õiguseelnejale võlgnevuse täies mahus. Sissenõudja õiguseelneja kinnituse olemasolu möönab ka kohtutäitur kohtule esitatud vastuses (I kd, tl 38). Kohtutäituri 26.04.2013 vastusest ei nähtu, et sissenõudja on tasunud täitmisel olevad nõuded (I kd, tl 19). Kõnealuses kirjas on märgitud, et sissenõudja on kohustatud kommunaalteenuse võlgnevuse sissenõudja õiguseelnejale tasuma, kuid kirjas ei ole kinnitatud, et nõuded on täidetud. 3 Nõude loovutamise lepingu punktist 4 nähtuvalt ei ole sissenõudja ja tema õiguseelneja kokku leppinud selles, et sissenõudja tasub ära võlgnike võlgnevuse. Kõnealusest punktist nähtub, et nõude loovutamisel lepiti kokku loovutamise eest tasu maksmises (I kd, tl 12). Seega kujutab võimalik raha tasumine OÜ XXX poolt Korteriühistule XXX nõude loovutamise eest tasu maksmist, mitte majandamiskulude ja muude maksete võlgnevuse tasumist. Seega ei saa Korteriühistu XXX võimalikku kinnitust lugeda dokumendiks, mille esitamisest nähtub nõude täielik täitmine. Eeltoodust tulenevalt on puudunud

§ 48lg 1 punktis 2 nimetatud täitemenetluse lõpetamise alus.

8.

§ 48

lg 1 p 8 sätestab, et kohtutäitur lõpetab täitemenetluse muul seaduses sätestatud alusel. Võlgnikud leiavad, et selliseks aluseks on võlasuhte lõppemine võlgniku ja võlausaldaja kokkulangemise tõttu. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 7 lg 3 sätestab, et korteriomandi võõrandamisel või pärimisel on korteriomandi omandaja kohustatud korteriühistule tasuma korteriomandi võõrandaja või pärandaja poolt tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest. Kõnealune säte loob korteriomandi võõrandamise korral võõrandaja ja omandaja solidaarkohustuse võõrandaja tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete osas (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 15.06.2011 otsus kohtuasjas nr 3-2-1-48-11, p 12). Eeltoodust tulenevalt muutus OÜ XXX alates võlgnikele kuulunud korteriomandi omanikuks saamisest võlgnikega koos solidaarvõlgnikuks majandamiskulude ja muude maksete tasumise kohustuse osas. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 67 lg 1 sätestab, et kui keegi solidaarvõlgnikest on kohustuse täielikult täitnud, ei pea ülejäänud võlgnikud kohustust täitma. Sama kehtib täitmise asendamise, hoiustamise või tasaarvestuse korral. Iga solidaarvõlgnik võib võlausaldaja nõude tasaarvestada üksnes enda nõudega. VÕS § 206 lg 1 sätestab, et võlasuhe lõpeb võlgniku ja võlausaldaja kokkulangemisega ühes isikus. Kui võlgniku ja võlausaldaja isik on võlasuhtes kokku langenud, kuid sellel isikul on võlasuhte jätkumiseks õigustatud huvi, siis võlasuhe ei lõpe. Eeltoodust tulenevalt võib pidada võimalikuks täitmisel olevate nõuete lõppemist kokkulangemise tõttu. Samas ei saa kohtutäitur täitemenetluses nõude loovutamise lepingu põhjal tuvastada nõuete lõppemist, s.h lõppemise ulatust. VÕS § 206 lg 1 sätestab võimaluse, et isiku õigustatud huvi korral võlasuhte jätkumise vastu jääb võlasuhe kehtima. Samuti peab võlasuhte lõppemise puhul hindama solidaarvõlgnike vahelisi suhteid, s.h seda, kas sissenõudjal on VÕS § 69 lg 2 alusel õigus nõuda võlgnikelt kohustuse täitmist. Eelnimetatud asjaolude väljaselgitamiseks peab kohtutäitur peaks hakkama ise tuvastama isikutevaheliste õigussuhete olemasolu või puudumist. Tulenevalt täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest ei saa kohtutäitur ise hinnata, kas võlasuhe on lõppenud mingil muul alusel kui nõude täitmine. Eeltoodust tulenevalt ei saa nõude loovutamise lepingut lugeda

§ 48lg 1 punktis 2 nimetatud dokumendiks, millest nähtub nõude rahuldamine.

Samuti ei saa kokkulangemist seetõttu lugeda muuks aluseks, mis annab aluse täitemenetluse lõpetamiseks (

§ 48lg 1 p 8).

9. Ülaltoodust tulenevalt ei ole esinenud täitemenetluse lõpetamise aluseid. Seetõttu on kohtutäitur jätnud võlgnike kaebuse seaduspäraselt rahuldamata. Kohus jätab võlgnike kaebuse kohtutäituri otsuse peale rahuldamata. 10.

§ 221

lg 1 sätestab, et võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Kohus selgitab, et sundtäitmisel oleva nõude väidetav lõppemine kokkulangemise tõttu võib olla aluseks

§ 221lg 1 alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagile.

Hagimenetluses on 4 kohtul võimalik tuvastada, kas ja millises ulatuses sundtäitmisel olevad nõuded kokkulangemise tõttu lõppesid.

1. TsMS § 172 lg 7
2. lause sätestab, et kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 165 lg 1 sätestab, et kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 12.06.2006 otsuses nr 3-2-1-50-06 punktis 25 märkinud, et juhul, kui kaotanud poolel on mitu kostjat või hagejat, tuleb neilt reeglina kogu asjas vajalik ja põhjendatud kohtukulu välja mõista solidaarselt, kui nad teostavad hagejaga ühist õigust või kaitsevad end ühiselt hageja vastu. Kui kaaskostjad on solidaarvõlgnikud põhinõude suhtes, puudub üldjuhul mõistlik põhjus käsitleda neid kohtukulude hüvitamise nõude suhtes teisiti. Kohus jättis võlgnike kaebuse rahuldamata. Võlgnikud esitasid ühise kaebuse. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud solidaarselt võlgnike kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 5