) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Juhindudes
lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja viivist. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.
MS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Kostja leidis, et on lõpetanud 18.06.2010 lepingu, mille alusel teenuseks oli MiNT Strong mobiilside. Lähtuvalt sellest hageja ei saaks nõuda praegu võlgnevust selle teenuse eest. 5 Hageja selgitas, et 18.06.2010 oli kostja poolt lõpetatud teine teenus, mille nimeks oli Kodu Wimax. Asja materjalidest nähtuvalt oli XXXAS ja kostja vahel sõlmitud leping XXX, mille alusel osutati kostjale teenust. Käesolevaks hetkeks on teenuste osutamine lepingu XXX alusel lõpetatud. Tegemist oli tootelepingu nr. XXX lõpetamise kokkuleppega (tl 89-90). Kohus on seisukohal, et antud leping ei ole seotud teenusega MiNT Strong. Käsitlustasu ei ole XXXAS selle eest võtnud, kuna leping oli lõpetatud õigel ajal. Hageja kinnitas, et kostja on tagastanud kõik seadmed. Hageja selgitas, et Kodu Wimax teenuse asemele kostja võttis endale MiNT Strong teenuse, mis on tasumata arvetel ka kajastatud ning seotud mobiilinumbriga XXX . Käesolev teenus oli võetud lepinguga XXX ja leping allakirjutatud kostja poolt 28.05.2010. Kostja leidis, et esmane võlausaldaja esitas arveid alusetult. Hageja täpsustas, et aprillikuu ja maikuu arved olid väljastatud MiNT Strong teenuse eest ning kõneteenust arvetel ei olnud. Kostja ei ole ülemineku ajal teise sideoperaatori juurde lõpetanud MiNT Strong teenust, vaid lõpetas kõneteenuse. 16.10.2009 sõlmis kostja abikaasa pangas otsekorralduslepingu XXXAS arvete tasumiseks (tl 96). Kohus nõustub hageja seisukohaga, et käesoleval juhul ei oma otsekorraldusleping antud asjas enam tähtsust. 03.08.2010 väljastas XXXAS kostjale arve summas 7 292,45 krooni (tl 91). XXXAS ja kostja sõlmisid võlgnevuse tasumiseks maksegraafiku. Lisaks seati rahalised limiidid olemasolevate mobiiltelefoninumbrite kasutamiseks (st limiiditeenus STOPP). Limiitide kehtestamiseks vormistati XXXAS iseteeninduskeskkonnas vastavad piirangud. Kostja tasus makseid vastavalt kokkulepitule. 12.11.2010 tasus kostja XXXAS-ile 2 979 krooni (190,39 eurot), 14.12.2010 tasus kostja XXXAS-ile 2 979 krooni (190,39 eurot), 14.01.2011 tasus kostja abikaasa XXXAS-ile 44 eurot ning 14.01.2011 tasus kostja XXXAS-ile 145,70 eurot (tl 9395). Pärast 03.08.2010 arvest tuleneva võlgnevuse tasumist jätkas XXXAS kostjale arvete väljastamist, mis ei kajastanud kostja ja XXXAS-i vahelist kokkulepet kolmele kostjale kuuluva telefoninumbri osas kehtestatud limiite. Samuti jätkas XXXAS kostjale arvete esitamist mobiilse püsiühenduse eest, kuigi kostjal puudusid isegi vahendid mobiilse püsiühenduse kasutamiseks. Jaanuaris 2011 esitas XXXAS kostjale arve nr 2001889236, mille kohaselt pidi kostja tasuma mobiilse püsiühenduse eest lisaks fikseeritud tasule ka miinimumarve kasutamata summa 20,282 eurot (sh käibemaks). Kokku pidi kostja tasuma MiNT Strong mobiilse püsiühenduse eest 33,002 eurot. Sarnane olukord kordub ka arvel nr 2002172569, kus kostjal on esitatud lisaks fikseeritud tasule ka miinimumarve kasutamata summa 9,953 eurot. Hageja selgitas, et kuna arve 2001889236 oli tehtud detsembrikuu eest, olid sellel ajal veel teised miinimumarved, aga MiNT Strong teenuse eest oli õige tasu märgitud arvel summas 12,72 eurot, so 199 krooni nagu ka lepinguga oli kokku lepitud, mis nähtub ka kostja poolt lisatud hinnakirjast MiNT Strong teenuse maksumuse kohta (tl 99). Alates jaanuarikuust 2011 olid kehtestatud uued limiidid ja ka jaanuarikuu eest esitatud arvel nr 2002044591 on limiidid õiged, kokku 31,96 eurot (500 krooni). Kostja ise on selle kinnitanud, kuid arvas ekslikult, et jaanuaris esitatud arvel detsembrikuu eest peaksid olema juba uued limiidid, mis sellel ajal veel ei kehtinud. Juhul, kui alates jaanuarist 2011 olid arved suuremad kui limiidid olid kokku lepitud, siis see on just sellepärast, et kõik eritariifsed teenused ei lähe limiitide alla. Arvel 2002044591 on näha, et mobiilinumbri XXX on miinimumarves kõned mobiilidele ja sõnumid. Samal ajal omavahelised kõned on 0 eurot. Eritariifsed kõned on 0,239 eurot (kokku 8 tükki). M-kaubandus ei lähe samuti limiidi alla, kuna see ei ole kõneteenus, vaid muu teenus, selle numbriga oli ostetud ID-pilet 10,58 euro eest kokku 1 kord. Kostja oli 6 kohustatud ka limiiditeenuse eest tasuma, mis samuti ei lähe miinimumarve hulka vaid arvestatakse eraldi, kuna seda teenust kostja tellis tasu eest (tl 35-36). Kostja väidab, et teenuse osutaja küsis alusetult internetiühendusega seotud mobiilinumbri XXX eest miinimum arvet. Hageja ei nõustu ka selle väitega, kuna lepingus nr. XXX on selgelt väljatoodud, et selle numbriga saab teha kohalikke kõnesid ja seotud on sellega ka hinnapakett MiNT Strong. Kui sellelt numbrilt ei ole keegi kunagi helistanud, siis kostjal ei kao kohustus tasuda miinimumarvet samamoodi nagu teiste numbrite puhul. Samuti on hageja esitanud kohtule soodushinnaga müügilepingu, mille alusel küsis XXXAS lepingute käsitlustasu, mis on samuti arvetel märgitud. Samuti on kostja kohtule esitanud väljavõtted erinevatest ajalehte artiklitest (tl 82-86). Kohus jätab eelpool nimetatud tõendid tähelepanuta, kuna antud artiklitest ei nähtu, kas ja kuidas seonduvad need käesoleva vaidlusega. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue on põhjendatud ning kostjalt kuulub välja mõistmisele lepingute alusel võlgnevus summas 307,42 eurot.
lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt X XXX AS teenuste kasutamise üldtingimuste punkti 7.8 kohaselt arvestatakse maksete mittetähtaegsel tasumisel X poolt viivist arvele märgitud maksetähtajale järgnevast kuupäevast 0,15 % võlasummast iga viivitatud päeva eest (tl 9). Hageja arvestas viivised alates iga arve sissnõutavaks muutumises kokku summas 342 eurot. Tegutsedes hea usus, vähendas hageja viivise nõuet põhivõla summani ning nõuab kostjalt viiviste tasumist summas 307,42 eurot. Kostja ei nõustunud viivisenõudega, kuna viivisearvestus on pahatahtlik. Kostja palus hageja poolt esitatud viivisenõuet vähendada.
lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. Kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas tuvastatud hageja sellist käitumist, millest võiks järeldada, et hageja on viivisenõude esitamisel kuritarvitanud oma õigusi või et tema eesmärgiks oli tekitada kostjale kahju. Hageja on kostjale edastanud arved, millel oli märgitud maksetähtajad. Kostja pidi ette nägema, et lepingutest tulenevate kohustuste täitmisega viivitamise korral on hagejal õigus nõuda viivist. Samuti on kostja märkinud, et kostja ei ole tasunud XXXAS-i poolt väljastatud arveid täies ulatuses. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-70-09 jõudnud seisukohale, et
järgi ei sõltu viivisenõude maksmapanek sellest, kas viivisenõudest enne teavitatakse või mitte. Kohus leiab, et viivisenõue on põhjendatud, kuna pooled on nimetatud viivise osas lepingutes kokku leppinud, seega oli kostja nõus kohaldatava viivisemääraga, mistõttu kuulub viivis nimetatud osas kostjatelt väljamõistmisele. Ülalmärgitud põhjendustel on kohus kokkuvõtvalt kõiki eelmärgitud asjaolusid arvestades seisukohal, et hageja nõue on põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada. Menetluskulude jaotuse määramisel lähtub kohus TsMS § 162 lg-st 1, mille kohaselt kannab hagimenetluses kulud isik, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust 7 lõpetavas määruses. Kohus on seisukohal, et antud juhul tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Lähtuvalt TsMS § 174 lg-st 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt lisatakse avaldusele detailne menetluskulude nimekiri. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.