II VÕLGNIKU VASTUVÄITED Võlgnik pankrotiavaldust ei tunnistanud, palus jätta see rahudamata ja ajutine pankrotihaldur nimetamata. Võlgniku vastuväidete kohaselt - ei ole nõue selge ega ka tõendatud. Nõude suuruse, aluse ja täitmise asjaolude tõendamiskoormis lasub
Pankrotiavalduse läbivaatamisel tuleb vältimatult tuvastada, kas nõue on muutunud sissenõutavaks. Eesti kohus ei ole pädev hindama nõude materiaalõiguslikku alust, sealhulgas kas nõue on muutunud sissenõutavaks. Vastavalt 28.07.2007 laenulepingu p-le 23 kohaldub lepingule Luksemburgi Suurhertsogiriigi õigus. Laenul põhineva nõude sissenõutavus tuleb tuvastada väljapoolt pankrotimenetlust; - Võimalik pole kontrollida, kas Luksemburgi õiguse mõttes on nõue üldse olemas. Lepingu p-st 12.2 tuleneb pangale laenusaaja poolse Lepingu rikkumise korral kohustus Leping üles öelda ning kuulutada laen viivitamata tagasimaksmisele kuuluvaks. Alles seejärel tekib laenusaajal kohustus laen tagastada. Vastavaid tõendeid pankrotiavaldusele lisatud ei ole. Tegemist on äärmiselt olulise ja võlausaldaja nõude sissenõutavusega seotud küsimusega. Ka see küsimus tuleb lahendada välisriigi õiguse järgi välisriigi kohtus. See tähendab, et nõue on tõendamata ja ebaselge. PankS § 15 lg 3 p 4 kohaselt jätab kohus ajutise halduri nimetamata, kui võlausaldaja ei ole pankrotiavaldust piisavalt põhistanud või nõude olemasolu tõendanud; - Nõue on ebaselge ka sisulistel põhjustel – nimelt on pankrotiavalduse esitanud Pillar Securitisation S.A.R.L., samas kui Lepingu järgi on laenuandjaks Kaupthing Bank Luxembourg S.A. Seost praeguse ja varasema võlausaldaja vahel on pankrotiavalduses põhjendatud üksnes jagunemisotsuses viidatud väidetava laenuportfelli numbriga. See pole aga piisav tuvastamaks menetluslikku õigusjärglust. Lepingus endas viide sellisele numbrile puudub. - Pankrotiavaldusele lisatud tõendid ei kinnita üheselt laenu ülekandmist Kaupthing’i poolt ja laenu saamist OÜ Noverand poolt. Pankrotiavalduse Lisa 2, mida pankrotiavalduse esitaja nimetab maksekorralduseks, on tegelikult Kaupthing Bank kinnitus (confirmation) Noverand Ltd-le konto debiteerimise kohta. Sellest ei nähtu viidet laenuportfelli numbrile. Pillari viidatud number 401968 on sellest tõendist nähtuvalt mitte laenuportfelli vaid hoopis konto number (account). Täpsemalt endise konto number, kuna tõendil nähtub ka uus konto number (current account), mis sisaldab endas ka vana konto numbrit; - Tõendatud pole, et Pillar omaks nõuet Heino Tupits’a vastu. Avaldusele lisatud ainuaktsionäri jagunemisotsus ja selle lisad seda ei tõenda. Jagunemisotsuse on teinud Kaupthing’i ainuaktsionär, kes kavandab jagada äriühingu kaheks eraldi osaks. Nimetatud otsuse enda pinnalt ei ole võimalik veenduda, et kavandatav jagunemine reaalselt ka ellu viidi ja/või et Kaupthing’i nõuded oleks eraldi kokkulepetega jagunemise käigus üle antud. Ainuaktsionär ei saakski nõuete üleandmist otsustada, sest õiguslikus mõttes on tegemist teise äriühingu, st erinevat nõuetega. Kaupthing’i võimalik nõue laenusaaja vastu ei muutu automaatselt panga aktsionäri nõudeks laenusaaja vastu. Jagunemisotsusest ega Lisast A ei nähtu, et pankrotiavalduse aluseks olev nõue oleks võõrandatud ja/või üle antud Pillarile. Ka eelmärgitud asjaolud kinnitavad, et nõue on
lg 3 p 4 tähenduses ebaselge ja tõendamata; - Nõude ebaselgust kinnitab ka asjaolu, et samast lepingust ja sarnane pankrotiavaldus Heino Tupits’a vastu on juba korra kohtusse esitatud (tsiviilasi nr 2-12-51067). Siis esitas pankrotiavalduse Havilland, kes väitis et tema omab Lepingust tulenevat nõudeõigust Heino Tupits’a vastu. Havilland’i pankrotiavalduse jättis Pärnu Maakohus 19.03.2013 määrusega rahuldamata põhjusel, et nõue ei olnud selge ning Havilland ei tõendanud nõude omandamist ega olemasolu OÜ Noverand vastu. Nimetatud määrus on jõustunud. Seega on ebaselge kas üldse ja kui, siis milline võlausaldaja omab väidetavat nõuet Heino Tupits’a vastu. Sellest omakorda järeldub ,et esineb alus pankrotiavalduse rahuldamata jätmiseks; - käendusleping on tühine. Laenulepingust tulenevad vaidlused (nõude suurus, sissenõutavus, võlausaldaja isik) tuleb Lepingu kohaselt enne võimalikku pankrotimenetlust selgeks vaielda välisriigis sealse õiguse alusel. Konkreetsel juhul omab täiendavalt tähtsust ka asjaolu, olemuslikult on tegemist laenulepingu käendusega, mille suhtes Lepingu p 23 kohaselt kohaldub „asjaomase jurisdiktsiooni õigus“, st Eesti õigus. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 143 lg 1 sätestab, et tarbijakäendusleping on käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik. Tarbjakäendusleping on Tsiviilasi nr 2-13-17636 tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. 28.07.2007 lepingus käendaja vastutuse rahalist maksimumsummat fikseeritud ei ole. Seega on tegemist tühise lepinguga, millel TsÜS § 84 lg 1 kohaselt ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise lepingu alusel ei saa isiku vastu nõuet esitada. Välistatud pole seegi, et käendusleping on vastuolus heade kommetega ning sel põhjusel tühine. Käenduslepingu sõlmimisel on kasutatud ära Heino Tupits’a kogenematust juriidilistes küsimustes ning leping on tehtud käendaja suhtes äärmiselt ebasoodsatel tingimustel (nt käendaja etteulatuv loobumine erinevatest õiguskaitsevahenditest jms). Heino Tupits ei valda inglise keelt määral, mis võimaldanuks tal lepingu vormistamise momendil aru saada võimalike endale võetud kohustuste tegelikust sisust. Panga poolt asjaolusid talle ei selgitatud. Seega võis pank lepingu vormistamisel rikkuda hoolsuskohustust, sõlmides käenduslepingu eraisikuga, kes mõistlikult võttes mingilgi juhul pole suuteline teenindama kahe miljoni euro suurust laenu. Sisuliselt just selle summa tasumist pankrotiavalduse vahendusel H.Tupits’alt hetkel nõutakse; - Nõue võib olla täielikult tagatud pandiga - 28.07.2007 laenuleping sisaldab viiteid hüpoteegi seadmisele Islandil. Pole välistatud, et laenulepingust tulenev nõue on on tegelikkuses tagatud pandiga. Seetõttu ei ole pankrrotimenetluse algatamiseks mingit sisulist põhjust ega ka vajadust. III KOHTU SEISUKOHT 1. Kohus, kuulanud ära võlausaldaja esindaja, võlgniku ja tema esindaja ning tutvunud põhjalikult pankrotiavalduse, sellele lisatud tõendite ning võlgniku vastuväidetega leiab, et võlgniku vastuväited pankrotiavaldusele on sedavõrd arvessevõetavad, et ajutine haldur tuleb jätta nimetamata. Võlausaldaja nõue tugineb 28.07.2007 tähtajalise laenu lepingul (Leping). Avalduse asjaolude kohaselt väljastas Kaupthing selle Lepingu alusel OÜ-le Noverand 2 miljonit eurot. Lepingu p 9.1. kohaselt kohustusid neli füüsilist isikut, nende hulgas Heino Tupits, solidaarselt tagama laenulepingu nõuetekohase täitmise OÜ Noverand poolt. Lepingu p 9.2. kohaselt kohustusid eelviidatud füüsilised isikud OÜ Noverand poolt Lepingu mittetäitmise korral tasuma Kaupthing’ile esmanõude esitamisel rahasumma, mille viimane väljastas Lepingu alusel OÜ-le Noverand. Lepingu p 5.1. kohaselt pidi OÜ Noverand laenu koos intressidega tagastama 31.08.2012 ühekordse maksena. OÜ Noverand seda kohustust ei täitnud. Nõue (põhivõlg 1 940 744.43 EUR ja intressivõlg 51 716.68 EUR, kokku 1 999 956.71 EUR) muutus sissenõutavaks 31.08.2012. Võlgnik on pankrotiavaldusele esitanud vastuväited (vastuväidete põhjendused kohtumääruse alapunktis II). Võlgniku vastuväidete kohaselt ei ole tõendatud, kas 28.07.2007 lepingust tulenev nõue üldse eksisteerib, st kas Kaupthing on üle kandnud ning OÜ Noverand saanud Lepingu alusel 2 miljonit eurot; kas nõue on muutunud üldse sissenõutavaks ning kas Lepingust tulenevad Kaupthing’i nõuded on üldse Pillarile üle antud. Samuti on võlgnik esitanud käenduslepingu tühisust puudutavad vastuväited ja põhjendused. 2.
lg 3 p 1 kohaselt jätab kohus ajutise halduri nimetamata, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust.
lg 3 p 4 kohaselt jätab kohus ajutise halduri nimetamata ka siis, kui võlausaldaja ei ole oma nõuet piisavalt põhistanud või nõude olemasolu tõendanud. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on võlgnik pankrotiavaldusele vastu vaielnud põhjendatult. Võlgnik on esitanud nii nõuet kui käenduslepingut puudutavad vastuväited. Võlgniku vastuväited on argumenteeritud ja tema põhjendused kaalukad. Võlgniku vastuväited on sisulised ning eeldavad asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist ning seda sellises mahus, mis kohtu hinnangul väljub pankrotimenetluse raamidest. Kohus on seisukohal, et poolte vaidlused nii nõuet puudutavas osas (kas nõue üldse eksisteerib, kas ja millal muutus nõue sissenõutavaks, kas pankrotiavalduse esitanud isik omab üldse Lepingust tulenevat nõudeõigust), kui käenduslepingu tühisuse osas (kas käendusleping on tarbijakäendusleping ja/või kas see käendusleping on vastuolus heade kommetega), tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Seejuures tuleb silmas pidada, et Lepingu p 23 kohaselt tõlgendatakse Lepingut kooskõlas Luksemburgi Suurhertsogiriigi õigusega, tagatistele aga kohaldatakse asjaomase jurisdiktsiooni õigust. Lepingu p 24 kohaselt lahendatakse Lepingust tulenevad või sellega seotud kohtuvaidlused Luxembourgi linna pädevates kohtutes. Kohtu hinnangul pankrotiseaduse mõttest tulenevalt ei tohi füüsilisest isikust võlgniku suhtes pankrotimenetluse algatamise ja väljakuulutamise menetluses toimuda sisulise vaidluse lahendamist pankrotiavalduse esitaja ja selle isiku vahel, kelle suhtes taotletakse pankroti väljakuulutamist (
§ § 15 lg 3 p 1, § 31 lg 2). Tsiviilasi nr 2-13-17636 Kõiki eelmärgitud asjaolusid arvestades leiab kohus, et võlgnikule Heino Tupits’ale tuleb ajutine haldur jätta nimetamata. Kuna kohus ajutist haldurit ei nimeta, siis pankrotiavalduse alusel edasist menetlust ei toimu ja menetlus lõpeb (
3.
lg 5 sätestab, et kui kohus ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, kannab avalduse läbivaatamisega seotud kulud pankrotiavalduse esitaja. Eeltoodu tähendab, et käesoleva tsiviilasja kulud jäävad Pillar Securitisation S.A R.L. kanda. Kohus selgitab, et Heino Tupits võib nõuda Pärnu Maakohtult oma menetluskulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest (
MS § 174 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Lahesoo Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.