) § 196 lõikes 3 ettenähtud tähtaega. Osakapitali suurendamise otsus on vastu võetud 25.01.2011, avaldus kande tegemiseks esitati registripidajale 16.08.2013, seega pärast 6 kuu möödumist osakapitali suurendamise otsuse vastuvõtmist. Samuti leidis kohus, et dokumentides esinevad ka muud puudused (25.10.2011 osanike koosoleku protokollile ei ole lisatud koosolekust osa võtnud osanike nimekirja koos igaühe allkirjaga; lisatud ei ole osakapitali suurendamist tõendavaid dokumente; osakapitali suurendamise otsuses ei ole märgitud, kuidas toimub osakapitali suurendamine 43.54 euro võrra, kuidas tehakse täiendavad sissemaksed osakapitali), kuid nende kõrvaldamiseks tähtaja andmine ei ole mõistlik, sest avalduse esitamise tähtajaga seonduvat rikkumist ei ole võimalik kõrvaldada. Määruskaebus 3. 09.09.2013 esitatud määruskaebuses palus avaldaja maakohtu määruse tühistada ja saata registriasi tagasi avalduse uueks menetlemiseks. 4. Kohus kohaldas vääralt materiaalõigust ning jättis põhjendamatult andmata avaldajale tähtaja avalduse puuduste kõrvaldamiseks. Vaidlust ei ole selles, et avaldus osakapitali suurendamise kandmiseks registrisse on esitatud rohkem kui 6 kuud peale otsuse vastuvõtmisest. Lähtudes grammatilisest tõlgendusest ja vaadates
Sätet tuleb aga tõlgendada koos teiste
-i sätetega ja lähtuda seaduse mõttest.
lõige 2, § 33 lõige 6 ja § 196 lõige 3 koostoimes võimaldavad põhimõtteliselt teha kande avalduse alusel või registripidaja enda poolt ka siis, kui need esitatakse registrisse peale 6 kuu möödumist otsuse vastuvõtmisest. 5. Kui kohus leiab, et
lõige 5 siiski võimaldab kande tegemisest keeldumist, siis on oluline küsimus, kas säte on kooskõlas põhiseadusega (PS). Osakapitali suurendamise kande tegemisest keeldumine põhjusel, et kandeavaldus on esitatud peale seaduses sätestatud tähtaega, on käsitletav isiku õiguste riivena. Kaebaja hinnangul ei pruugi riive olla proportsionaalne. Kui isegi abinõu on sobiv mingi
lõikes 5 nimetamata eesmärgi (näiteks registri usaldusväärsus) saavutamiseks, siis ei ole piirang vajalik ega mõõdukas – võimalikke eesmärke oleks võimalik saavutada muude vahenditega (trahviähvardus vms), ning kui riive ei ole vajalik, ei ole see ka mõõdukas. Seega võib
lõige 5 võib olla osas, millega annab aluse jätta osaühingu osakapitali suurendamise avalduse rahuldamata põhjusel, et see on esitatud peale 6-kuulist tähtaega, vastuolus PS-i §-dega 11 ja 13. Lisaks tuleks antud juhul arvestada sellega, et kapitali suurendamise vajadus tekkis seoses osakapitali eurodesse ümberarvestamise vajadusega. Juhul, kui kohus ei pea eelmistes punktides nimetatud põhjendustel kaebuse rahuldamist võimalikuks, palus kaebaja tunnistada
lõike 5 kaudu kohaldub käesolevas asjas
Viidatud norm paneb äriühingu juhatusele kohustuse esitada avaldus osakapitali suurendamise äriregistrisse kandmiseks 6 kuu jooksul otsuse tegemisest. Seega võiks käesolevas asjas tekkida küsimus mitte niivõrd § 33 lõike 5 kui § 196 lõike 3 vastavusest PS-ile. Kolleegium on aga seisukohal, et kumbki viidatud sätetest PS-iga vastuolus ei ole. 10. Esmalt tuleb võtta arvesse, et äriühingu juhatuse kohustus ongi osaühingu igapäevane juhtimine (
Lisaks kui vaadata avalduse esitamiseks ettenähtud tähtaja pikkust ja isikute kasutuses olevaid tänapäevaseid sidevahendeid, siis ei saa juhatuse kohustus esitada äriregistrile avaldus 6 kuu jooksul olla kuidagi ebamõistlik või mitteproportsionaalne. 11.
Osakapitali suurendamise otsuse tegemisel tuleb arvestada sellega, et kapitali suurendamise toimingud peavad olema tehtud 6 kuu jooksul otsuse tegemisest. Kui nimetatud tähtaja jooksul ei suudeta osakapitali suurendamist lõpule viia, jääb kapitali suurendamine ära. Selle tagajärjel tuleb taastada endine olukord, muuhulgas tekib osakapitali suurendamisel osalenud isikul osaühingu vastu sissemakse tagastamise nõue. Kui seadus ei näeks ette tähtaega osakapitali registrisse kandmiseks, jääks osakapitali suurendamisel osalenud isik pikaks ajaks määramatusse olukorda, kus ta ühelt poolt on küll tasunud osa eest, kuid ei saa ühingult midagi vastu. Seejuures ei ole vahet, millisel põhjusel osakapitali suurendamist läbi viiakse. Samasugune sissemakse tagastamise nõudeõigus on
lõike 2 järgi sissemakse tasunud isikul ka olukorras, kus aktsia- või osakapitali suurendamine jääb ära seetõttu, et kapitali suurendamise otsuses ettenähtud tähtaja jooksul ei märgita kõiki aktsiaid või osasid. Seda, et viidatud norm kehtib ka osaühingu suhtes, on Riigikohus leidnud otsuses nr 3-2-1-142-12 (punkt 23). Sama otsuse punktis 21 on selgitatud, et osakapitali suurendamine võib jääda ära ja märgitud osa jääda tekkimata, kui kapitali suurendamise avaldust ei esitata näiteks õigel ajal. Kande tegemiseks äriregistrile avalduse esitamine ei ole osa märkija kontrolli all. Seega on märkija kuni osakapitali suurenemiseni olukorras, kus ta võib olla tasunud sissemakse, kuid ei saa osaühingult vastusooritust ega saa seda ka nõuda. Järelikult on igati põhjendatud ja proportsionaalne, et seadus näeb ette, et vastav olukord saab kesta üksnes kindlaksmääratud aja jooksul. 12. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et kui osakapitali suurendamine on ebaõnnestunud põhjusel, et registripidajale ei ole esitatud tähtaegselt avaldust, on 3 juhul, kui ühingul ja märkijatel on jätkuvalt tahe suurendada osakapitali, võimalik saavutada soovitud olukord uue osakapitali suurendamise otsuse tegemisega. 13. Muude kohtunikuabi määruse põhjendustes esiletoodud puuduste kõrvaldamine ei oleks teinud olematuks avalduse esitamist seaduses ettenähtud tähtaega rikkudes. Seega ei pidanud maakohus andma nende kõrvaldamiseks avaldajale tähtaega ja jättis kande
Ülle Jänes Mare Merimaa Imbi Sidok-Toomsalu 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.