Obsah (4)

§ 108§ 149§ 106§ 5

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Kohtunikud Gaida Kivinurm, Reet Allikvere, Imbi Sidok-Toomsalu Määruse tegemise aeg ja koht 03.09.2013, Tallinn Tsiviilasja n

) § 108 lg 1 alusel avalduse oma nõude (suurusega 35 500 eurot) rahuldamiseks võlgniku vara müügist saadavate rahaliste vahendite arvelt. Lähtudes

§ 108

lg-st 6 esitas avaldaja (võlgnik) 02.04.2013 kohtutäiturile Hoiukassa OÜ nõudele vastuväite, leides, et nõue ei ole muutunud sissenõutavaks, rikutud on hea usu põhimõtet ning avaldaja oli sunnitud sõlmima laenulepingu äärmiselt ebasoodsatel tingimustel. Kohtutäitur jättis 04.04.2013 otsusega võlgniku avalduse rahuldamata. Võlgnik esitas kohtutäituri otsuse peale 15.04.2013 kaebuse, mille kohtutäitur jättis 30.04.2013 otsusega rahuldamata põhjendusega, et Hoiukassa OÜ on ühinenud täitemenetlusega

§ 149alusel ning osaleb seetõttu menetluses sissenõudja õigustes.

Seega on asjakohatu võlgniku viide

§-le 108, mis reguleerib sissenõudjaks mitteoleva isiku avaldust. Ühtlasi kohtutäitur selgitas otsuses, et kuna sissenõudjad R A ja Hoiukassa OÜ on saavutanud kokkuleppe vara müügist laekunud tulemi jagamise osas, siis tulemi jaotuskava koostamiseks vajadust ei ole. Avaldaja kohtutäituri seisukohtadega ei nõustu ja leiab, et kuna Hoiukassa OÜ avalduse alusel ei ole algatatud täitemenetlust, siis tuleb Hoiukassa OÜ-d käsitleda kui pandipidajat või muud asja suhtes eesõigust omavat isikut

§ 108tähenduses.

Kohtutäituril puudub õigus tulemi jaotamisel ja jaotuskava koostamisel hüpoteegipidaja nõuet arvestada, sest võlgnik on vaielnud nõudele vastu.

§-st 108 tulenevalt puudub kohtutäituril menetluslik õigus jätta võlgniku avaldust rahuldamata. Kohtutäitur peab vastavalt

§ 108lg-le 7 selgitama hüpoteegipidajale võimalust esitada hagi nõude tunnustamiseks.

Kohtutäitur võtab sundtäitmisel lõppeva õiguse omaja nõude arvesse, kui õigus on tõendatud enne müüki. Hoiukassa OÜ kui lõppeva õiguse omaja on oma õigusi tõendanud enne müüki Tallinna Ringkonnakohtu otsuse alusel, millega lubati Hoiukassa OÜ-l osaleda menetluses. Seega tuleb tulemis osalemiseks õigustatud isiku nõudele esitada vastuväide enne jaotuskava koostamist või tulemi jagamist, mida võlgnik on ka teinud. Hoiukassa OÜ nõude puhul on tegemist võlaõiguslikust kokkuleppest ning hüpoteegilepingust tuleneva nõudega, mida ükski sõltumatu organ ei ole enne täitedokumendi kohtutäiturile esitamist läbi vaadanud. Kohtutäitur on koostanud ja saatnud 24.04.2013 täitemenetluse osalistele tulemi jaotamise ettepaneku. Kohtutäitur on võlgnikule teatanud, et sissenõudjad nõustusid tulemi jaotamise ettepanekuga ning jaotuskava koostamiseks vajadust ei ole. Jääb arusaamatuks, millise õigusakti kohaselt koostas kohtutäitur tulemi jaotamise ettepaneku. Samuti jääb arusaamatuks kohtutäituri tegevus jaotuskava koostamisel - 29.04.2013 teatas kohtutäitur võlgnikule, et sissenõudjad nõustusid tulemi jagamisega jaotuskava alusel ning 30.04.2013, et tulem jagati kokkuleppe alusel. 3. Kohtutäitur palub 27.05.2013 vastuses jätta kohtule esitatud kaebus rahuldamata ning tulemi jaotamist puudutav kaebuse osa läbi vaatamata, sest selles osas ei ole võlgnik kohtutäiturile kaebust esitanud. Kohtutäitur osundas vastuses sellele, et hüpoteegipidaja Hoiukassa OÜ osaleb täitemenetluses sissenõudja õigustes, mistõttu ei ole võlgniku viide

§-le 108 asjakohane. 14.05.2012 koostas kohtutäitur otsuse sundtäitmisega ühinemiseks ja juhindudes

§-st 149 otsustas kohtutäitur lubada hüpoteegipidajal Hoiukassa OÜ-l osaleda täiteasja menetluses sissenõudja õigustes ning rahuldada Hoiukassa OÜ kui pandipidaja nõue võlgniku vastu. Kohtutäituri otsus sundtäitmisega ühinemiseks jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 22.11.2012 määrusega tsiviilasjas nr 212-

1. Menetlusega ühinenud sissenõudja nõue tulenes täitedokumendist – 3 notariaalselt tõestatud kokkuleppest, mis näeb ette kinnisasja omaniku kohustuse alluda sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks.
2. 05.06.2013 vastuses kohtutäituri vastusele vaidleb võlgnik kohtutäiturile vastu. Kohtutäitur ei saa võtta võimalust vaidlustada nõuet

§ 108kohaselt.

Nõudega liitumine ei muuda hüpoteegipidajat täitemenetluse seadustiku mõistes sissenõudjaks. Kohtutäitur ei ole hüpoteegipidaja avalduse alusel alustanud täitemenetlust. Kohtutäituri poolt viidatud täitedokumendile ei ole ükski asjaomane organ andnud materiaalõiguslikku hinnangut. Hüpoteegi seadmise leping on pandileping, millega antakse tagatis nõude rahuldamiseks, mitte vaidlustamatu kohustus alluda kõikidele nõuetele, mida sissenõudja peab vajalikuks läbi kohtutäituri esitada.

1. Puudutatud isikud II ja III kaebusele ei vastanud. Esimese astme kohtu määrus
2. 07.06.2013 määrusega jättis maakohus avalduse rahuldamata.
3. Harju Maakohtu 15.08.2012 määrusega tsiviilasjas nr 2-12-24750 jäeti rahuldamata võlgniku kaebus kohtutäituri 13.06.2012 otsustele täiteasjas nr 022/2011/8623, millega kohtutäitur lahendas võlgniku 23.05.2012 ja 04.06.2012 kaebused. Kohtutäiturile 23.05.2012 esitatud kaebuses leidis võlgnik, et kohtutäitur on seadusvastaselt lubanud hüpoteegipidajal Hoiukassa OÜ-l

§ 149alusel ühineda sundtäitmisega.

Kohtutäitur leidis, et hüpoteegipidaja ühinemine

§ 149alusel ei ole seadusvastane.

Seisukohaga, et hüpoteegipidaja

§ 149

alusel sissenõudjana sundtäitmisega ühinemine oli õiguspärane vaatamata sellele, et hüpoteegipidaja ei olnud eelnevalt esitanud täitmisavaldust, nõustus ka maakohus 28.01.2013 jõustunud määruses. Tulenevalt TsMS § 457 lg-st 1 ja § 463 lg-st 2 on Harju Maakohtu 15.08.2012 kohtumäärus menetlusosalistele siduv ning välistab võlgniku võimaluse tugineda kohtumääruse jõustumise järgselt väitele, et hüpoteegipidaja ühinemine

§ 149alusel sundtäitmisega oli lubamatu.

Kohus peab käesoleva asja lahendamisel lähtuma eeldusest, et hüpoteegipidaja on

§ 149alusel sundtäitmisega ühinenud õiguspäraselt.

8. Võlgnik leiab ebaõigesti, et Hoiukassa OÜ-d tuleb käsitleda

§ 108

mõistes täitemenetluses sissenõudjaks mitteoleva isikuna.

§ 149

lg 2 sätestab, et menetlusega ühinenud sissenõudjal on samad õigused kui sissenõudjal, kelle avalduse alusel kinnisasi arestiti, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuivõrd hüpoteegipidajal on

§ 149

lg 2 kohaselt kõik täitemenetluses osaleva sissenõudja õigused, tuleb teda sundtäitmisega ühinemise järgselt käsitleda sissenõudjana. Seetõttu toimub tema nõude rahuldamine tulemi arvelt vastavalt

§-le 106, mitte

§-le 108. Eeltoodust tulenevalt ei too võlgniku poolt hüpoteegipidaja avaldusele vastu vaidlemine kaasa Hoiukassa OÜ nõude mittearvestamist jaotuskava koostamisel. Seetõttu on kohtutäituri tegevus, mis seisneb tulemi jaotamises

§ 106alusel, seadusega kooskõlas.

Kohtutäituril puudus kohustus edastada võlgniku avaldust

§ 108järgi Hoiukassa OÜ-le.

Samas pidi kohtutäitur võlgniku avalduse osas seisukoha kujundama. Kohtutäitur on avalduse käesoleval juhul lahendanud otsuse vormis. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtutäituri tegevus võlgniku avalduse mitterahuldamisel seadusvastane. 9. Kaebusest nähtuvalt tegi kohtutäitur sissenõudjatele tulemi jaotamise ettepaneku ning teatas võlgnikule 30.04.2013 otsuses, et sissenõudjad on saavutanud kokkuleppe vara müügist laekunud tulemi jagamise osas, mistõttu jaotuskava koostamise vajadust ei ole. Kohtu hinnangul peab võlgnik arusaamatuks seda, kuidas toimub tulemi jaotamine alguses jaotuskava alusel, siis aga kokkuleppe alusel. Kuivõrd kohtu hinnangul seonduvad võlgniku väited sellega, kas hüpoteegipidajal oli õigus tulemi jaotamisel 4 osalemisele vastavalt

§ 106

või § 108, ei loe kohus võlgniku väiteid kaebuse esemesse mittepuutuvaks ning ei jäta neid läbi vaatamata.

1. Täitetoimikust nähtuvalt koostas kohtutäitur 24.04.2013 tulemi jaotamise ettepaneku täiteasjades nr 022/2011/8623, 022/2012/3883 ja 022/2013/
2. Sissenõudjad avaldasid elektronkirja teel oma nõustumust ettepanekuga. Kohtu hinnangul on võlgnik kohtutäituri väitest jaotusettepanekuga nõustumise kohta ekslikult järeldanud, et kohtutäitur on koostanud jaotuskava. Täitetoimikust ning ka võlgniku kaebuses tsiteeritud kohtutäituri 29.04.2013 teatest ei nähtu, et kohtutäitur oleks koostanud jaotuskava ning selle koostamisest menetlusosalisi teavitanud. 11.

§ 106

lg 1 sätestab, et kui saadud tulemist ei jätku kõigi nõuete rahuldamiseks ning sissenõudjad ei jõua raha jaotamise suhtes kokkuleppele, korraldab kohtutäitur tulemi jaotamise täitemenetluses osalevate sissenõudjate vahel jaotuskava alusel. Viidatud sätte kohaselt lähtutakse tulemi jaotamisel esimese võimalusena sissenõudjate kokkuleppest ning sellise kokkuleppe sõlmimise võimatuse korral määrab kohtutäitur ise iga sissenõudja kohta käiva jaotise. Täitemenetluse seadustik ei keela kohtutäituril sissenõudjatele tulemi jaotamise ettepaneku tegemist. Kui sissenõudjad ettepanekuga nõus on, vabastab see kohtutäituri jaotuskava koostamise kohustusest ning välistab võimalikud õigusvaidlused tulemi jaotamise osas sissenõudjate vahel.

§ 106

lg 1 mõistes saab lugeda sissenõudjate kokkuleppeks ka elektronposti teel avaldatud nõustumust jaotusettepanekuga. Kohtutäitur aitab tulemi jaotamise ettepaneku tegemisega kaasa täitemenetluse kiiremale läbiviimisele, mis on üks täitemenetluse eesmärkidest. Eeltoodust tulenevalt ei olnud kohtutäituri tegevus, mis seisnes jaotusettepaneku tegemises ja jaotuskava mittekoostamises, seadusvastane. Määruskaebus 12. K S palub määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ning jätta menetluskulud kohtutäituri kanda. 13. Maakohus leiab ekslikult, et kuivõrd hüpoteegipidaja on

§ 149

lg 1 alusel õiguspäraselt ühinenud sundtäitmisega, tuleb teda vastavalt

§ 149

lg-le 2 käsitleda sissenõudjana ja et seetõttu toimub tema nõude rahuldamine tulemi arvelt vastavalt

§-le 106, mitte

§-le 108. Nõudega liitumine ei muuda Hoiukassa OÜ-d täitemenetluse seadustiku mõistes sissenõudjaks, vaid annab võimaluse osaleda vara müügist saadava tulemi jaotamisel. Tulemi jaotamisel osalevate isikute nõuete vaidlustamist sätestab

§ 108

. Kohtutäitur ei saa oma liitumisotsusega tekitada olukorda, kus võlgnikult võetakse menetluslik õigus esitada vastuväited

§108kohaselt.

Liitunud nõudjat tuleb käsitleda

§ 5

lg 2 kohaselt: täitemenetluse osalised on muu hulgas isikud, kellel on sundtäitmist takistav õigus või nõue, mis annab õiguse saada osa vara müügist saadavast rahast, ning kes teatavad oma õigusest kohtutäiturile ja kohtutäituri või menetlusosalise nõudmisel seda põhistavad.

1. Liitunud Hoiukassa OÜ nõude alusel ei ole kohtutäitur täitemenetlust läbi viinud, menetluse käigus ei ole võlgnikule saatetud täitmisteadet, vara arestitud ning nõuet rahuldatud. Ükski asjaomane organ ei ole Hoiukassa OÜ nõudele andnud materiaalõiguslikku hinnangut. Maakohus ega ka kohtutäitur ei ole selgitanud, miks kohtutäitur ei algatanud täitemenetlust, kuigi Hoiukassa OÜ seda sõnaselgelt taotles, esitades täitmisavalduse.
2. Maakohus on nn jaotuskava ettepaneku osas leidnud, et tegemist on kokkuleppega. Jääb arusaamatuks, kas jaotuskava ettepanek oli ettepanek kokkuleppeks või jaotuskava koostamiseks. Kohus on kergekäeliselt lugenud elektronkirja teate kokkuleppega nõustumuseks. Lisaks rõhutab kohus täitemenetluse kiire läbiviimise vajadust, kuid mitte võlgniku õiguste kaitse vajadust. Kohus leiab otsuses, et 5 täitetoimikust ning ka võlgniku kaebuses tsiteeritud kohtutäituri 29.04.2013 teatest ei nähtu, et kohtutäitur oleks koostanud jaotuskava ning selle koostamisest menetlusosalisi teavitanud. Kohtutäitur on koostanud jaotuskava ettepaneku ning sellest sissenõudjaid teavitanud. Sarnase loogika alusel võiks kohtutäitur koostada ettepaneku kinnisasja arestimiseks ning siis oodata, kas vaidlustatakse või mitte ja kui ei vaidlustada, siis ongi arestimine jõus. Kohus lubamatult lõdvalt tõlgendab täitemenetluse seadustikust tulenevaid menetlusnorme ning avab võimaluse võlgniku õiguste kahjustamiseks. Kohtutäitur ei ole jaotuskava kokkuleppe sõlmija.
3. Kaebaja jääb kohtutäiturile ja maakohtule esitatud kaebustes toodud seisukohtade juurde ja palub neid arvestada. Vastused määruskaebusele
4. Vastuses määruskaebusele leiab kohtutäitur, et vaidlustatud maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning palub jätta määruskaebuse rahuldamata.
5. Puudutatud isikud II ja III määruskaebusele ei vastanud. Edasine menetluse käik
6. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis kaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
7. Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leidis, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Määrus tuleb TsMS §-de 659 ja 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ei pea ringkonnakohus vajalikuks korrata maakohtu põhjendusi, nõustudes nendega. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib tsiviilkolleegium järgmist.
8. Määruskaebuse esitaja käsitlus, mille kohaselt

§ 149

alusel täitemenetlusega ühinenut ei saa käsitleda sissenõudjana, vaid et ühinenul on üksnes võimalus osaleda võlgniku vara müügist saadava tulemi jaotamisel, on väär.

§ 149

lg 2 sätestab selgesõnaliselt nii seda, et antud paragrahvi alusel täitemenetlusega ühinenu puhul on tegemist sissenõudjaga kui ka seda, et ühinenud sissenõudjal on kõik samad õigused, mis on sissenõudjal, kelle avalduse alusel kinnisasi arestiti. Seetõttu on põhjendatud maakohtu seisukoht, et kuivõrd hüpoteegipidaja Hoiukassa OÜ on

§ 149

lg 1 alusel õiguspäraselt ühinenud sundtäitmisega, tuleb teda vastavalt

§ 149

lg-le 2 käsitleda sissenõudjana ja et seetõttu toimub tema nõude rahuldamine tulemi arvelt vastavalt

§-le 106, mitte

§-le 108. Seega ei ole ka võimalik Hoiukassa OÜ nõude vaidlustamine

§ 108lg 6 kohaselt.

22. Määruskaebuse esitaja heidab maakohtule ette, et maakohus ei ole vaidlustatud määruses selgitanud, miks kohtutäitur ei algatanud täitemenetlust Hoiukassa OÜ taotluse alusel. Tsiviilkolleegium märgib, et asjaolu, kas kohtutäitur algatas Hoiukassa OÜ avalduse alusel täitemenetluse või mitte ning millistest kaalutlustest kohtutäitur seejuures lähtus, ei puutu käesoleva asja menetlusse, kuivõrd käesoleva kohtuasja vaidlusesemeks ei ole Hoiukassa OÜ sundtäitmisega ühinemise õiguspärasuse küsimus. Vaidlus hüpoteegipidaja Hoiukassa OÜ sundtäitmisega ühinemise õiguspärasuse üle on lahendatud Harju Maakohtu 15.08.2012 määrusega tsiviilasjas nr 2-12-24750 ning nimetatud kohtulahend on jõustunud. Seetõttu asus maakohus õigesti seisukohale, et kuna TsMS § 457 lg-st 1 tulenevalt on jõustunud kohtulahend menetlusosalistele, sealhulgas ka käesoleva määruskaebuse esitajale siduv, siis ei saa määruskaebuse esitaja käesolevas asjas enam tugineda väitele, et hüpoteegipidaja 6 Hoiukassa OÜ ühinemine sundtäitmisega

§ 149alusel oli lubamatu või mitteõiguspärane.

Jõustunud kohtulahendi siduvuse põhimõte tagab, et samade menetlusosaliste vahelises vaidluses tuvastatud asjaolu ei saaks vaidlustada korduvalt, mis oleks vastuolus menetlusökonoomia ja ka täitemenetluse efektiivsuse põhimõttega.

1. Tsiviilkolleegium leiab, et ka ülejäänud määruskaebuse esitaja väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks või muutmiseks. Maakohtu määruse põhjendustes juba sisalduvad vastused nimetatud väidetele. Sealhulgas on maakohus õigesti märkinud, et asja materjalidest ei nähtu, et kohtutäitur oleks koostanud tulemi jaotuskava ning selle koostamisest menetlusosalisi teavitanud. Tsiviilkolleegium lisab, et asja materjalidest ei nähtu, et kohtutäitur oleks koostanud ka jaotuskava ettepanekut, mistõttu on määruskaebuse esitaja vastavasisulised väited alusetud.
2. Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 172 lg 1 ja lg 10 alusel määruskaebuse esitaja kanda. Gaida Kivinurm Reet Allikvere Imbi Sidok-Toomsalu