) valesti tõlgendanud ning tagastusnõude rahuldamata jätmine on seadusega vastuolus. Sõiduki registrisolek taastati perioodil 28.11.2007 kuni 11.10.2008, kuid reaalselt sõidukit ei kasutatud. Seega maanteid ei saa koormata ning keskkonda saastada sõiduk, mida ei kasutata. HALDUSKOHTU LAHEND 5. Tartu Halduskohtu 16.01.2012. a otsusega jäeti OÜ Errase kaebus rahuldamata. Maksuhaldur pole kaebaja tagastamisnõude osa
-t vääralt tõlgendanud.
lg 1 kohaselt maksab raskeveokimaksu Eestis ajutiselt või alaliselt elav füüsiline isik, Eestis registreeritud juriidiline isik ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutus, kes omab
nimetatud raskeveokit, välja arvatud sama paragrahvi lõigetes 11 ja 2 sätestatud juhtudel.
lg 11 sätestab, et raskeveoki kasutaja on raskeveokimaksu maksjaks juhul, kui ta kasutab raskeveokit kasutuslepingu või omandireservatsiooniga müügilepingu alusel ja tema nimi või nimetus, isiku- või registrikood ning elu- või asukoha aadress on kantud liiklusregistrisse. Eelnimetatud kande puudumisel maksab raskeveokimaksu raskeveoki omanik. Õige on maksuhalduri seisukoht, et ajal, mil raskeveok ei ole liiklusregistris registreeritud, ei kohaldata sellele mitte maksuvabastust, vaid sellel ajal puudub maksuobjekt
Kaebaja õigusteadmiste puudumine sõiduki ajutiselt registrist kustutamise tähtaja möödumisega kaasnevate õiguslike järelmite osas ei saa olla aluseks isiku vabastamiseks maksukohustusest, kuna see oleks vastuolus ühetaolise maksustamise põhimõttega. Samas arvestades, et maksukohustus tekib isikul seoses seaduse sätestatud koosseisu saabumisega, seega ajahetkest, millal lõppes sõiduki ajutiselt registrist kustutamise periood ning sõiduk loeti taas registris olevaks, tekkis kaebajal raskeveokimaksu tasumise kohustus. Raskeveokimaksu objektiks ei ole mitte sõiduki kasutamine, vaid registreeritud sõiduk ise, mistõttu ei oma tähendust kaebaja väited ega tema poolt esitatud tõendid sõiduki tegeliku mittekasutamise ning tehnilise ülevaatuse ja kindlustuse puudumise kohta. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 6. OÜ Erras esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada ja kaebuse rahuldada. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg 1 p 4 kohaselt märgib kohus kohtuotsuse põhjendavas osas põhjendused, miks kohus ei nõustu menetlusosaliste väidetega. Samas ei viita kohus ka HKMS § 165 lg-le 2 ning maksuhalduri otsusele või vaideotsusele. Lisaks ei ole analüüsitud maksuhalduri otsuses ja vaideotsuses kaebaja seisukohti Euroopa Liidu õiguse osas hoolimata sellest, et kaebaja on sellele järjepidevalt oma taotluste põhjendamisel tuginenud. Seega on halduskohus oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme ning ainuüksi seetõttu tuleks halduskohtu otsus tühistada. Lisaks ei ole halduskohus analüüsinud ega hinnanud kaebaja väiteid, mis puudutasid raskeveokimaksu seaduse sisustamist koostoimes Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiiviga 1999/62/EÜ raskete kaubaveokite maksustamise kohta teatavate infrastruktuuride kasutamise eest. Nii MTA kui ka halduskohus on raskeveokimaksu seadust vääralt tõlgendanud ning tagastusnõude rahuldamata jätmine on
-ga vastuolus. 2 Maksumaksja oli kooskõlas
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiiv 1999/62/EÜ raskete kaubaveokite maksustamise kohta saab kahju saab aga tekkida ehk kahjulikku mõju saab avaldada (direktiivi preambulas 7. põhjendus) vaid veok, mis sõidab. Maanteid ei saa koormata ning keskkonda saastata sõiduk, mida ei kasutata.
on sõiduki reaalse kasutamise võimaluse olemasolu tuvastamiseks võtnud aluseks registrikande (vt
), st kui sõiduk on registris ning vastab oma kategooria ning registri- või täismassi poolest raskeveokimaksu objekti tunnustele, siis tekib seaduses sätestatud korras maksukohustus. Kaebaja kustutas ajutiselt sõiduki registrist, kuid ei saanud õigusteadmiste puudumisel aru, et ajutiselt registrist kustutamise perioodi lõppedes loetakse sõiduk taas registreerituks. Faktiliselt ei kasutanud kaebaja sõidukit registreerimismärgiga 280 AAG liiklemiseks 2007. ja 2008. a-l ning sõidukil oli läbimata ka liiklemiseks kohustuslik tehniline ülevaatus/kontroll ja puudus ka kindlustus.
p 2 kohaselt maksustatakse raskeveokimaksuga veoste vedamiseks ettenähtud: veoautost ja ühest või enamast haagisest koostatud 12-tonnise või suurema registrivõi täismassiga autorong, mille veoauto on registreeritud liiklusregistris. Ka
lisa, mis kehtestab maksumäärad, ei maksusta mitte haagist kui sellist, vaid lähtub haagise kasutamisest autorongi koosseisus. Käesoleval juhul on kaebaja oma teadmatuse tõttu lasknud tekkida olukorral, kus sõiduki registris olek taastati perioodil 28.11.2007-11.10-2008, kuid reaalselt sõidukit ei kasutatud ning kuna läbimata oli nii tehniline ülevaatus kui puudus ka kindlustus ning sõiduk seisis aastaid parklas ühe koha peal, siis on võimalik tõendada ka muude tõenditega maksuobjekti puudumist. Kaebaja õigusteadmiste puudumisel tekkis sisuliselt olukord, kus ta oli sunnitud vaide ja kohtumenetluste kaudu taotlema oma õiguse kaitset. Kui ta oleks olnud teadlik, siis poleks olnud vajadust täiendava menetluse järgi. Samas kohus ei selgita, kuidas maksukohustusest vabanemine peaks ühetaolise maksustamise põhimõtet rikkuma ning kellega võrreldes. Kaebaja argumentatsioon lähtub eeldusest, et direktiivi mõttest tuleneb eesmärk maksustada sõidukimaksuga (raskeveokimaks) vaid sõiduki reaalne kasutusvõimalus ning maksumaksjale peab andma võimaluse lisaks liiklusregistri kandele ka muude usaldusväärsete tõendite alusel tõendada sõiduki liikluses mittekasutamist. 7. MTA palub jätta OÜ Errase apellatsioonkaebuse rahuldamata. Halduskohus on andnud sisulise hinnangu kaebuses esitatud väidetele ja seisukohtadele. Kaebajal puudub alus süüdistada halduskohut olulistes menetlusõiguse normide rikkumises. Vastustaja hinnangul on halduskohus vaidlustatud otsuses põhjendanud, miks ta ei nõustu kaebaja poolt esitatud väidetega ning halduskohtu seisukohtade kaebajale mittemeeldivus või mittesobimine ei tähenda seda, et need seisukohad oleksid väärad ja halduskohtu otsus tuleks tühistada. Raskeveokimaksu objektiks on
§-s 1 nimetatud tingimustele vastav liiklusregistris registreeritud veoauto ning subjektiks vastavalt, kas omanik, kasutaja või valdaja. Puudub vaidlus selles, et kaebaja on kõnealuse veoauto reg.nr 280AAG omanikuna raskeveokimaksu subjektiks. Lisaks puudub vaidlus, et antud veoauto oli ajavahemikus 29.11.2007 – 11.10.2008 (millise perioodi eest tasutud raskeveokimaksu tasumise õigsust vaidlus puudutab) liiklusregistris registreeritud. Vaidlus seisneb üksnes asjaolus, kas maksustamiseks piisab sellest, et maksuobjekt on liiklusregistris registreeritud või on oluline tuvastada ka liiklusregistris registreeritud veoauto tegelik kasutamine liikluses. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiivi 1999/62/EÜ Direktiivi artikli 2 punktis d toodud määratluse kohaselt on sõiduk, mis võib olla sõidukimaksu objektiks – mootorsõiduk või poolhaagisautorong, mis on ette nähtud või mida kasutatakse ainult kaupade autoveoks ja mille suurim lubatud täismass on üle 12 tonni. Kuigi direktiivi eesmärgiks on tõepoolest teedele ja keskkonnale tekitatava kahju minimeerimine, siis ainuüksi selle asjaolu (nagu ka direktiivi pealkirja) pinnalt ei saa teha järeldust nagu ei saaks sõidukimaksu määrata sõidukile mida tegelikult ei kasutata. Nagu nähtub selgelt ka direktiivi artikli 2 punktist d, on sõidukimaksu objektiks sõiduk, kusjuures maksustamisele kuulub nii sõiduk, mida kasutatakse ainult kaupade autoveoks kui sõiduk, mis on selleks ette nähtud. Seega ei välista veoauto tegelik mittekasutamine selle maksuobjektiks 3 kvalifitseerumist, mis ei ole kuidagi vastuolus ka direktiivi preambula p-des 7 ja 10 sätestatuga. Seisukohta, et veoauto maksuobjektiks olemine ei sõltu sellest, kas ja kuidas seda kasutatakse, kinnitab ka raskeveokimaksu seaduse eelnõu seletuskiri, mille kohaselt “Raskeveokimaks nagu ka mootorsõidukimaks ei sõltu sõiduki kasutamise intensiivsusest ega viisist. Seda ülesannet täidavad teised maksu- ja tasuliigid, näiteks mootorikütuseaktsiis”. Erinevalt kaebaja väidetust ei ole sõiduki ajutise registrist kustutamise puhul tegemist maksuvabastusega, mistõttu puudub ka vajadus selle reguleerimiseks
-s. Halduskohus on õigesti leidnud, et ajal, mil raskeveok ei ole liiklusregistris registreeritud, ei kohaldata sellele mitte maksuvabastust, vaid sel ajal puudub maksuobjekt
Samuti on vastustaja hinnangul põhjendatud halduskohtu asumine seisukohale, et kuna raskeveokimaksu objektiks ei ole mitte sõiduki kasutamine, vaid registreeritud sõiduk ise, ei oma tähendust kaebaja väited ega tema poolt esitatud tõendid sõiduki tegelikku mittekasutamise ning tehnilise ülevaatuse ja kindlustuse puudumise kohta. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 16.01.2012. a otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Seoses apellatsioonkaebusega märgib ringkonnakohus järgmist. 9.
sätestab, et raskeveokimaksuga maksustatakse veoste vedamiseks ettenähtud liiklusregistris registreeritud 12-tonnise või suurema registri- või täismassiga veoauto, välja arvatud käesoleva paragrahvi punktis 2 nimetatud veoauto.
lg 2 kohaselt ei maksustata veoautost ja ühest või enamast haagisest koostatud 12-tonnise või suurema registrivõi täismassiga autorongi, mille veoauto on registreeritud liiklusregistris.
lg 1 sätestab, et raskveokimaksu maksab Eestis ajutiselt või alaliselt elav füüsiline isik, Eestis registreeritud juriidiline isik ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutus, kes omab käesoleva seaduse §-s 1 nimetatud raskeveokit, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 11 ja 2 sätestatud juhtudel. Asjas puudub vaidlus selle üle, et veoauto Scania 142 reg. nr. 220 AAG omanikuks on OÜ Erras, kes on kohustatud seega tasuma raskeveokimaksu ajal, millal see auto on registreeritud liiklusregistris. Kaebaja ei olnud kohustatud tasuma raskeveokimaksu ajal, millal auto oli ajutiselt liiklusregistrist kustutatud. Maksu määramise seisukohalt ei oma mingit tähendust asjaolu, et kaebaja ei ole seda autot kasutanud ning autol puudub ülevaatus ja kohustuslik liikluskindlustus. Maksu määramise õiguslikuks aluseks on sõiduki registreerimine liiklusregistris. Kaebajal on võimalus mitte tasuda raskeveokimaksu ainult nii, et ta kustutab auto ajutiselt liiklusregistrist. Sellist võimalust on ta ka kasutanud. Samuti pidi kaebaja olema teadlik asjaolust, et pärast tema avalduses märgitud kuupäeva saabumist on auto jälle registris arvel, mis toob kaasa ka maksukohustuse. Kaebajal oli võimalik talle mittevajalik auto võõrandada, kuna ka sellel juhul ei ole ta kohustatud maksma raskeveokimaksu. 10. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses esitatud seisukohaga, et selline raskeveoki maksustamine on vastuolus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 1999/62/EÜ (edaspidi Direktiiv) raskete kaubaveokite maksustamise kohta teatavate infrastruktuuride kasutamise eest. Direktiivi eesmärgina on põhjenduses 1 välja toodud see, et liikmeriikide transpordiettevõtjate vahelise konkurentsi moonutamise kõrvaldamine eeldab maksusüsteemide ühtlustamist ja õiglaste mehhanismide loomist infrastruktuurikulude sissenõudmiseks vedajatelt. Põhjendudes 7 on toodud eesmärgina välja see, et tuleb soodustada maanteid vähem kahjustavate ja vähem saastavate sõidukite kasutamist maksude ja tasude diferentseerimise kaudu tingimusel, et diferentseerimine ei häiri siseturu toimimist. Seega on Direktiivi eesmärgiks saavutada olukord, kus kaubavedajad kasutavad kergemaid sõidukeid kaupade vedamiseks, kuna niimoodi on võimalik vähem kahjustada infrastruktuure ja vältida sellega seotud kulusid. Artikli 2 p d 4 kohaselt on Direktiivis sõidukina käsitletud mootorsõidukit või kaheosalist autorongi, mis on ette nähtud ainult kaupade autoveoks ja mille lubatud täismass on vähemalt 12 tonni. Direktiivi II peatükis artiklis 3 on toodud sõidukimaksud ja selle Lisas nr I on toodud sõidukite suhtes kohaldatava maksu miinimummäärad. Ringkonnakohtu arvates on
-s sätestatud maksumäärad kooskõlas Direktiiviga. Direktiivi artikkel 6 alusel võib liikmesriik kohaldada vähendatud maksumäärasid või maksuvabastust selles loetletud sõidukite suhtes, kuid seda on võimalik teha vaid nõukogu nõusolekul. Käesoleval juhul on Eesti Vabariik kasutanud Direktiivist tulenevat õigust ja
§-s 8 leidnud, et raskeveokimaksust on vabastatud kaitseväe, Kaitseliidu, politseiasutuste ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse tuletõrje- ja päästeasutuste raskeveokid. Kaebajale kuuluv auto ei kuulu selles loetletud nimistusse ja seega on kaebaja kohustatud tasuma raskeveokimaksu. 11. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud (riigilõiv) tema enda kanda. Maili Lokk Madis Ernits 5 Agu Timmi
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.