KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maie Seppo Otsuse tegemise aeg ja koht
- september 2013 Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-13-32698 Tsiviilasja hind 3 500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX; postiaadress XXX; XXX ja XXX) XXX hagi XXX vastu abielu lahutamise nõudes Kostja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX; e-post XXX) Asja läbivaatamine Kohtuistungil 29.08.2013 RESOLUTSIOON
- Hagiavaldus rahuldada.
- Lahutada XXX(isikukood XXX) ja XXX(isikukood XXX) vahel Tallinna Perekonnaseisuametis XXX sõlmitud abielu, mille kohta on koostatud abieluakt nr XXX.
- Jätta XXX abielu ajal kantud perekonnanimi X .
- Abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.
- Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Hageja nõue, hagiavalduse aluseks olevad asjaolud Poolte abielu sõlmiti XXX Tallinna Perekonnaseisuametis. Hageja palub poolte abielu lahutada, kuna poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud. Poolte abielust on sündinud poeg XX X , kes on käesoleval ajal 12-aastane ja elab kostja juures. Alates
- aastast on hageja elukohaks olnud Lõuna-Aafrika Vabariik ja Eestisse tagasi tulemist hageja oma tulevikuplaanides ei näe. Ka eelnevalt, aastatel 2004-2007, elasid pooled hageja töö tõttu eraldi ning kokku on abikaasad seoses hageja töökohustustega elanud lahus rohkem kui 5 aastat. Selle tõttu puudub abikaasade vahel lähedane side ja ühised huvid. Ka abikaasade maailmavaated on kujunenud väga erinevateks. Menetluskulud palub hageja jätta poolte endi kanda. Hageja jääb kohtule 14.08.2013 saadetud teates hagiavalduse juurde ning palub asja arutada ilma tema osavõtuta 29.08.2013, kuna tal puudub võimalus sellel kuupäeval Eestis viibida. Kostja seisukoht Kohtule 17.07.2013 esitatud vastuse kohaselt kostja sooviks abielu jätkamist, kuid annab endale aru, et abielu jätkumine on võimatu. Seega kostja nõustub abielu lahutama, sest abielusuhted on pöördumatult lõppenud ja abielulist kooselu enam ei taastata. Seda eelkõige põhjusel, et hageja elab Lõuna-Aafrika Vabariigis ja Eestisse tagasi tulla ei plaani. Hageja palub menetluskulud jätta hageja kanda, kuna kostja ei ole takistanud kohtuvälist lahutamist. Kostja kinnitab 29.08.2013 toimunud kohtuistungil kohtule, et on abielu lahutamisega nõus. Pooled on lahku kasvanud ning hageja maailmavaade on muutunud. Hageja ütleb, et ta elab iseendale, pere ja lapsed ei tähenda midagi. Kostja ei soovi minna Lõuna-Aafrika Vabariiki ja hageja ei soovi tulla Eestisse. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud 29.08.2013 kohtustungil ära kostja ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) § 60 lg 1 kohaselt abielu lahutamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 57 nimetatud õigust lahutusmenetluse alustamise ajal. REÕS § 57 lg 2 kohaselt, kui abikaasadel on elukoht eri riikides, kuid neil on ühine kodakondsus, määratakse abielu üldised õiguslikud tagajärjed selle riigi õigusega, mille kodanikud nad on. Käesoleval juhul on hagejal Eesti kodakondsus ja ta elab Lõuna-Aafrika Vabariigis. Kostjal on Eesti kodakondsus ja ta elab Eesti Vabariigis. Seega kuulub kohaldamisele Eesti perekonnaseadus. Perekonnaseaduse (PKS) § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abikaasa sureb või kui abielu lahutatakse. PKS § 65 lg 2 alusel abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahtutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Tulenevalt PKS § 67 lg 2 abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Kuna hageja elukoht ei ole Eestis, siis on käesoleval juhul võimalik poolte abielu lahutamine üksnes kohtus. Hageja ei pea abielu jätkamist võimalikuks, kuna poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Kostja kinnitas 29.08.2013 toimunud kohtuistungil kohtule, et ta on abielu lahutamisega nõus. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning poolte kooselu taastamine ei ole võimalik. Abielulist kooselu pooltel enam ei ole, pooled elavad eri riikides, hageja ei soovi tulla elama Eestisse ning kostja ei soovi minna elama Lõuna-Aafrika Vabariiki. Kumbki pool ei soovi abielu jätkata ning seega tuleb abielu lahutada. Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Hageja ei esitanud avaldust tema varem kantud perekonnanime taastamiseks. Seega säilib hagejal abielu ajal kantud perekonnanimi X . TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb kummagi poole menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maie Seppo kohtunik 2
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.