3-11-2431/17

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Madis Ernits ja Agu Timmi

1. mai 2013, Tartu 3-11-2431 Kalju Krevaldi kaebus Lõuna Prefektuuri tekitatud kahju hüvitamiseks Tartu Halduskohtu 22.02.
2. a otsus Lõuna Prefektuuri apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Kalju Krevald Vastustaja Lõuna Prefektuur RESOLUTSIOON
3. Apellatsioonkaebus rahuldada.
4. Tühistada Tartu Halduskohtu 22.02.
5. a otsus ja teha uus otsus, millega jätta Kalju Krevaldi kaebus täies ulatuses rahuldamata.
6. Lõuna Prefektuuri apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o kuni
7. juunini
8. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Lõuna Prefektuuri 07.08.
10. a otsusega väärteoasjas nr 2602,09,011914 määrati K. Krevaldile rahatrahv 13 200 krooni. K. Krevald tasus rahatrahvi, viimase osa maksmine toimus 24.07.
11. a. 13.01.2011 esitas Lõuna Prefektuur kohtutäitur O. Kutšmeile täitmisavalduse ja täitedokumendi täitemenetluse läbiviimiseks kaebaja ehk võlgniku suhtes ja nõude sisuks oli rahatrahv 168,75 eurot ja 38,14 eurot. 21.04.2011 ja 22.04.2011 arestis kohtutäitur kaebaja pangaarved, mille alusel kanti kohtutäiturile kahelt pangaarvelt üle kokku 684,82 eurot. Kaebaja pöördus koheselt 25.01.2011 peale kohtutäiturilt teate saamist Lõuna Prefektuuri. 26.01.2011 edastas Lõuna Prefektuur e-posti kaudu kohtutäiturile avalduse kaebaja suhtes algatatud täitemenetluste lõpetamiseks. Kohtutäituri deposiitkontole laekunud summad tagastati kohtutäituri poolt 25.04.2011 ja 26.04.2011.a ning kaebaja arveldusarved vabastati aresti alt. Kaebaja esitas 26.07.2011 Lõuna Prefektuurile taotluse varalise kahju hüvitamiseks summas 290 eurot. Lõuna Prefektuur rahuldas osaliselt 27.09.
12. a otsusega nr 10.1-02/15744, s.o 30 euro ulatuses kaebaja taotluse.
13. K. Krevald esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Lõuna Prefektuurilt kahju summas 390 euro hüvitamiseks. Vastustaja poolt kohtutäiturile täitmisavalduse esitamine oli ebaseaduslik ja õigusvastane. Seoses alusetult algatatud täitemenetlusega tekkisid kaebajale kulutused. Kaebaja taotleb vastustajalt tekitatud varalise kahju 260 eurot ja mittevaralise kahju 100 eurot, kokku kahju summas 360 eurot hüvitamist. Varalise kahju suurus koosneb seoses tema pangakontodelt ebaseaduslikult äravõetud rahasummade tagasinõudmisega tehtud kulutustest. Vastustaja on ebaseadusliku tegevusega täitemenetluse alusetul algatamisel ning raha äravõtmisel alandanud tema inimväärikust ja kahjustatud tema tervist, sest kaebajal tekkisid unehäired ja depressioon. HALDUSKOHTU LAHEND
14. Tartu Halduskohtu 22.02.
15. a otsusega rahuldati K. Krevaldi kaebus osaliselt ja mõisteti Lõuna Prefektuurilt välja 65 eurot mittevaralise kahju hüvitamiseks. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikutud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada esmaste õiguskaitsevahenditega, s. o avaliku võimu kandja tegevuse vaidlustamise teel. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et kaebaja, saades kohtutäiturilt täiteteate, pöördus koheselt vastustaja poole. Vastustaja on tunnistanud oma viga, et tal puudus õigus esitada avaldust täiturile kaebaja suhtes täitemenetluse algatamiseks, kuna kaebajal oli väärteomenetluses määratud trahv selleks ajaks tasutud. Kaebaja poolt tehtud kulutuse, 140 eurot seoses OÜ Contract Äriõigusbüroo õigusnõustamisega, väljamõistmine ei ole vastustajalt põhjendatud. Kohtule on esitatud ainult äriõigusbüroo poolt 20.07.2011 välja antud arve nr 04, kuid puuduvad tõendid, et kaebaja oleks arvel märgitud summad tasunud ehk kulutusi teinud. Samuti ei nähtu, et antud arve ja arve aluseks olnud õigusnõustamine on olnud seotud vaidlustatud asjaga, kuna arve on välja antud juulis 2011, kuid arestitud summad olid kaebajale täituri poolt tagastatud juba aprillis 2011 ehk kaebaja rikutud õigused olid selleks ajaks taastatud. Kaebaja poolt on tõendamata, et sõidud teostati kaebaja poolt 2011 jaanuaris Tallinnasse advokaadi juurde ning kaks sõitu õigusnõustamiseks Põlvasse. Lisaks ei nähtu, kuidas need sõidud olid seotud vastustaja tegevusega ja kaebaja suhtes algatatud täitemenetlusega. Kaebaja ei ole esitanud tõendit märgitud õigusabi kasutamise kohta või Tallinnasse sõidu kohta. Samuti ei selgu, millal ja millise õigusabi vajadusega seoses on kaebaja teinud kaks sõitu Põlvasse. 20.07.2011 arve on esitatud õigusbüroo poolt, mis asub Tartus. Kõikide kaebajale võimalike kulutuste tekkimine ei ole tingitud ainult Lõuna Prefektuuri tegevusest, vaid on suures osas tingitud ka kohtutäituri tegevusest. Kohtutäitur on 23.05.
16. a otsuses tunnistanud, et vaatamata sissenõudja poolt edastatud avaldusele arestis kohtutäituri büroo ekslikult kaebaja pangakontod. Esitatud materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks täiturile kahjunõuet esitanud. Arvestades eeltoodut jätab kohus kaebaja taotluse materiaalse kahju 260 euro väljamõistmiseks rahuldamata. Kaebaja taotlus mittevaralise kahju väljamõistmise osas on põhjendatud, kuid mitte kaebaja poolt taotletud summas. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu ja või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Seega näeb riigivastutuse seadus ette võimaluse mittevaralise kahju hüvitamiseks nii väärikuse 2 alandamise kui tervise kahjustamise eest. Olukorras, kus isik on määratud tähtaja jooksul oma kohustused rahatrahvi tasumisel täitnud, tekitab kohtutäituri teade võlgnevuse ja täitemenetluse alustamise kohta isikule tervisehäireid, sealhulgas unehäireid ja stressi. Selliste ajutiste tervisehäirete osas ei olegi võimalik vastavaid tõendeid esitada, vaid selliseid terviserikkeid ja mittevaralise kahju olemasolu tuleb asjaoludest tulenevalt eeldada. Kui vastustaja ei oleks õigusvastaselt täiteavaldust täiturile esitanud, ei oleks ka täitemenetlust alustatud. Vastustaja on oma süüd täiturile täitmisavalduse õigusvastase esitamise osas tunnistanud. Seega on olemas ka põhjuslik seos vastustaja tegevuse ja kahju vahel. Taotletud kahju summat tuleb vähendada, kuna kaebajale kahju tekkimine ei sõltunud ainult vastustaja õigusvastasest tegevusest vaid ka kohtutäituri tegevusest, kes jättis peale vastustajalt teate saamist täitemenetluse lõpetamata. Täitemenetluse kohese lõpetamise korral ei oleks kaebajale arvete arestimisega põhjustatud olukorda tekkinud. Seega on põhjendatud vastustajalt välja mõista kaebaja kasuks mittevaralise kahju hüvitamiseks 65 eurot. Kaebaja põhjendused mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses väärikuse alandamisega, ei ole põhjendatud. Kaebaja ise ei ole seejuures välja toonud, milles konkreetselt tema väärikuse alandamine seisnes. Lihtsalt solvumist või närvipinget ei pea kohus väärikuse alandamiseks. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
17. Lõuna Prefektuur esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada ja kaebuse rahuldada. RVastS-i § 9 lõikest 1 nähtuvalt ei piisa mittevaralise kahju nõude tekkimiseks tervisehäirest, vaid tuvastada tuleb tervisekahjustuse tekkimine. Faktiliste asjaolude osas asjas vaidlus puudub. Tuvastatud asjaolud ei kinnita kaebajale tervisehäirete tekkimist. Isegi, kui nõustuda vaidlustatavas kohtuotsuses väljendatud seisukohaga, et kaebajal tervisehäirete, sh unehäirete ja stressi, tekkimist võib eeldada, siis arvestades, et nimetatud tervisehäired said kaebajat mõjutada maksimaalselt viie päeva kestel (21.04.2011, mil kaebaja sai teada tema Swedbanki konto arestimisest kuni 26.04.2011, mil talle kogu alusetult ära võetud raha tagastati), ei ole vastustaja arvates tegemist niisuguse mittevaralise kahjuga, mis vääriks rahalist hüvitist. Vastustaja ei pea tõenäoliseks, et antud juhtumi asjaolusid arvestades tekkis kaebajal tervisekahjustus. Teadmine, et tema arveldusarvetelt on alusetult raha ära võetud, võis kaebajas tekitada pahameelt, ärritust, nördimust, solvumist või muid negatiivseid emotsioone, kuid mitte tervisekahjustust. Psüühilise tervisekahjustuse tekkimine eeldab intensiivsemat rikkumist, kui kaebaja suhtes on toime pandud. Lisaks ei nõustu vastustaja ka halduskohtu poolt tuvastatud põhjusliku seosega kaebaja suhtes alustatud täitemenetluse ning temale väidetavalt tekkinud tervisekahjustuse vahel. 26.01.2011 esitas vastustaja kohtutäitur O. Kutšmeile e-posti teel avalduse täitemenetluse lõpetamise kohta. Kohtutäituri teavitamine eksitusest ja täitemenetluse lõpetamise taotlemine oli ka kõik, mis oli Lõuna Prefektuuri võimuses sel hetkel olukorra lahendamiseks, sest vastustaja ise ei saanud täitemenetlust lõpetada. Tulenevalt TMS-i §-st 48 lõpetab täitemenetluse kohtutäitur. Kohtutäitur O. Kutšmei aga täitemenetlust ei lõpetanud ja jätkas täitetoimingute tegemist, mh arestis kaebaja pangaarved. Kohtutäitur O. Kutšmei asendaja V. Kutšmei on 23.05.2011 otsuses kaebaja kaebuse lahendamise kohta märkinud, et kohtutäitur tunnistab kahetsusega, et vaatamata sissenõudja poolt edastatud avaldusele arestis kohtutäituri büroo ekslikult kaebuse esitaja pangakontod AS-is Swedbank ja SEB Pangas. Seega, viidatud asjaolude pinnalt on ilmselge, et vastustaja algatas küll kaebaja suhtes alusetult täitemenetluse, kuid kaebajale väidetava mittevaralise kahju tekkimine tema tervise kahjustumise näol on otseselt kohtutäitur O. Kutšmei tegevuse tagajärg. Kahtlemata on vastustaja alusetu täitemenetluse algatamisega kaebaja suhtes põhjustanud temale ebameeldivusi, kuid vastustaja on enda eksimust algusest peale tunnistanud ning kaebaja ees korduvalt vabandanud. Samuti on vastustaja hüvitanud kaebajale põhjendatud ulatuses temale tekitatud varalise kahju. Vastustaja poolt tekitatud kahju on kaebaja ees vabandamise ning talle ülanimetatud varalise kahju hüvitamisega täies ulatuses hüvitatud. 3
18. K. Krevald palub jätta Lõuna Prefektuuri apellatsioonkaebuse rahuldamata. Halduskohus ei ole läbi vaadanud kaebaja 12.01.2012 kohtusse saadetud taotlusi. Kaebaja ei ole kohustatud kandma lisakulutusi kohtutäituri või politseiprefektuuri tegemata jäänud töö eest. Kaebaja ei tea seda, et miks Contract OÜ juhataja H.O. andis sissetuleku orderi nr 4 hiljem. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
19. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 22.02.
20. a otsus tuleb tühistada. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega jätab K. Krevaldi kaebuse Lõuna Prefektuuri poolt tekitatud kahju hüvitamiseks täies ulatuses rahuldamata. Seoses apellatsioonkaebusega märgib ringkonnakohus järgmist.
21. Kuna kaebaja ei ole halduskohtu otsust vaidlustanud, siis on apellatsioonimenetluses vaidlus vaid selle üle, kas halduskohus talitas õigesti, kui mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja mittevaralise kahju 65 euro suuruses summas. Halduskohus leidis, et tõendatud on kaebajale vastustaja poolt mittevaralise kahju tekitamine, kuna tema suhtes toimepandu tekitas unehäireid ja stressi. Kuigi kaebaja ei ole esitanud tõendeid tervise kahjustamise kohta, tuleb selliste tervisehäirete tekkimist eeldada. Ringkonnakohus taolise halduskohtu käsitlusega ei nõustu. Kaebaja on omaks võtnud selle, et 25.01.2011, saades kohtutäiturilt täitmisteated, pöördus ta koheselt vastustaja poole, kes selgitas, et tegemist on eksitusega ning vabandas tema ees. Vastustaja on kinnitanud, et samal päeval informeeris ta kohtutäiturit tõusetunud probleemist ja palus täitemenetluse lõpetada. Seega tegi vastustaja omalt poolt kõik selleks, et kaebaja probleemi lahendada. Vastustaja on õigesti märkinud, et tal puudub õigus täitemenetlust ise lõpetada. Täitemenetluse lõpetamise otsused on kohtutäituri poolt tehtud 24.05.2011 (tl 27, 28). RVastS § 9 lg 2 sätestab, et mittevaraline kahju hüvitatakse proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Käesolevas asjas on ringkonnakohtu arvates tõendamist leidnud, et vastustaja poolt kaebaja õiguste riive on olnud väheintensiivne ning vastustaja tegevus ei saanud kaebajale tekitada mingit mittevaralist kahju. Vastustaja tegi samal päeval pärast oma õigusvastsest käitumisest teadasaamist kõik endast oleneva, et kaebaja õiguste edasist rikkumist vältida. Peale selle ei ole ringkonnakohtu arvates vaidlust ka selles, et vastustaja on kaebaja ees vabandanud. Seega on vastustaja poolt kaebaja õiguste rikkumine väheintensiivne. Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et puuduvad alused vastustajalt kaebaja kasuks mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks.
22. Lõuna Prefektuur on tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 15,97 euro suuruses summas. HKMS § 108 lg 1 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Antud juhul on kaebaja poolt kaebuse esitamine seotud vastustaja õigusvastase tegevusega. Sellisel juhul oleks temalt vastustaja kantud menetluskulude väljamõistmine äärmiselt ebaõiglane ja seoses sellega jätab ringkonnakohus vastustaja menetluskulud tema enda kanda. Maili Lokk Madis Ernits 4 Agu Timmi