MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Tiina Pappel ja Einar Vene
- mai, Tartu Haldusasi Aimi Sillaste kaebus seonduvalt erastamistoimingutega Tartu Halduskohtu
- veebruari
- a määrus Aimi Sillaste määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Aimi Sillaste Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised 3-12-2579 maa RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
- veebruari
- a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Aimi Sillaste pöördus Riigiarhiivi poole, et viimane väljastaks temale andmed, mis seonduvad tema vanaisale, isale ja vennale kuulunud maadega. A. Sillaste väidete kohaselt keelduti talle vastavaid andmeid väljastamast.
- A. Sillaste esitas
- detsembril
- a Tartu Halduskohtule kaebuse seonduvalt erastamistoimingutega tema vanaisale, isale ja vennale kuulunud maade osas.
- Tartu Halduskohus jättis
- detsembri
- a määrusega A. Sillaste kaebuse käiguta, kuna kaebus oli äärmiselt ebaselge ning sellest ei nähtunud kaebuse eesmärk. Halduskohus selgitas kaebajale käiguta jätmise määruses, millised puudused tuleb kaebuses kõrvaldada.
- A. Sillaste kaebuse täpsustus laekus Tartu Halduskohtule
- detsembril
- Kaebuse täpsustuses märkis A. Sillaste, et soovib enda tunnistamist omandireformi õigustatud subjektiks Mammastes asuva T. kinnistu nr XXX ja Tartu vallas Raadil asuva kinnistu nr XXX osas. Kaebaja sooviks oli esitada tuvastamiskaebus. T. kinnistu erastamisega on kaebajale tekitatud kahju, mistõttu on kaebaja soovinud esitada kahju hüvitamise nõude. Raadi kinnistu eest taotles kaebaja kompensatsiooni. Lisaks esitas A. Sillaste kaebuse täpsustuses menetlusabi taotluse.
- Tartu Halduskohtu
- jaanuari
- a määrusega jäeti A. Sillaste kaebus teistkordselt käiguta. A. Sillaste kaebusest ei selgunud, milline haldusorgan või haldusorganid on õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise menetluses käitunud õigusvastaselt ja kaebaja õigusi rikkunud. Samuti ei olnud halduskohtule arusaadav, millised on need haldusorgani õigusvastased toimingud või haldusaktid, mida kaebaja vaidlustab ning mis on tema arvates aluseks kahju hüvitamise nõudele. Ühtlasi soovis halduskohus, et kaebaja vastaks kaebuse täpsustamiseks mõningatele küsimustele. Halduskohus soovis, et A. Sillaste täpsustaks ka kahju hüvitamise nõude suurust Raadi kinnistu osas.
- A. Sillaste kaebuse täpsustus laekus Tartu Halduskohtusse
- veebruaril
- Kaebuse täpsustuse kohaselt esitas avalduse vallale kaebaja vend K.H. . Avaldusele vastust ei ole. Kaebaja järelepärimise peale vastati, et andmeid maa kohta ei ole. Raadil asuva kinnistu osas on kaebaja hinnangul tekitatud kahju suuruseks 412 230 eurot. Kaebuse täpsustuse lisadena esitas A. Sillaste halduskohtule Maksu- ja Tolliameti
- augusti
- a maksuvõla tasumise korralduse nr 13-11/15542 ning
- a maamaksu kohta maksuteate nr 619-147 (kinnistult Orajõe) ja K.H. u poolt maamaksu tasumise kviitungid.
- Tartu Halduskohus tagastas
- veebruari
- a määrusega A. Sillaste kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 2 alusel, kuna kaebus ei vastanud kaebuse esitamisele seatud nõuetele, kaebaja ei olnud kohtu määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Halduskohtule esitatud asjaolude pinnalt ei ole võimalik kindlaks teha, millise haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja õigusvastast tegevust kaebaja halduskohtus vaidlustada soovib. Kohtul on küll halduskohtumenetluses kehtiva uurimispõhimõtte kohaselt kohustus õiguslikult kogenematut menetlusosalist abistada, kuid kohtule ei nähtu, kuidas võiks kaebaja õigused olla mõne haldusorgani poolt rikutud. Seetõttu ei ole kohtul võimalik ka kaebajat tema õiguste kaitsel kuidagi suunata. Käesoleval juhul ei ole põhjendatud määrata A. Sillastele ka riigi õigusabi, kuna vaidlusaluse probleemiga seonduvalt on selles osas seisukoht võetud juba haldusasjas nr 3-12-2172, kus jäeti kaebaja vastav taotlus rahuldamata. Ka riigi õigusabi taotluse lahendamisel peab olema selge, kuidas ja kelle poolt võidakse olla kaebaja õigusi rikutud. Antud juhul on halduskohtu hinnangul äärmiselt kaheldav, et A. Sillastel üldse esineks alus mõne haldusorgani õigusvastase tegevuse tõttu oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduda. Seda enam, et haldusasjas nr 3-06-463 on Tartu Halduskohtu
- augusti
- a otsusega jäetud rahuldamata A. Sillaste kaebus, milles taotleti Põlva Vallavalitsuse kohustamist teostada vajalikud menetlustoimingud maa tagastamise küsimuses seonduvalt T. nr XXX maaüksusega ning ka kohustada Põlva Vallvalitsust otsustama nimetatud maaüksuse tagastamine või kompenseerimine A. Sillastele. Nimetatud kohtuotsus jäeti Tartu Ringkonnakohtu
- detsembri
- a otsusega muutmata. Samuti on A. Sillastele maa tagastamata jätmise probleemi lahendamiseks antud riigi õigusabi tsiviilasjas nr 2-08-451, kus tehti kindlaks, et A. Sillaste subjektiivseid õigusi ei ole rikutud ja seetõttu ei ole alust kohtusse pöördumiseks. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
- A. Sillaste esitas hiljem täiendatud ja täpsustatud määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu
- veebruari
- a määruse tühistada ja kaebust menetleda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt jäeti kaebajale õigusvastaselt maa tagastamata ja erastati see teistele isikutele. Kaebaja suhtes käitus õigusvastaselt Põlva vald, kes rikkus kaebaja õigusi, kuigi selle kohta ei ole antud ühtegi haldusakti ega sooritatud toimingut. Kuna Põlva vald erastas maa teistele isikutele, tekkis kaebajale kahju 95 867,47 eurot. Tartu Maakonnavalitsus ei ole kaebaja sõnul Raadil asuva maa suhtes midagi teinud, mistõttu nõuab kaebaja kahjuhüvitist 2 summas 412 230 eurot. Kaebaja on seisukohal, et antud asjas ei ole
- augustil
- a kohtulahendit tehtud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
- Tartu Halduskohus on kaebuse õigesti HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel tagastanud. Halduskohus on jätnud korduvalt A. Sillaste kaebuse käiguta, selgitanud kaebuse menetlemist takistavate puuduste olemasolu ning andunud juhiseid puuduste kõrvaldamiseks. Sellele vaatamata ei ole kaebaja suutnud puudusi kõrvaldada, mistõttu on takistatud kaebuse menetlemine.
- Kaebaja ei ole kaebuses välja toonud, kelle õigusvastase tegevuse tulemina on talle kahju tekitatud. Lisaks ei ole kaebaja esitanud ka ühtegi asjakohast dokumenti, millest nähtuks, kes on see haldusorgan või haldusorganid, kelle antud haldusakt või sooritatud toiming on rikkunud kaebaja õigusi. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus piisavalt täitnud oma uurimis- ja selgitamiskohustust kaebuse eesmärgi väljaselgitamisel ning olnud piisavalt aktiivne kaebaja suunamisel esitamaks puudusteta kaebust.
- Ringkonnakohus on seisukohal, et puudub kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine. Kaebaja suhtes on jõustunud Tartu Halduskohtu
- augusti
- a otsus, millega jäeti rahuldamata A. Sillaste kaebus Põlva Vallavalitsuse kohustamiseks vara tagastamise toimingute läbiviimiseks. Nimetatud otsusega tuvastati, et T. maaüksuse osas ei ole A. Sillaste õigustatud subjektiks Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse (ORAS) § 7 tähenduses, kuna mainitud kinnistu kuulus isikutele, kelle pärijaks A. Sillaste ei ole.
- Lisaks jäeti haldusasjas nr 3-12-2172 Tartu Halduskohtu
- novembri
- a määrusega rahuldamata kaebaja riigi õigusabi taotlus, mis oli esitatud saamaks juriidilist abi kohtusse pöördumisel, et vaidlustada Põlva valla tegevust maa erastamistoimingute läbiviimisel. Ka riigi õigusabi võimaldamisel peab taotlejal olema piisavalt suur tõenäosus oma õiguste kaitseks. Riigi õigusabi taotlus jäeti rahuldamata seonduvalt maa erastamistoimingute läbiviimisega Põlva vallas T. maaüksuse ja Raadil asuva maaüksuse suhtes juba eelnevalt välja toodud põhjusel, kuna ei ole tuvastamist leidnud, et kaebaja oleks olnud omandireformi õigustatud subjektiks.
- Tulenevalt eelpool toodust tuleb A. Sillaste määruskaebus jätta rahuldamata, kuna kaebaja ei ole kõrvaldanud kaebuse menetlemist takistatavaid puudusi. Ühtlasi jagab ringkonnakohus halduskohtu seisukohta, et ilmselt ei ole käesoleval juhul kaebaja subjektiivseid õigusi rikutud. Madis Ernits Tiina Pappel 3 Einar Vene