KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamise kuupäev Menetlus

) muudatustega muutus kaebajale antud elamisluba automaatselt pikaajalise elaniku elamisloaks.

1. Alates
2. aastast on kaebajat kriminaalkorras karistatud kuuel korral. Alates 06.01.2010 viibib kaebaja vahi all ning Harju Maakohus mõistis talle viimati 21.06.
3. a otsusega kriminaalasjas nr 1-10-7956 viis aastat neli kuud kaheksa päeva vangistust.
4. 11.02.2011 algatas PPA kaebaja pikaajalise elaniku elamisloa nr XXX kehtetuks tunnistamise menetluse. 18.02.
5. a kirjaga (tl 109 pöördel−110) teavitas PPA kaebajat elamisloa kehtetuks tunnistamise menetluse algatamisest ning andis tähtaja arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. 03.03.2011 esitas kaebaja PPA-le vastuväite (tl 110 pöördel−111).
6. 12.05.
7. a otsusega nr 15.3-04/172 (tl 122−125) tunnistas PPA

§ 241

lg 1 p 2 alusel kaebaja pikaajalise elaniku elamisloa nr XXX kehtetuks alates 12.05.

1. Otsuse kohaselt kujutab kaebaja endast ohtu avalikule korrale ja riigi julgeolekule. Kaebajast tulenevale ohule viidates on PPA oma otsuses tuginenud Narva Linnakohtu 30.12.
2. a otsusele kriminaalasjas nr 1-194/02; Narva Linnakohtu 22.09.
3. a otsusele kriminaalasjas; Harju Maakohtu 16.01.
4. a otsusele kriminaalasjas nr 1-28/04; Tallinna Linnakohtu 08.11.
5. a otsusele kriminaalasjas nr 1-2230/05; Harju Maakohtu 25.02.
6. a otsusele kriminaalasjas nr 1-07-12757 (tl 105 pöördel−109) ja Harju Maakohtu 21.06.
7. a otsusele kriminaalasjas nr 1-10-7956 (tl 101 pöördel−102). Arvestatud on Viru Vangla poolt koostatud riskihindamise analüüsi (tl 98) ning andmeid karistusregistri väljavõttest (tl 99 pöördel−101).
8. 24.05.2011 esitas kaebaja halduskohtule kaebuse (tl 1−2, tõlge tl 5) PPA 12.05.
9. a otsuse nr 15.3-04/172 tühistamiseks. Kaebaja leiab, et tema poolt varem sooritatud kuriteod ei ole aluseks pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamiseks. Kaebaja käsitleb seda kui lisakaristust varem sooritatud kuritegude eest ja leiab, et see ei ole õigustatud, tuginedes PS §le 23, mille kohaselt ühe ja sama kuriteo eest kaks korda karistada ei saa. Lisaks märgib kaebaja, et haldusorgan on arvestamata jätnud, et ta on sündinud ja elanud Eestis ning Eestis elavad kõik tema lähisugulased − isa ja õde. Teistes riikides kaebajal sugulasi pole. Kaebaja õpib Jõhvi Gümnaasiumis, on omandanud eesti keele B1 kategooria tunnistuse. Kaebaja sõnul on ta teadvustanud oma noorpõlve vigu ja soovib saada korralikuks ja seadusekuulekaks ühiskonna liikmeks.
10. 08.02.2012 kohtule esitatud avalduses (tl 86−87, tõlge tl 117) palub kaebaja halduskohtul tähelepanu pöörata sellele, et tema eluviis ja keskkond muutuvad paremuse poole. Kaebaja lisas avaldusele Viru Vangla spetsialist-halduskorraldaja koostatud iseloomustuse (tl 88) ja Jõhvi Gümnaasiumi poolt välja antud hinnetelehe õpingute kohta Jõhvi Gümnaasiumi
11. klassis (tl 89). Kaebaja leiab, et lisatud tõendid kinnitavad tema huve ning eluviisi. Kaebaja püüab enda sõnul omandada keskharidust, pärast seda kõrgharidust ja alustada Eestis korralikku elu.
12. Vastustaja palub 13.02.2012 kaebusele esitatud vastuses (tl 92−94) jätta kaebus rahuldamata.
13. Tartu Halduskohus jättis 17.04.
14. a otsusega kaebuse rahuldamata. - Halduskohus on seisukohal, et vaidlusalune Politsei- ja Piirivalveameti 12.05.
15. a otsus nr 15.3-04/172 on antud pädeva haldusorgani poolt, kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas. Vaidlusaluses otsuses on toodud nii faktiliste asjaolude kirjeldus kui viited õigusaktide asjakohastele sätetele ning otsusest on võimalik üheselt aru saada. Politsei- ja Piirivalveameti poolt kohtule esitatud dokumendid kinnitavad, et enne otsuse tegemist on kogutud asjaolude selgitamiseks tõendeid (tl 97−109), kaebajale on teatatud pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamise menetluse algatamisest (tl 109 pöördel–110), loetletud kaalumisele tulevad asjaolud ning antud võimalus oma seisukoha ja vastuväidete esitamiseks. Kaebaja on saanud oma vastuväiteid esitada (tl 110 pöördel−111). Politsei- ja Piirivalveameti otsuses on käsitletud kaebaja väiteid, perekonnaeluga seonduvat, tema elamise kestust ja sotsiaalseid sidemeid Eestiga ja korduvalt kriminaalkorras karistamist ning leitud, et ükski nimetatud asjaoludest ei saa mõjutada pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks 2 tunnistamise otsustust. Kaebajast tulenevale ohule on otsuses viidatud läbi asjaomaste kriminaalasjades tehtud otsuste ning arvestatud on Viru Vangla poolt koostatud riskihindamise analüüsi ja andmeid karistusregistri väljavõttest. - Halduskohtu hinnangul võib otsuses kajastatud asjaolusid arvestades kaebajat pidada Eesti avalikku korda ja julgeolekut ohustavaks isikuks, kuna narkootiliste ainete käitlemine kujutab endast ohtu ühiskonnale, mis õigustab erimeetmete võtmist välismaalaste vastu, kes rikuvad narkootiliste ainete kohta antud õigusakte. Seetõttu on õigustatud pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamine. Kaebajale varasemalt mõistetud karistused ei ole täitnud oma eesmärki – hoiduda uute kuritegude toimepanemise eest. Seega ei ole kaeabaja teinud sooritanud kuritegude pinnalt enda jaoks mingeid järeldusi. Kaebaja korduvad rikkumised moodustavad isiku käitumismudeli ning võivad tähendada, et kaebaja käitumisega kaasneb konkreetne oht uueks avaliku korra raskeks rikkumiseks. - Kuna kaebaja ei ole abielus ning tal ei ole alaealisi lapsi, ei kaasne kaebajale pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamisega tugevat riivet tema perekonnaelule. Arvestades kaebaja rikkumiste astet, eelkõige narkootiliste ainetega kaubitsemist, on tema eraellu sekkumine igati õigustatud avaliku korra kaitsmise ning edasiste kuritegude ärahoidmise huvides, ilma et leiduks samaväärseid erahuve, mis sunniksid pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamise meetmest proportsionaalsuse kaalutlustel loobuma. Samas ei ahenda vaidlustatud otsus iseenesest kaebaja õigust eraelule rohkem, kui seda on piiranud kaebaja viibimine vanglas, mis on kaebaja poolt kuriteo toimepanemise tagajärjeks. - Halduskohus märgib, et kaebajale ei ole veel tehtud lahkumisettekirjutust ega asutud seda sundkorras täitma ja tal on olemas

§ 43lg-st 3 tulenev alus riigis viibimiseks.

Samuti jääb kaebajale võimalus taotleda tähtajalist elamisluba. Pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamine seda ei välista. Kaebajal kui välismaalasest kinnipeetaval, ei ole nõutav elamisloa olemasolu Eestis vanglas viibimise ajal. Samuti märgib kohus, et pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamine ei ole karistus, vaid administratiivmeede, mis tuleneb kaebaja poolt sooritatud kuritegudest ja mille eesmärgiks on edaspidine avaliku korra ja julgeoleku kaitse. Kaebaja väite kohta, et Eestis elavad kõik tema lähisugulased ja teistes riikides tal sugulased puuduvad, selgitab kohus, et PS §-st 26 tulenevad õigused perekonna- ja eraelu puutumatusele pole absoluutsed, vaid nende kasutamisel peab järgima seadust, austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning neid saab seaduse alusel piirata. Ka Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikkel (EIÕK) 8 sätestab, et riigi julgeoleku, ühiskonna turvalisuse või riigi majandusliku heaolu huvides, korratuse või kuriteo ärahoidmiseks, tervise või kõlbluse või kaasinimeste õiguste ja vabaduste kaitseks on võimalik sekkuda perekonnaelu puudutavate õiguste kasutamisse. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

1. 10.05.2012 esitas kaebaja Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse (tl 143, tõlge tl 145), milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 17.04.
2. a otsus ning kaebus rahuldada. Kaebaja leiab, et tema minevik ja tema varasemalt toime pandud kuriteod ei ole piisavaks aluseks temalt pikaajalise elaniku staatuse äravõtmiseks ega anna alust täiendava karistuse kohaldamiseks administratiivmeetme näol. Täiendava karistuse määramine pikaajalise elaniku staatuse äravõtmise näol on kaebaja hinnangul õigusvastane. Nii kaebaja vanemad kui ta ise on kogu eluaja elanud Eesti territooriumil ning käesoleval ajal elavad Eestis kaebaja isa (Venemaa kodanik, kes omab Eestis pikaajalise elaniku staatust) ja õde (Eesti Vabariigi kodanik). Teistes riikides kaebajal sugulasi ei ole. Kaebaja sõnul on ta aru saanud oma nooruse vigadest ning soovib saada seaduskuulekaks isikuks Eesti ühiskonnas, mistõttu tuleb talle anda võimalus rehabiliteeruda ja arendada endas läbi sotsiaal- ja psühholoogiliste programmide seaduskuulekat käitumist. 3
3. Vastustaja palub oma 07.11.
4. a vastuses (tl 160−162) jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 17.04.
5. a otsus muutmata. Vastustaja nõustub Tartu Halduskohtuga, et narkootiliste ainete käitlemine kujutab endast ohtu ühiskonnale, mis õigustab erimeetmete võtmist välismaalaste vastu, kes rikuvad narkootiliste ainete kohta antud õigusakte. Kaebaja on korduvalt toime pannud kuritegusid ning talle varasemalt mõistetud karistused ei ole täitnud oma eesmärki – hoiduda uute kuritegude toimepanemise eest. Vastustaja märgib, et vaidlustatud haldusakti andmisel ei ole apellandist lähtuvaks ohuks peetud mitte kuritegude toimepanemist iseenesest, vaid nende retsidiivsust, hulka ja aja jooksul ohtlikumaks muutumist, kuritegude seotust eelkõige narkootikumide kasutamisega ning seda laadi kuritegude tõenäosust tulevikus korduda. Kaebaja avalikule julgeolekule ohtlikkuse põhjendamisel on arvesse võetud ka Viru Vangla poolt esitatud arvamust. Asjaolu, et pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamine võib muuta isiku tuleviku ebakindlaks, või et edaspidi võib sõltuda isiku Eestis elamise võimalus erandkorras tähtajalise elamisloa andmisest, ei tähenda, et PPA otsus oleks seetõttu ebaõige. Kaebajal puudub perekonnaelu PS § 26 tähenduses ning seega ei saa olla vaidlusaluse otsuse puhul tegemist kaebaja perekonnaelu riivega. Viru Vangla poolt esitatud riskihindamise analüüsist nähtuvalt on kaebaja alates
6. eluaastast elanud turva- ja lastekodudes, kust sattus esmakordselt vanglasse. Kuigi kaebajal elavad Eestis isa ja õde, puudub kaebajal oma õega psühholoogiline ja majanduslik side, ning kaebaja ei ole tõendanud erakorralise sõltuvussuhte olemasolu oma isaga. Vastustaja viitab EIÕK art-le 8, mille kohaselt ei ole täisealiste laste ja vanemate suhted käsitatavad perekonnana, kui ei esine erakorralist sõltuvussuhet. Kaebaja ei ole ka abielus. Vastustaja on arvestanud asjaoluga, et kaebaja näol on tegemist pikaajalise sisserändajaga Euroopa Nõukogu ministrite komitee 13.09.2000 soovituse

§ 230

sätestab, et pikaajalise elaniku elamisluba on välismaalasele antav luba Eestisse saabumiseks ja tähtajatult Eestis elamiseks vastavalt käesolevas seaduses sätestatud ja elamisloaga kindlaks määratud tingimustele. Üheks keskseks nõudeks on, et isik ei tohi olla ohtlik avalikule korrale ja riigi julgeolekule (

§ 241lg 1 p 2).

Pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamisel põhjusel, et välismaalane kujutab endast ohtu avalikule korrale ja riigi julgeolekule, kaalutakse välismaalase poolt toimepandud õigusrikkumise raskust või laadi või asjaomase isikuga seotud ohte, võttes arvesse välismaalase Eestis elamise kestust, välismaalase vanust, pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamise tagajärgi välismaalase ja tema perekonnaliikmete jaoks ning sidemeid Eesti ja päritoluriigiga (

§ 241lg 3).

Kuna pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamise puhul on tegemist PPA kaalutlusotsusega, siis saab kohus kontrollida, kas see vastab haldusakti formaalsetele nõuetele, kas on olemas oht avalikule korrale ja riigi julgeolekule ning kas esineb mõni kaalutlusviga (kaalutlusõiguse kohaldamata jätmine, ületamine või väärkohaldamine). 5 Ringkonnakohus on seisukohal, et PPA 12.05.

1. a otsus nr 15.3-04/172 vastab seaduse nõuetele ega sisalda kaalutlusvigu. PPA 12.05.
2. a otsus formaalselt õiguspärane. Iseäranis on kaebajale eelnevalt antud võimalus olla ärakuulatud, kuna 18.02.
3. a kirjaga teavitas PPA kaebajat elamisloa kehtetuks tunnistamise menetluse algatamisest ning andis tähtaja arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. Kaebaja esitas PPA-le oma vastuväited 03.03.
4. Samuti vastab PPA 12.05.
5. a otsus HMS § 56 lg-tes 1-3 sätestatud tingimustele, kuna selles on märgitud haldusakti andmise õiguslik ja faktiline alus ning nimetatud kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. PPA 12.05.
6. a otsus on ka materiaalselt õiguspärane, kuna vastustaja on piisavalt põhjendanud, et kaebaja kujutab endast ohtu avalikule korrale ja riigi julgeolekule. Lisaks PPA otsuses ja halduskohtu otsuses nimetatud põhjustele osutab ringkonnakohus ka kaebaja poolt ringkonnakohtu istungil väljendatule, et pikaajalisest elamisloast ilmajäämine lisab tema ellu määramatust, mis võib teda tõugata uutele kuritegudele. Ringkonnakohus on seisukohal, et isik, kes on korduvalt karistatud raskete kuritegude eest ning kes ise ei välista uute kuritegude toimepanemist tulevikus, kujutab endast ohtu avalikule korrale ja riigi julgeolekule. Ringkonnakohus on seisukohal, et PPA 12.05.
7. a otsus ei sisalda kaalutlusvigu. PPA on kõiki asjaolusid arvesse võtnud ning teinud põhjalikult läbikaalutud otsuse. Iseäranis leiab ringkonnakohus, et vastustaja on sisuliselt arvesse võtnud asjaolu, et kaebaja näol on tegemist pikaajalise sisserändajaga Euroopa Nõukogu ministrite komitee 13.09.2000 soovituse