3-11-3010/33

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Madis Ernits ja Agu Timmi

1. oktoober 2013, Tartu 3-11-3010 Matti Maaski kaebus Võru Linnavalitsuse tegevusetusele (Võru Linnavalitsus on jätnud kohustamata likvideerida XXX majas korter 2 ees trepikojas asuv omavoliline ehitis (WC-duširuum) ja jätnud kohustamata ennistada endine olukord) ning Võru Linnavalitsusele ettekirjutuse tegemiseks Tartu Halduskohtu 30.04.
2. a otsus Matti Maaski apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Matti Maask, esindaja Feliks Luiksaar Vastustaja Võru Linnavalitsus Kolmas isik Meeli Oja RESOLUTSIOON
3. Võtta Võru Linnavalitsuse poolt esitatud apellatsioonkaebuse vastuse lisad asja materjalide juurde.
4. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
5. Tühistada Tartu Halduskohtu 30.04.
6. a otsus osas, millega jäeti rahuldamata Matti Maaski taotlus Võru Linnavalitsusele ettekirjutuse tegemiseks kohustamise osas.
7. Kohustada Võru Linnavalitsust uuesti läbi vaatama Matti Maaski taotlust ettekirjutuse tegemiseks seoses XXX ehitatud ebaseadusliku WCduširuumiga.
8. Muus osas jätta Tartu Halduskohtu 30.04.
9. a otsus sisuliselt muutmata täiendades seda ringkonnakohtu käesolevast otsusest tulenevate põhjendustega.
10. Välja mõista Võru Linnavalitsuselt 210,97 eurot Matti Maaski kasuks menetluskulude katteks. Muus osas jätta Matti Maaski menetluskulud tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o kuni
11. novembrini
12. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
13. M. Maask esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Võru Linnavalitsuse tegevusetusele, mille kohaselt Võru Linnavalitsus on jätnud kohustamata likvideerida XXX majas korter 2 ees trepikojas asuv omavoliline ehitis (WC-duširuum) ja jätnud kohustamata ennistada endine olukord. Lisaks on kaebuses nõutud Võru Linnavalitsusele ettekirjutuse tegemist linnavalitsuse kohustamiseks korteri 15 omaniku poolt omavoliliselt ehitatud WC-duširuumi likvideerimiseks ja endise olukorra taastamiseks. Kaebaja on seisukohal, et asendustäitmise teostamata jätmisega on Võru Linnavalitsus rikkunud kaebaja õigusi kasutada takistamatult elamu üldkasutatavaid ruume – Võrus Jüri tn 40-2 korteriomandi ees olevat esikut selle ruumi sihtotstarbel. Esik on ühine kaasomandi osa ja läbi selle saab maja välisuksest korteriomandi nr 2 ukseni. Ebaseadusliku ehitisega (WC-duširuum ) on liikumine suuremõõtmeliste esemetega välisukse juurest takistatud ja kaebaja on raske puudega isik, kellel on liikumisraskused ja tal on raske vabalt liikuda maja välisukse juurest temale kuuluva korteriomandi ukseni. Kaebaja on pöördunud mitmel korral linnavalitsuse poole nimetatud küsimuses, kuid linnavalitsus ei ole andnud kaebajale selget vastust ega ole ka asunud täitma ettekirjutust. Lisaks ei ole asjakohased linnavalitsuse väited 31.10.
14. a kirjas nr 10-2880-VLV/23 selle kohta, et tualettruum asub kõigile korteriomanikele kuuluval üldkasutataval pinnal ning on ühiskasutuses. Kaebaja osundab asjaolule, et teiste korteriomanike korterid asuvad teises trepikojas ning neil on omad WC-d. Kaebaja ei pea ka õigeks linnavalitsuse seisukohta, et ebaseadusliku ehitise lammutamisel tuleb kõigil korteriomanikel ehituskulud hüvitada. HALDUSKOHTU LAHEND
15. Tartu Halduskohtu 30.04.
16. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Asja materjalide kohaselt on teostanud Võru Linnavalitsus ehitusjärelevalvet, et anda hinnang omavolilisele ehitisele ning on kaalunud võimalust viia ehitis kooskõlla ehitusnõuetega. Samas on linnavalitsus olnud pidevas kirjavahetuses kaebaja esindajaga vaidlusaluse ehitise küsimuses. Vastustaja on taotlenud menetluse peatamist kuni 31.05.2012, aga kohus ei pidanud seda mõistlikuks, kuna nimetatu oleks põhjendamatult venitanud asja menetlemist. Olukorra ennistamine, mis tooks kaasa veega WC ja duširuumi likvideerimise ning kuivkäimla tagasiehitamise, ei oleks mõistlik lahendus, kuna see paneks korteriomandi omanikud halvemasse olukorda kui seda on olemasolev võimalus. Pesemisvõimaluse tagamine on igati mõistlik lahendus ja kaitstavam väärtus majaelanikele, kui ruumikitsikus kaebaja esikus oma korterisse pääsemisel. Tähelepanuta ei ole jäetud asjaolu, et kaebaja on liikumispuudega isik, kuid pole usutav, et kaebajal on liikumiseks tarvis rohkem ruumi kui mittepuudega isikul. Esialgselt on Võru Linnavalitsus küll teinud 14.01.2011 ettekirjutuse nr 10-2880-VLV/12 Ehitusseaduse § 61 lg 1 p 6 alusel M. Ojale, et tuleb taastada ehituseelne olukord, kuna Võru Jüri tn 40 ehitise üldkasutatava trepikoja I korrusel trepi all asuvale WC-le on ehitatud juurde duširuum, millega on laiendatud (rekonstrueeritud) endist kasutuselolevat kuivkäimla ruumi, kuna ehitatud on ilma kohaliku omavalitsuse kirjaliku nõusolekuta; kuid sama ettekirjutusega on antud võimalus ka taotleda ehitusseadusega ettenähtud korras Võru Linnavalitsuselt kirjalik nõusolek WC- duširuumi seadustamiseks. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole vastustaja viivitanud asja menetlemisega, vaid on andnud võimalusi omavolilisele ehitisele ehitustehnilise lahenduse leidmiseks, et ehitist seadustada ning pidanud igati mõistlikuks juba reaalselt olemasoleva veega WC- duširuumi allesjätmist elanikele. Vastustaja on viidanud Ehitusseaduse 2 (EhS) § 2 lg 6 p 3 ja lg 8, mille kohaselt kui muudetakse ehitise piirdekonstruktsioone, kande- ja jäigastavaid konstruktsioone ja asendatakse neid, nõuab see ehitusluba Ehitusseaduse (EhS) § 22 lg 1 p 3 mõistes. Vastustaja on kinnitanud, et kui kompromissläbirääkimised 01.06.2012 Võrus Jüri tn. 40 korteriomanikega ei õnnestu ja olukorrale lahendust ei leita, taastatakse endine olukord üldkasutatavas trepikojas. Kohus ei pea vajalikuks võtta seisukohta ehituskulude hüvitamise väite kohta, kuna see tegevus on suunatu tulevikku ning ei ole käesolevas asjas lahendatav. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
17. M. Maask esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada ja kaebuse rahuldada. Kaebaja jääb nende faktiliste asjaolude ja tõendite juurde, millised ta esitas oma 27.12.
18. a kaebuses Tartu Halduskohtule. Vaidlus puudub selle üle, et vaidlusalune duširuum on ebaseaduslik siseehitis ja sellel seisukohal on ka vastustaja, kes on kohtu kaasatud kolmanda isiku suhtes kohaldanud sunniraha ja teinud avalduse kohtutäiturile selle sissenõudmiseks. Kaebaja on jätkuvalt seisukohalt, Jüri 40 korteriomanikud ja nendega mingid seadusest mittetulenevad kompromissläbirääkimised ei ole asjasse puutuvad ja ei saa olla aluseks ebaseaduslikult ehitatud duširuumi seaduslikustamisele. Lisaks ei ole kolmas isik ilmutanud mingit huvi tema poolt ehitatud ebaseadusliku duširuumi edasise saatuse suhtes. Ta ei ole esitanud mingeid soove ega taotlusi, kuigi vastutaja poolt oli talle vastav selgitus antud ja ettepanek tehtud. Kohus on jätnud tähelepanuta kaebaja poolt 27.02.
19. a seisukohas toodu selle kohta, et kaebaja ei ole kinnitanud vastustaja väidet selle kohta, nagu ei oleks kolmas isik takistanud kaebajal tualett-duširuumi kasutamist. Kolmas isik on ilmselt tunnetanud oma tegevuse õigusvastasust ja teadvustanud õigusliku aluse puudumist ehitusloa taotlemiseks tagantjärgi ja sel teel ebaseadusliku ehituse seaduslikustamiseks. Mingite suvaliste muude, teistes trepikodades elavate ja seal ühispindasid kasutavate korteriomanike kaasamise katse sellesse protsessi on täielikult alusetu ja mitteasjakohane. Kohtu põhjendusest nähtub mitteasjakohased argumente selle kohta, miks kohtu arvates ei ole õige teha ettekirjutust ebaseadusliku siseehitise lammutamiseks, kuid samas puuduvad seisukohad selle kohta, miks ta jätab rahuldamata kaebuses esimesena toodud nõude ehk tunnistada õigusvastaseks vastustaja tegevusetus. Kohus ei ole otsuses üldse viidanud asjaoludele, tõenditele ja õigusnormidele, mille alusel on kohus kaebuse rahuldamata jätnud.
20. Võru Linnavalitsus palub jätta M. Maaski apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ebaseadusliku ehitise menetlemisel ei tohiks eesmärgiks olla pelgalt olukorra ennistamine, kui see tooks kaasa olmetingimuste halvenemise ja seaks korteriomandi omanikud halvemasse seisu kui nad seda täna on (veega WC ja duširuum kuivkäimla asemel). Olukorra ennistamine käesolevas vaidluses saab olla viimane abinõu. Halduskohus ei ole teostanud kaalutlusõigust haldusorgani eest, vaid on vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 158 lõikele 3 kontrollinud kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani (vastustaja) poolt. Seoses uute asjaoludega, korteriomandi XXX võõrandamisega, on vastustaja hinnangul võimalik ebaseadusliku ehitise menetlemisel jõuda kõiki osapooli rahuldava tulemini, kasutades selleks õigusrikkumise ulatusega proportsioonis olevaid meetmeid. Kui selgub, et rikkumist ei ole tõepoolest võimalik muude meetmetega kõrvaldada, tuleb kaaluda kaebaja ja teiste kaasomanike huve asendustäitmise suhtes, võrreldes kahju, mida üks või teine lahendus kaasomanikele tekitaks. Kaebaja poolt taotletavat olukorda, et lammutada ebaseadusliku ehitise duširuumi osa ning jätta alles WC sellisel kujul nagu ta ebaseadusliku ehitustegevuse tulemina rajati (veega), ei ole võimalik saavutada esitatud kaebuses nõutavas korras – asendustäitmine läbi endise olukorra ennistamise. EhS § 40 lõikest 2 ei tulene absoluutset ebaseadusliku ehitise lammutamise kohustust ning selline kohustus poleks ka 3 kooskõlas põhiseaduse §-s 11 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega. Ka omavolilise/ebaseadusliku ehitise kohustuslik likvideerimine piirab oluliselt omandiõigust ja tekitab omanikule/omanikele kahju. Viidatud säte ei kohusta kohalikku omavalitsust igal juhul lammutamiskorraldust andma, vaid likvideerimine (lammutamine) tuleb otsustada diskretsiooniõiguse kohaselt ning kaalutlusõiguse teostamisel pole keelatud arvestada asjaoluga, et ehitamine on toimunud ebaseaduslikult ilma projektita ja vastavate lubadeta. Ehitusnormide rikkumise tõsidust ja iseloomu ning ehitise lammutamise vajalikkust tuleb kaaluda igal konkreetsel juhul eraldi.
21. Kolmas isik esitas seisukoha M. Maaski apellatsioonkaebuse suhtes. Kolmanda isiku korter asukohaga Juri tn 40-15 läks võlgade katteks kaebaja kaebuste ja wc ning duširuumi ehitamise tõttu. Miks peab kolmas isiku tasuma kohtukulusid, kui tema pole kohtusse kaevanud. Kõik probleemid on tekitanud korteri 40-15 endine omanik L.K. , kes ei saanud kolmandale isikule öelda, et see on ühispind. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
22. Ringkonnakohus võtab asja materjalide juurde Võru Linnavalitsuse apellatsioonkaebuse vastuse lisad. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 30.04.
23. a otsus tuleb tühistada osas, milles kohus jättis rahuldamata kaebaja taotluse kohustada Võru Linnavalitsust tegema uut ettekirjutust seoses XXX omavoliliselt ehitatud WC-duširuumiga. Ringkonnakohus teeb selles osas uue otsuse, millega kohustab Võru Linnavalitsust kaebaja sellekohast taotlust uuesti läbi vaatama. Muus osas jätab ringkonnakohus halduskohtu otsuse muutmata täiendades seda omapoolsete põhjendustega.
24. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses esitatud seisukohaga, mille kohaselt ei ole halduskohus andnud hinnangut kaebaja kaebusele, milles paluti tunnistada õigusvastaseks vastustaja tegevusetus, mis seisnes kaebaja arvates selles, et vastustaja ei ole pikema aja vältel võtnud midagi ette, et kohustada kolmandat isikut likvideerima XXX majas korter 2 ees trepikojas asuv omavoliline ehitis (WC-duširuum). Halduskohus on oma otsuses leidnud, et asja materjalide kohaselt ei ole vastustaja viivitanud asja menetlemisega, vaid on andnud võimalusi omavolilisele ehitisele ehitustehnilise lahenduse leidmiseks, et ehitist seadustada, kuna selle allesjäämine on vastustaja arvates mõistlikum kui selle lammutamine. Kaebaja on ise omaks võtnud asjaolu, et nimetatud ehitise ehitamist alustati juba
25. aastal ning seda tegi juba teise korteri eelmine omanik. Samuti oli juba siis selge ka asjaolu, et selle ehitise arvel väheneb esimese korruse koridori vaba pind, kunas tegemist oli suurema ehitisega kui enne seda seal olnud kuivkäimla. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, et juba sellel ajal oleks ta sellise ehitise rajamist pidanud enda õigusi rikkuvaks, kuna mingeid seda kinnitavaid tõendeid ei ole ta halduskohtule esitanud. Ringkonnakohus leiab ülaltoodu alusel, et tegelikult oli kaebaja seega nõus sellise ehitisega. Probleemid selle ehitisega tekkisid kaebajal alles pärast seda, kui korteri nr 15 omandas 22.01.2010 kolmas isik, kuna kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on kaebaja vastustaja poole esimest korda pöördunud ehitusjärelevalve teostamise taotlusega 12.07.2010 (tl 18-19). Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks, kuidas saab juba ca 2 aasta jooksul koridoris asuv ehitis alles nüüd takistada puudega kaebaja liikumist. Pealegi on vastustaja poolt halduskohtule esitatud vastusele lisatud fotode põhjal alus väita, et koridoris võib liikumist takistada eelkõige seal asuv kapp, mis kuulub kaebajale (tl 56). Ehitusseaduse (EhS) § 61 lg 4 alusel võib ehitusjärelevalvet teostav ametiisik ettekirjutuses: 1) juhtida tähelepanu õigusrikkumisele; 2) esitada nõude ehitamise, projekteerimise, ehitusuuringute, omanikujärelevalve, ehitusprojektide või ehitiste ekspertiiside tegemise või ehitusjuhtimisega tegelemise või ehitise kasutamise osaliseks või täielikuks peatamiseks; 4 3) kohustab tegema edasise ehitamise, projekteerimise, ehitusuuringute, omanikujärelevalve, ehitusprojektide või ehitiste ekspertiiside tegemise või ehitusjuhtimisega tegelemise või ehitise nõuetele vastavaks viimise või ehitise kasutamise õiguspäraseks jätkamiseks vajalikke toiminguid. Seega on tegemist ametiasutuse diskretsiooniotsusega ja vastustajal oli võimalik valida erinevate variantide vahel ning kaebajal puudus alus eeldada, et vastustaja kindlasti valib vahendiks omavolilise ehitise lammutamise nõude. Nagu nähtub vastustaja 11.08.
26. a kirjast nr 10-2880-VLV/2 on kaebajale vastatud, et alustatud on ehitusjärelevalve toiminguid asjaolude selgitamiseks ja õigusliku lahendi leidmiseks (tl 20). Samuti on kaebajale 03.12.
27. a kirjas nr 10-2880-VLV/11 selgitatud, et vastustaja arvates ei ole WC-duširuumi likvideerimine, mida saab kasutada ka kaebaja, kõige parem lahendus, kuna sellisel juhul halvenevad majas olevad olmetingimused (tl 26). 14.01.
28. a koostatud ettekirjutuse nr 10-2880-VLV/12 kohaselt on kolmandale isikule tehtud nõue kas taastada ehituseelne olukord või taotleda ehitusseadusega ettenähtud korras vastustajalt kirjalik nõusolek WC-duširuumi seadustamiseks, milleks oli viimasel aega kuni 10.03.2011 (tl 27-28). Kuna kolmas isik midagi ette ei võtnud ettekirjutuse täitmiseks, siis koostati 03.05.2011 täitekorraldus nr 10-2880-VLV
29. Eeltoodud tõendite alusel ei ole võimalik asuda seisukohale, et vastustaja on kaebaja korduvate avalduste lahendamisel olnud tegevusetu, kuna ringkonnakohtu hinnangul on vastustaja omalt poolt teinud kõik, et lahendada antud probleemi kõikidele osapooltele sobival viisil.
30. Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuses toodud seisukohaga, et halduskohtu otsuses puuduvad põhjendused selle kohta, miks jääb rahuldamata kaebaja kohustamiskaebus. Samas leiab ringkonnakohus, et antud puudust on võimalik kõrvaldada asja uueks arutamiseks saatmata. Kaebaja on halduskohtule esitatud kaebuses taotlenud Võru Linnavalitsusele ettekirjutuse tegemist sooritamata toimingut – XXX -2 korteri ees trepikojas asuva, omavolilise, kohaliku omavalitsuse loata ehitatud siseehituse – WC-dušinurga likvideerimiseks ja olukorra ennistamiseks – asendustäitmise kohaldamiseks (või asendustäitmiseks kolmandale isikule täitekorralduse andmiseks). Nagu ringkonnakohus otsuse p-s 7 viitega EhS § 61 lg-le 4 märkis, on ettekirjutuse tegemine haldusorgani diskretsiooniotsus, kus haldusorganil on võimalik valida erinevate kohaldamisele kuuluvate meetmete vahel. Seega ei ole kohtul võimalik haldusorgani eest otsustada, millist meetmetest peab haldusorgan kohaldama. Seega puudus halduskohtul õigus kohustada vastustajat kasutama kaebaja poolt taotletud meedet, so kohustada ebaseaduslikku ehitist likvideerima. Ringkonnakohus märgib seejuures ka seda, et kuna kuivkäimla asemele on ehitatud vee ja kanalisatsiooniga WC, siis ei ole võimalik endist olukorda ennistada, sest kuivkäimla taastamine on ehituslikult võimatu. Vastavalt vastustaja poolt esitatud kinnistusraamatu väljavõttele on alates 04.04.2012 kolmandale isikule kuulunud korteri uueks omanikuks Tallinna Laenukontor OÜ. Praegune omanik ei ole kuidagi seotud vastustaja poolt 14.01.2011 koostatud ettekirjutusega. Pealegi on möödunud ka selle ettekirjutuse täitmise tähtaeg. Samuti ei ole talle võimalik teha ka ettekirjutust asendustäitmiseks. Arvestades olukorda, kus vaidlusaluse korteri omanik on muutunud ja kaebaja leiab endiselt, et ebaseaduslik ehitis – WC-duširuum – rikub jätkuvalt tema õigusi ning ta soovib ebaseadusliku ehitise lammutamist, siis leiab ringkonnakohus, et Võru Linnavalitsust tuleb kohustada kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama.
31. HKMS § 109 lg 4 sätestab, et kui kõrgema astme kohus muudab alama kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta kohtukulude jaotust. Kaebaja on esimese astme kohtus tasunud riigilõivu 15,97 eurot ja õigusabi eest 286 eurot, so kokku 301,97 eurot 5 (tl 80). Ka ringkonnakohtus on kaebaja taotlenud menetluskulude väljamõistmist samas summas (tl 105-106). Nagu nähtub apellatsioonimenetluse esitatud arvetest, on kaebaja tasunud riigilõivu15,97 eurot (tl 104) ja tasunud õigusabikulude eest 104 eurot (tl 107). Seega on kaebaja apellatsioonimenetluses kandnud menetluskulusid kokku 119,97 euro suuruses summas. Seega on kaebaja menetluskulud kahe kohtuastme peale kokku 421,94 eurot. Kaebaja esitas halduskohtule kaks nõuet, so tuvastamis- ja kohustamisnõude. Kuna ringkonnakohtu otsusega rahuldatakse ainult üks nõuetest, so kohustamisnõue, siis kuulub vastustajalt kaebaja kasuks väljamõistmisele ½ tema poolt kantud menetluskuludest, so 210,97 eurot. Muus osas jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Maili Lokk Madis Ernits 6 Agu Timmi