3-12-852/86

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene ja Agu Timmi

1. oktoobel 2013, Tartu 3-12-852 Evgeny Ignashevi (Ignashev) kaebus Viru Vangla 31.01.
2. a käskkirja nr 6.-3/153-D tühistamiseks Tartu Halduskohtu 07.08.
3. a otsus Evgeny Ignashevi apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Evgeny Ignashev Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu 07.08.
4. a otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o kuni
5. novembrini
6. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Viru Vangla 31.01.
8. a käskkirjaga nr 6.-3/153-D karistati E. Ignashevit vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 82 lg 3 sätestatud nõuete rikkumise eest kartserisse paigutamisega kolmeks ööpäevaks. Käskkirja kohaselt hoidis E. Ignashev enda juures 7 sigaretti „Paramount“ ajal, mil tal selleks õigust ei olnud. Rikkumine avastati läbiotsimise käigus 06.01.2012 kella 15.20 paiku E hoones E-3 eluosakonnas
9. korrusel jalutuskäigult tagasi tulles. E. Ignashev ei olnud pärast jalutuskäiku tubakatooteid vabatahtlikult suitsetamistarvete kappi paigutanud ning need olid peidetud pakituna kilesse tema parema jalatsi sisetalla alla.
10. E. Ignashev esitas Tartu Halduskohtusse kaebuse Viru Vangla 31.01.
11. a käskkirja nr 6.-3/153-D tühistamiseks. Kaebaja sõnul ei ole Viru Vangla teostanud distsiplinaarmenetlust õiguspäraselt, kuna ei võtnud rikkumise kohta kaebajalt seletusi ega kuulanud üle tunnistajat, kes viibis kaebaja läbiotsimise juures. Samuti heidab kaebaja Viru Vanglale ette, et Viru Vangla ei ole täitnud VSkE § 82 p-st 1 tulenevat kohustust tagada suitsetamisest loobumise soovi korral kinnipeetavale vanglasisest nõustamist. Kaebaja soov pääseda konsultatsioonile on korduvalt registreeritud, kuid konsulteerimist ei ole talle tagatud. Toime pandud rikkumist õigustab kaebaja väitega, et 06.01.2012 jalutuskäigult tulles ei pakkunud korrapidaja talle võimalust tubakatooteid vabatahtlikult välja anda. Kaebaja hinnangul oleks korrapidaja pidanud andma talle võimaluse läbiotsimise käigus leitud tubakatooted vabatahtlikult üle anda ning selle eest distsiplinaarkorras karistust mitte määrama, kuna varem ei olnud tal võimalust tubakatoodete vabatahtlikuks väljaandmiseks. HALDUSKOHTU LAHEND
12. Tartu Halduskohtu 07.08.
13. a otsusega jäeti E. Ignashevi kaebus rahuldamata. Otsuse kohaselt on täielikult ja vaieldamatult tõendatud kaebaja süü VSkE § 82 lg 3 rikkumises. Samuti on tõendamist leidnud, et kaebaja oli suitsetamise piirangutest teadlik. Vale on kaebaja arusaam, et kui valvur ei pakkunud kaebajale, et ta annaks sigaretid ise välja, siis läbiotsimisel leitud keelatud esemete eest teda distsiplinaarkorras karistada ei saa. Ka kaebaja väited selle kohta, et Viru Vangla ei ole teinud midagi selleks, et teda suitsetamise mahajätmisel abistada, ei anna alust käskkirja tühistamiseks. Isegi kui kaebaja väited vastavad tõele ning ta oli suitsetamisest sõltuvuses ja soovis suitsetamisest loobuda, ei õigusta see sisekorraeeskirjade ja suitsetamist reguleerivate normide järgimata jätmist, vaid ainult põhjendab distsipliinirikkumise sooritamist. Distsiplinaarkorras karistamisel on järgitud kõiki vangistusseaduse (VangS) §-s 64 kehtestatud nõudeid. Kaebaja oli teadlik rikkumisest, talle anti võimalus selgituste andmiseks ja ta kirjutas seletuse. Menetleja kogus asjas olulised tõendid ja koostas kõiki olulisi asjaolusid arvestades distsiplinaarmenetluse protokolli. Kaebaja ei ole esitanud distsiplinaarmenetluse protokolliga tutvumisel vastuväiteid ja seega ei ole ise realiseerinud enda õigust anda protokolli kohta seletusi ja teha märkusi. Karistuse määramisel on arvestatud teo toimepanekut ja laadi ning eesmärki mõjutada kaebajat edaspidi õiguskuulekalt käituma. Karistus on määratud ettenähtud tähtaja piires pädeva isiku poolt ning karistus on proportsionaalne. Käskkirjas on põhjalikult märgitud ja võetud arvesse kaalutlused, miks valitud karistus on õige ja miks ei saanud valida karistuseks leebema karistusena noomitust. Ainult vastustajal on õigus otsustada, kuidas kaebajat karistada ja miks analoogse rikkumise eest teist kinnipeetavat on karistatud leebemalt või rangemalt. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
14. E. Ignashev esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada ja kaebuse rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei arvestanud halduskohus sellega, et ülevaatuse toimingud toimusid kohas, kus viibides tohib sigarette omada. Kohus on ebaõigesti tuvastanud, et vanglaametnik tegi apellandile ettepaneku panna suitsetamistarbed ja tubakatooted sigaretikasti. Selle asjaolu õigeks tuvastamiseks oleks halduskohus pidanud üle kuulama tunnistaja, kelle ülekuulamist ringkonnakohtu istungil kaebaja ka taotleb. Kaebaja leiab, et talle määratud karistus oli liiga range ning käskkiri ei sisaldanud selgitusi, miks kaebajale ei määratud leebemat karistust. Vanglateenistus oleks pidanud kaebajaga läbi viima selgitusvestluse ning selgitama, et sigarettide kasutamise eest eluruumides ja nende sinnaviimise katse eest saadetakse kinnipeetav kartserisse esimese rikkumise korral. Kui kaebaja oleks sellest teadlik olnud, ei oleks ta rikkumist toime pannud.
15. Viru Vangla palub jätta E. Ignashevi apellatsioonkaebuse rahuldamata ning peab lisaks oma varasematele seisukohtadele vajalikuks selgitada järgmist. Kinni peetavatele isikutele antakse iga kord pärast jalutuskäiku võimalus vabatahtlikult tubakatooted suitsetamistarvete kappi paigutada. Vanglal on õigus otsida läbi jalutuskäigult tulnud isikud enne kambrisse naasmist. Käesoleval juhul ei paigutanud kaebaja tubakatooteid 2 suitsetamistarvete kappi, vaid tema parema jalatsi sisetalla alla kilesse pakitud sigaretid leiti läbiotsimise käigus enne kambrisse naasmist. Kuna kaebaja üritas tubakatooteid peita, pidi ta olema teadlik, et tubakatoodete hoiustamine enda juures on keelatud, ning selline tegevus väljendab kavatsust rikkuda vanglas kehtivaid norme. Seega on tõendatud kaebaja süü sigarettide omamise eest ajal ja kohas, kus tal neid ei tohtinud olla. Distsiplinaarmenetluse raames on antud kaebajale võimalus selgituste andmiseks ja kaebaja on andnud kirjaliku seletuse. Distsiplinaarmenetluse menetleja kogus asjas olulised tõendid ja koostas kõiki olulisi asjaolusid arvestades distsiplinaarmenetluse protokolli, millega kaebaja on tutvunud ning vastuväiteid esitanud ei ole. Karistuse määramisel on arvestatud teo toimepanekut ja laadi ning eesmärki mõjutada kaebajat edaspidi õiguskuulekalt käituma. Käskkirjas on põhjalikult märgitud ja võetud arvesse kaalutlused, miks valitud karistus on õige ja miks ei saanud valida karistuseks leebemat karistust. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
16. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 07.08.
17. a otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Seoses apellatsioonkaebusega märgib ringkonnakohus järgmist.
18. VSkE § 82 lg 3 sätestab, et kinnipeetaval ei ole õigust enda juures hoida tubakatooteid ega suitsetamistarbeid. Tubakatooted ja suitsetamistarbed võetakse vanglateenistuse ametniku poolt hoiule. Vanglateenistus väljastab tubakatooted ja suitsetamistarbed kinnipeetavale vaid ajaks, millal tal on õigus viibida kohtades, kus on lubatud suitsetada. Asjas puudub vaidlus selle üle, et kaebaja juurest avastati 06.01.2012 kell 15.20 eluosakonnas toimunud läbiotsimise käigus 7 sigaretti „Paramount“ eluosakonnas ja sigaretid olid peidetud kilesse pakituna tema parema jalatsi sisetalla alla. Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja halduskohtuga, et kaebaja selline käitumine viitab sellele, et tal puudus soov neid vanglaametnikule ära anda ja tema eesmärgiks oli need viia kambrisse, kus oleks olnud võimalik need ära tarvitada. Muidu ei oleks neid vajalik olnud peita jalatsi sisetalla alla. Valvur G. Andžansi ettekande kohaselt oli kaebajal võimalik enne läbiotsimist panna sigaretid oma kappi, millist võimalust aga kaebaja ei kasutanud. Kuna sigaretid leiti läbiotsmise tulemusena, siis ei ole võimalik nõustuda kaebajaga, et ta andis need üle vabatahtlikult. Ringkonnakohus ei pea eluliselt usutavaks kaebaja väidet, et tema läbiotsimine toimus kohas, kus viibides ta tohtis veel sigarette omada. Juhul kui kaebajal oli seaduslik alus sigarette omada, siis puudus vanglaametnikul ka vajadus läbiotsmise teostamiseks. Eelkõige kaebaja enda käitumine näitab seda, et kaebaja sooviks ei olnud peidetud sigarettide äraandmine.
19. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja väitega, et talle määratud karistus on liiga range ja käskkirjas puuduvad põhjendused, miks oli teda vajalik karistada kartserikaristusega. Viru Vangla vaidlustatud käskkirjas (tl 14-15) on välja toodud asjaolu, et kaebaja omas 1 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kaebaja oli teadlik sellest, et tal oli keelatud omada tubakatooteid enda juures. Sigarettide peitmine näitab seda, et kaebaja pani teo toime tahtlikult. Eeltoodu alusel on vastustaja õigesti leidnud, et kaebaja karistamine kergema karistusega ei teeni karistuse määramise eesmärki, milleks on isiku suunamine õiguskuulekale käitumisele. Arvestada tuleb ka seda, et kaebajat karistati kartserisse paigutamisega kolmeks ööpäevaks, mis on miinimumilähedane kartserikaristus. Seega puuduvad alused vaidlustatud haldusakti tühistamiseks ka kaebajale määratud karistuse tõttu. Kuna kaebaja oli teadlik kambris sigarettide omamise keelatusest, siis puudus vajadus talle veelkord selgitada sellise keelu rikkumise tagajärgi. Maili Lokk Einar Vene 3 Agu Timmi 4