MÄÄ RUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus, Agu Timmi Määruse tegemise aeg ja koht 27. september 2013, Tartu Haldusasja number 3-12-852 Haldusasi Evgeny Ignashevi kaebu

§ 71lg 6).

Edasikaebamise kord ASJAOLUD 1.Tartu Halduskohtu menetluses oli E. Ignashevi kaebus Viru Vangla 31.01.

1. a käskkirja nr 6.-3/153-D tühistamiseks.
2. Tartu Halduskohtu 11.07.
3. a määrusega jäeti rahuldamata kaebaja taotlus riigi õigusabi saamiseks. 3.31.07.
4. a toimus haldusasjas kohtuistung ning 07.08.
5. a kohtuotsusega on E. Ignashevi kaebus jäetud rahuldamata.
6. 13.08.
7. a saabus Tartu Halduskohtusse kaebaja määruskaebus, milles kaebaja palus tühistada 11.07.
8. a määruse, millega talle keelduti riigi õigusabi andmisest.
9. Tartu Halduskohtu 14.08.
10. a määrusega jäeti kaebaja määruskaebus käiguta. Kohus tuvastas, et määruskaebus 11.07.
11. a määruse peale on esitatud kaebetähtaega ületades. Seega paluti kaebajal esitada määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus.
12. Tartu Halduskohtu 29.08.
13. a määrusega tagastati E. Ignashevi määruskaebus. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 206 lg 1 kohaselt halduskohus otsustab määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist.

§ 187

lg 4 kohaselt kui apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist takistava puuduse saab ilmselt kõrvaldada, jätab kohus määrusega apellatsioonkaebuse käiguta ja annab apellandile mõistliku tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. Kui apellant jätab kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata, tagastab kohus apellatsioonkaebuse määrusega apellandile. Kaebaja sai eestikeelse 11.07.

1. a määruse kätte 16.07.
2. a. Määrusele võis esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kättesaamisest, seega oleks kaebajal tulnud nimetatud määrusele esitada määruskaebus hiljemalt 31.07.
3. a. Määruskaebus on aga esitatud 08.08.
4. a. Kohus andis kaebajale võimaluse esitada määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus, kuid kaebaja ei ole seda teinud. Kaebaja leiab, et määruskaebus on esitatud tähtaegselt, sest tähtaeg hakkas kulgema venekeelse määruse kättesaamisest, s.o 02.08.
5. a. Kohtupraktika kohaselt (nt Tartu Ringkonnakohtu 19.05.
6. määrus asjas 3-09-2246) loetakse sellises situatsioonis tähtaja kulgemise alguseks siiski esimese määruse (st eestikeelse määruse) kättesaamise aeg ning objektiivse põhjuse olemasolul (nt määruse tõlke puudumine) on võimalik tähtaja ennistamine. Kaebajale on antud võimalus tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks, kuid ta ei ole seda teinud ja seega on jätnud määruskaebuses esinevad puudused kõrvaldama. Eeltoodust tulenevalt ei ole määruskaebuse esitamise tähtaega võimalik ennistada ning määruskaebus 11.07.
7. a kohtumääruse peale kuulub tagastamisele. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
8. E. Ignashev esitas määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 29.08.
9. a määrus tühistada. Käesoleval juhul on määrus vastuolus põhiseaduse §-dega 12 ja
10. Kohtunik kasutas ära seda, et kaebaja ei oska eesti keelt ja ei võtnud kaebust menetlusse. Seadus ei kaitse kaebaja õigusi sellepärast, et kaebaja ei saa määrusega tutvuda talle arusaadavas keeles. Kaebaja ütles ka vastuses, et millal ta sai määruse kätte ja tutvus halduskohtu põhjendustega ja määruse vaidlustamise korraga talle arusaadavas keeles. Halduskohtu määruses puudub punkt selle kohta, et see tõlgitakse vene keelde ja saadetakse kaebajale koos määruse koopiaga. Kohtunik T. Hristoforova teab, et kaebaja ei valda eesti keelt ja et kohtusse esitati taotlus, et määrusi tõlgitakse kaebajale arusaadavasse keelde. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Asjas puudub vaidlus selle üle, et kaebaja sai 11.07.
12. a määruse kätte 16.07.
13. a. Selles oli märgitud, et määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kättesaamises. Kaebajal oleks tulnud nimetatud määrusele esitada määruskaebus hiljemalt 31.07.
14. a. Määruskaebus on aga esitatud 08.08.
15. a.

§ 71

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Seega on tähtaja ennistamise aluseks menetlusosalise sellekohane taotlus. Halduskohus andis kaebajale võimaluse tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks. Kuna kaebaja on puuduste kõrvaldamise avalduses leidnud, et tema määruskaebus oli tähtaegne, siis puudus halduskohtul ka võimalus tähtaja ennistamiseks. Samuti on halduskohus õigustatult viitega varasemale kohtupraktikale leidnud, et edasikaebamise tähtaega tuleb arvestada siiski esimese, so eestikeelse määruse kättesaamise päevast arvates. 2 9. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et halduskohus on õigesti jätnud määruskaebuse esitamise tähtaega ennistamata ning määruskaebus 11.07.2012. a kohtumääruse peale tagastanud (

§ 187lg 4).

Peale selle märgib ringkonnakohus, et kuna kaebaja soovis riigi õigusabi tema esindamiseks kohtuistungil ja kohtuistung toimus juba 31.07.2012, siis määruskaebuse esitamise ajal 13.08.2012 puudus tal juba vajadus riigi õigusabi järele. Aarne Sarjas Tiit Lõhmus 3 Agu Timmi