1-11-8058/33

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2013 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-8058 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. septembri 2013 määrus süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Konstatin Ivanovi (Ivanov) kaitsja vandeadvokaat Sergei Politševi (Politšev) määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
3. septembri 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu Konstatin Ivanovi kaitsja Sergei Politševi määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama Asjaolud
4. Konstantin Ivanov on süüdi tunnistatud Soome Vabariigi Helsingi I astme kohtu 16.10.2008 otsusega rasketes narkokuritegudes ja teda karistati 8-aastase vangistusega. Harju Maakohtu 15.09.2011 määrusega tunnistati KrMS § 483 lg 1 p 1 alusel lubatavaks K. Ivanovi suhtes tehtud Soome Vabariigi Helsingi I astme kohtu 16.10.2008 kohtuotsuse täitmine Eesti Vabariigis. K. Ivanovi süütegu kvalifitseeriti KarS § 184 lg 3 p 1, 2 järgi ja teda karistati 8-aastase vangistusega ning KarS 392 lg 2 p 2 järgi ja teda karistati 5-aastase vangistusega. KarS § 64 lg 1 kohaselt loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ja lõplikuks karistuseks loeti 8 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel liideti K. Ivanovi karistusele talle Harju Maakohtu 16.01.2008 kohtuotsusega mõistetud karistus – 2 kuud vangistust ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti K. Ivanovile 8 aastat 2 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus 23.02.2008 ja lõpp 23.04.
5. Esimese astme kohtu määruse sisu
6. Maakohus leidis, et süüdimõistetu K. Ivanov ei kuulu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisele, põhjendades seda järgnevalt. 2.1 K. Ivanovi on kriminaalkorras karistatud 2 korda. Vaatamata varasemale karistusele pole ta paranemise teele asunud ning pani katseajal taas toime uue kuriteo, mis viitas sellele, et ta ei ole oma eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Tema suhtes kohaldatud tingimisi vangistus ei ole andnud tulemusi. 2.
7. Kohus leidis, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel ei kaalunud üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Arvestades kuritegude toimepanemise korduvust ja dünaamikat, jõudis kohus veendumusele, et K. Ivanovi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole õigustatud. Lisades, et K. Ivanovi ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud ning see poleks tema vabastamisel kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
8. K. Ivanovi kaitsja ei nõustu maakohtu määruses esitatud seisukohtadega ning taotleb maakohtu määruse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega vabastataks K. Ivanov vangistusest enne tähtaega. 3.1 Kaitsja väidab, et käesolevaks ajaks pole mitte mingit alust arvata, et K. Ivanov on ohtlik ühiskonnale. Lisaks leiab kaitsja, et maakohus pole nõuetekohaselt hinnanud K. Ivanoviga seonduvaid positiivseid asjaolusid ning on kontsentreerinud tähelepanu üksnes K. Ivanovi käitumisele, mis on aset leidnud enne vangistust, s.o umbes 6 aastat tagasi. Maakohus ei ole arvestanud seda, et K. Ivanov kannab reaalset vangistust esimest korda ning suudaks käituda õiguskuulekalt. 3.2 Kaitsja leiab, et kuriteo toimepanemise asjaolud pole sellised, mis takistaksid K. Ivanovi ennetähtaegset vabastamist pärast seda, kui ta on ära kandnud 2/3 määratud karistusest. Ringkonnakohtu seisukoht ja põhjendused
9. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab samuti, et K. Ivanovi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on K. Ivanovi tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, ei pea ta vajalikuks neid tervikuna korrata ning märgib vastuseks määruskaebusele järgnevat.
10. Ringkonnakohus on seisukohal, et K. Ivanovi kaitsja määruskaebus ei sisalda asjaolusid, mis annaksid aluse maakohtu määruse tühistamiseks ja K. Ivanovi tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses esitatud seisukohaga, et maakohus ei ole piisavalt arvestanud K. Ivanovi positiivselt iseloomustavaid asjaolusid ning on omistanud liiga suurt tähtsust varasemalt toime pandud kuritegudele. Lisaks ei saa nõustuda kaitsjaga selles, et maakohus oleks mittenõuetekohaselt hinnanud K. Ivanoviga seonduvaid positiivseid asjaolusid. Kuigi vangistatu õiguspärane käitumine vangistuses on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluline tingimus, pole eeltoodud asjaolu ülimuslikult sedavõrd tähtis, et analüüsist välja jätta isiku varasemad kuriteod ning ainuüksi selle pinnalt saaks teha põhjendatud otsuse isiku ennetähtaegseks vabastamiseks.
11. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuigi K. Ivanovi käitumises on vangistuse jooksul aset leidnud mitmed positiivsed muutused ning teda vabanemisel eesootavad elutingimused on -2- rahuldavad, ei võimalda tema varasem elukäik ja toimepandud I astme kuritegu, s.o korduvalt narkootilise aine suures koguses omandamine, valdamine ja edasiandmine ning selle üle piiri toimetamine, vabastada teda enne tähtaega. Kohus leiab, et mõistetud kaheksast aastast vangistusest ärakantud 2/3 karistusaega pole siiski küllaldane ja vastavuses toimepandud raske rahvatervise vastu suunatud kuriteoga, pidades võimalikul ennetähtaegsel vabastamisel senist ärakantud karistusaega lühikeseks. Lisaks leiab kohus, et käesoleval juhul ennetähtaegse vabastamise lubamine riivaks oluliselt ühiskonna õiglustunnet ning annaks ühiskonnale vale signaali raskete kuritegude (sealhulgas narkokuritegude) eest mõistetavate karistuste ja nende reaalse ärakandmisega seonduvalt. Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesoleval ajal ei esine ringkonnakohtu hinnangul selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid K. Ivanovi vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.
12. Ringkonnakohus peab küll positiivseks, et süüdimõistetu on vanglas tegelenud oma senise käitumise analüüsimise ja uute hoiakute kujundamisega, osalenud sotsiaalprogrammides, soovib vabaduses elada õiguskuulekalt ning tal on selleks elukoht ja toetav perekond, kuid leiab, et need ei kaalu üles tema suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid (muuhulgas eelneva karistatuse katseajal I astme kuriteo toimepanemine). Kolleegium ei ole veendunud, et K. Ivanovi käitumises ja hoiakutes aset leidnud positiivsed muutused oleksid jõudnud muutuda püsivaks. K. Ivanovi poolt varasemalt toime pandud kuritegude dünaamika viitab sellele, et tema puhul esineb risk vabanemisel katseaja tingimusi rikkuda ja uusi kuritegusid toime panna. Riski põhistab ka asjaolu, et K. Ivanovi suhtes on esitatud mitmed võlanõuded ning millest tulenevalt võib K. Ivanov pöörduda tagasi kuritegelikule teele. Kohtu hinnangul tuleb K. Ivanovil karistuse kandmise ajal omandatud positiivseid muutusi kinnistada ning õiguskuuleka käitumise harjumuste omandamisega edasi tegeleda.
13. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et K. Ivanovi, tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata ja määruskaebus rahuldamata. Tiit Lõhmus Aarne Sarjas -3- Maarika Kuusk