1-11-7117/33

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2013 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-7117 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. oktoobri 2013 määrus süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Aleksandr Võtnovi (Võtnov) kaitsja Rein Napa määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Jätta Tartu Maakohtu
4. oktoobri 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu Aleksandr Võtnovi kaitsja Rein Napa määruskaebus rahuldamata.
5. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Rein Napa määruskaebemenetluses Aleksandr Võtnovile osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 24 (kakskümmend neli) eurot, sealhulgas käibemaks 4 (neli) eurot.
6. Eelmises punktis nimetatud menetluskulu mõista välja süüdimõistetu Aleksandr Võtnovilt. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud
7. Aleksandr Võtnov tunnistati Harju Maakohtu 21.06.2011 otsusega süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja karistuseks mõisteti 3 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka A. Võtnovi eelvangistus ja kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 2 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus on 15.08.2011 ja lõpp 12.08.
8. Tartu Maakohtu 04.10.2013 määrusega jäeti A. Võtnov tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu
9. Maakohus leidis, et süüdimõistetu A. Võtnov ei kuulu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisele, põhjendades seda järgnevalt. 2.1 A. Võtnov kannab karistust narkootikumidega seotud kuriteo eest ning samalaadse kuriteo eest on teda karistatud ka varasemalt. Kuritegude toimepanemise motiiviks oli varalise kasu teenimine. Ka süüdimõistetu ise on juba väga pikka aega narkootikume tarvitanud ning tunnistab neist sõltuvust, mistõttu võib järeldada kuritegude seost ka narkootikumide tarvitamisest tulenevate suurenenud rahaliste väljaminekutega. Kuigi vanglas on süüdimõistetu läbinud sõltuvuskäitumisega seonduvaid ja vastavat riski maandavaid tegevusi, siis nähtub vangla iseloomustusest, et aktiivse rehabilitatsiooni läbimiseks ei ole süüdimõistetu siiski piisavalt motiveeritud. Ta ei ole valmis loobuma suitsetamisest, et pääseda aktiivse rehabilitatsiooni läbimiseks vajalikku sotsiaalabiprogrammi „Eluviisitreening“ ning ka sõltlastele mõeldud loengutsüklis osalemise katkestas ta seetõttu, et eelistas sellele hommikust jalutuskäiku. Seetõttu kahtles kohus, kas süüdimõistetu on täielikult oma sõltuvusprobleemide raskust mõistnud ning on valmis tegema omalt poolt kõik võimaliku, et neid ületada ja edaspidiselt narkootikumidest hoiduda. 2.2 Samuti tekkis maakohtul A. Võtnovi poolt vangistuses korduvalt toimepandud korrarikkumiste põhjal kahtlus, kas tal on olemas piisav oskus oma käitumist kontrollida ja analüüsida enne tegutsemist üle ka selle võimalikud tagajärjed, mis on kindlasti vajalik pikaajalise sõltuvusprobleemiga tegelemisel ja narkootikumidest hoidumise tagamisel. Seetõttu leidis kohus, et süüdimõistetu peaks enam oma käitumise ja seda mõjutavate tegurite peale mõtlema ning tegema omalt poolt kõik, et läbida vajalikud etapid sõltuvusprobleemide ületamiseks ja enesekontrolli tugevdamiseks. 2.4 A. Võtnovi ennetähtaegset vabastamist ei toetanud maakohtu hinnangul ka tema vabastamisjärgsed elutingimused. Süüdimõistetul on küll olemas kindel elukoht ning lähedaste moraalne ja materiaalne toetus, samuti rahalised vahendid esialgseks toimetulekuks vabaduses, kuna aga kindel töökoht tal puudub, siis on püsiv majanduslik stabiilsus küsitav. Kuivõrd kuritegusid on süüdimõistetu pannud toime just majanduslikest eesmärkidest tulenevalt, siis tuleb majandusliku stabiilsuse puudumist lugeda tema õigusvastase käitumise riskiteguriks, mida ei pruugi vajalikul määral maandada ka lähedaste toetus ja seda eriti juhul, kui ta jätkab narkootikumide tarvitamist. 2.5 Maakohtul ei tekkinud eeltoodu alusel piisavat veendumust, et karistuse eesmärgid oleksid A. Võtnovi puhul täidetud, kuriteoriskid piisaval määral maandatud ning et ta omaks vajalikku motivatsiooni jätkata oma elu vabaduses seadusekuulekana. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
10. A. Võtnovi kaitsja esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, taotledes selle tühistamist ja uue kohtumääruse tegemist, millega vabastada A. Võtnov tingimisi enne tähtaega vangistusest. Kaitsja osutab, et Tartu Vanglas viibimise ajal on süüdimõistetu läbinud sotsiaalprogramme, uue kuriteo toimepanemise risk on hinnatud suhteliselt madalaks ning vabanemisel oleks võimalik asuda elama õe ja õemehe juurde XXX kolmetoalisse korterisse, millega kaasneks lähedaste moraalne ja materiaalne toetus ühiskonda resotsialiseerumisel. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
11. Ringkonnakohus, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega, nõustub maakohtu määruses esitatud seisukohtade ja põhjendustega ning leiab samuti, et A. Võtnovi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on A. Võtnovi tingimisi -2- ennetähtaegse vabastamise otsustamisel õigesti käsitlenud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad, ringkonnakohus nõustub nendega täielikult ega pea vajalikuks neid korrata. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat.
12. Maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud asjaolusid nende kogumis ning jõudnud järeldusele, et A. Võtnovi ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. A. Võtnovi vabastamata jätmise tingisid peamiselt tema varasem elukäik (kriminaalkorras karistatud kahel korral, sh narkootiliste ainete suures koguses ebaseaduslik käitlemine, mille eest kandis ta reaalset vangistust), kuriteo toimepanemise asjaolud (käesoleval ajal kannab vangistust raske rahvatervisevastase kuriteo, s.o suures koguses narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise eest), süüdimõistetu isik (kuritegelik käitumine seotud narkootikumide tarvitamisega; aktiivse rehabilitatsiooni läbimiseks vähene motiveeritus) ning käitumine karistuse kandmise ajal (seitse kehtivat distsiplinaarkaristust). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti järeldanud, et A. Võtnovi puhul ei ole karistuse eesmärgid täidetud ega kuriteoriskid piisaval määral maandatud. Nii puudub maakohtul A. Võtnovi iseloomustavate andmete põhjal veendumus, et süüdimõistetu suudaks edaspidiselt õiguskuulekalt elada ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ning kriminaalhoolduse nõudeid täita.
13. Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Määruskaebuses ei ole ringkonnakohtu hinnangul esitatud selliseid veenvaid asjaolusid, mis KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid kogumis arvestades võimaldaksid A. Võtnovi vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.
14. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et A. Võtnov tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Sellest tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning süüdimõistetu A. Võtnovi kaitsja määruskaebuse rahuldamata.
15. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, mille kohaselt kulus tal määruskaebuse koostamiseks ja esitamiseks 2 pooltundi, mille eest taotleb ta tasu summas 48 eurot, sh käibemaks 8 eurot. Ringkonnakohus leiab määruskaebuses esitatud motiivide vähesust arvestades, et taotlus on põhjendatud 1 pooltunni ulatuses. Kaitsja kaebus kordab suures osas maakohtu poolt tuvastatud asjaolusid. Seetõttu on ringkonnakohus seisukohal, et kaitsjale maksmisele kuuluvaks tasuks tuleb lugeda 24 eurot, sealhulgas käibemaks 4 eurot, ning KrMS § 187 lg 2 alusel tuleb see menetluskulu mõista välja Aleksandr Võtnovilt. Aarne Sarjas Mati Kartau -3- Tiit Lõhmus