Obsah (4)

§ 75§ 76§ 121§ 65

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 4. november 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-3832 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Mati Kartau Vai

§ 75

lg 1 p-de 1-5 kohaselt kohustada Priit Pungaste katseajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: Ida-Virumaa, Kohtla-Järve, Aia 7-30; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 5.

§ 75

lg 2 p 2, 4, 7 kohaselt kohustada Priit Pungastet katseajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume, otsima endale töökoha kahe nädala jooksul pärast vangistusest vabanemist või registreerima ennast töötuna tööturuametis ning mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega. 6.

§ 76

lg 5 kohaselt, kui isik katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, pöörab kohus kandmata jäänud karistuse osa kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele.

1. Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud
2. Viru Maakohtu 10.07.2012 otsusega tunnistati P. Pungaste süüdi

§ 121järgi ja teda karistati 2 kuu pikkuse vangistusega. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra ja karistuseks mõisteti 1 kuu 10 päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu 13.01.2009 ja Harju Maakohtu 20.02.2009 otsustega mõistetud karistused, mis olid täitmisele pööratud Viru Maakohtu 09.04.2010 määrusega ning liitkaristuseks mõisteti 5 aastat 1 kuu vangistust. Karistuse kandmise algus oli 22.03.2010 ja lõpp 22.04.

2. Tartu Maakohtu 26.09.2013 määrusega jäeti P. Pungaste tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu
3. Maakohus asus seisukohale, et P. Pungaste tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. 3.1 Kohus leidis, et kuivõrd P. Pungastet on kriminaalkorras karistatud 3 korral ja käesolevalt kannab ta karistust katseajal toimepandud kuriteo eest, siis järeldub, et P. Pungaste ei ole eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi teinud, paranemise teele asunud ega suutnud tõestada, et on võimeline elama seaduskuulekalt. 3.2 Kohtu hinnangul süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Arvestades kuritegude toimepanemise korduvust ja dünaamikat, ei ole P. Pungaste ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud ja samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Samuti arvestas kohus ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda sotsiaalprogrammides ning omandada töökogemust. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
4. P. Pungaste taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. 4.1 P. Pungaste ei ole nõus kohtu põhjendusega, et tema ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud eelkõige seetõttu, et ta ei tõestanud katseajal, et suudab õiguskuulekalt käituda. Sellisest argumendist nähtub, et tal ei olegi õigust tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks, kuna see on minevikus tehtud viga ja ta ei saa seda muuta. Samas leiab ta ise, et käesolev, s.o 2 tema jaoks esimene reaalne vabadusekaotus on oma positiivse eesmärgi täitnud ja motiveerinud teda edaspidi õigus- ja seaduskuulekalt käituma. 4.2 P. Pungaste leiab ka, et kuivõrd kohtuistungil oli arutuse all tema ennetähtaegse vabastamise otsustamine, siis oleks istungil pidanud osalema ka prokurör, kes ise oleks saanud oma seisukohti põhjendada. Käesolevalt märkis kohus vaid, et prokurör on kohtule kirjalikult esitanud omapoosed põhjendused, kuid neid ei ole kohtumääruses välja toodud. 4.3 Enda positiivseks kirjeldamiseks on P. Pungaste kaebuses nimetanud järgmised asjaolud. Ta kinnitab, et on vangistuses olles täitnud kõik vajalikud nõudmised: läbinud sotsiaalprogrammid, töötanud 1 aasta jooksul majandustöödel, omandanud 2 eriala, olnud distsiplineeritud viimased 1,5 aastat karistusajast ning õppinud suhtlema ja lahendama tekkivaid konflikte verbaalselt. P. Pungaste peab oluliseks märkida, et teda paigutati kinnisest vanglast ümber avavanglasse, mis tema arvates näitab Viru Vangla usku tema edaspidisesse õiguskuulekasse käitumisse. Avavanglas on ta juba läbinud (vabaduses) koduteeninduskursuse. Enda sõnade kinnitamiseks on P. Pungaste määruskaebuse lisadena esitanud Viru Vangla 29.07.2013 käskkirja avavanglasse paigutamisest, Ida-Virumaa kutsehariduskeskuse tunnistuse P. Pungaste poolt koolituse „Koduteenindus“ läbimise kohta ja avavanglas tema kohta koostatud individuaalse täitmiskava. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
5. Ringkonnakohus tutvunud asja materjalidega, leiab, et määruskaebuses nimetatud asjaolud väärivad tähelepanu ja sellest tulenevalt maakohtu määrus tuleb tühistada ja määruskaebus rahuldada.

§ 76

lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

1. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus ei ole määruse tegemisel võtnud piisavalt arvesse süüdimõistetu isikut, tema käitumist karistuse kandmise ajal, elutingimusi ning võimalusi vabaduses. Selle asemel on maakohus liigselt keskendunud P. Pungaste varasemale elukäigule. P. Pungaste kannab karistust kuritegude eest, mis on toime pandud 4-5 aastat tagasi. Ringkonnakohus möönab, et viimase arvestamine on kinnipeetava tingimisi ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel vaieldamatult oluline, kuid see ei tohi võtta kinnipeetavalt võimalust vangistuses viibides oma õiguskuuleka käitumisega ning enesearendamisega näidata, et ta on vajalikud järeldused teinud ning senine kantud karistusaeg on arvatavalt oma eesmärgi täitnud.
2. Ringkonnakohus vastupidiselt maakohtule leiab, et võttes arvesse P. Pungaste isikuomadusi, käitumist vangistuses ning võimalusi vabanemisel, kaaluvad need üle tema poolt toime pandud kuriteo asjaolud. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et P. Pungaste on vangistuse viimasel ajaperioodil käitunud seaduskuulekalt – isikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Alates 30.08.2013 on P. Pungaste paigutatud avavangla osakonda ning on ajavahemikul 09.09.2013 – 13.09.2013 läbinud koolituse koduteeninduses ning varasemalt omandanud vanglas abikoka ja puidutöölise eriala. Lisaks on ta läbinud kaks sotsiaalprogrammi, mille tagasiside on olnud positiivne ning kuhu on märgitud, et ta mõistis oma varasemaid vigu ning lisaks sellele oli toeks teistele vangidele potentsiaalsete hoiakute selgitamisel ja kinnistamisel. P. Pungaste määruskaebusest nähtuvalt on ta kinnitanud soovi võlgnevustest vabanemiseks. Vabanemisel on tal olemas kindel elukoht ema ja kasuisa juures, kes on valmis teda nii moraalselt kui ka materiaalselt toetama. Eeltoodud asjaolusid arvestades leiab ringkonnakohus, et P. Pungastel on olemas eeldused õiguskuulekaks eluks. Ringkonnakohtu 3 arvamust kinnitab asjaolu, et ka vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kolleegium võtab siinkohal aluseks ka oma varasema Tartu Ringkonnakohtu 19.12.2012 määruse, millega jäeti P. Pungaste enne tähtaegne vabastamine rahuldamata kuna kohus leidis, et ta peaks veel edasi tegelema oma käitumise ja hoiakute muutmisega ning vältima vangistuses olles vangla reeglite rikkumist. Kohtu hinnangul on P. Pungaste käesolevaks hetkeks tõestanud, et ta suudab käituda õiguskuulekalt ning ühiskonnas kehtestatud norme järgides.
3. Ringkonnakohus möönab, et P. Pungaste puhul esineb jätkuvalt ka uue kuriteo toimepanemise riske (suhtlusringkonda kuuluvad isikud, varasem alkoholi tarvitamine), kuid leiab, et isiku vabastamine täiendavate kontrollnõuete kehtestamisega võimaldab neid vähendada. Kuigi P. Pungaste on ka varem viibinud kriminaalhooldusel, mis ei möödunud edukalt, peab kolleegium siinkohal vajalikuks arvesse võtta asjaolu, et reaalses vangistuses viibib P. Pungaste esmakordselt. Oma käitumisega vangistuses on ta ringkonnakohtu hinnangul teeninud ära võimaluse näidata, et ta on oma suhtumist kriminaalhooldusesse muutnud, suuteline kontrollnõudeid järgima ja elama seaduskuulekat elu.
4. Neil asjaoludel leiab ringkonnakohus asja materjalidele ja siseveendumusele rajanevalt, et P. Pungaste puhul on vangistus kui karistus käesolevaks ajaks täitnud oma eesmärgi ning ta omab motivatsiooni enda varasemat käitumist muuta ja edaspidi elada seaduskuulekalt.
5. P. Pungaste on määruskaebuses vaidlustanud muuhulgas asjaolu, et maakohtu istungil ei osalenud prokuröri ning tema seisukohti ei ole ka kohtumääruses välja toodud. Ringkonnakohus selgitab, et vastavalt KrMS § 432 lg 33 võib süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimust täitmiskohtuniku juures läbi vaadata prokuröri osavõtuta, kui prokuratuur on edastanud täitmiskohtunikule oma seisukoha kirjalikult või elektrooniliselt ning teatanud, et ei soovi küsimuse läbivaatamisest osa võtta. Käesolevas asjas on materjalide juures Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Ave Arnimi kirjalik seisukoht P. Pungaste tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuses läbivaatamisest. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt on täitmiskohtunik prokuröri seisukoha istungil ette kandnud ning P. Pungaste on prokuröri seisukohast arusaamist kohe ka kinnitanud (lk 73,74, 76). Seega ei ole tema määruskaebuses toodud sellekohane etteheide õigustatud.
6. Kriminaalhooldusametniku ettepanekutest lähtudes leiab ringkonnakohus, et lisaks

§ 75lg-s 1 loetletud kontrollnõuetele tuleb § 75 lg 2 p 2, 4, 7 alusel panna P.

Pungastele kohustused katseajal mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, otsida endale töökoht kahe nädala jooksul pärast vangistusest vabanemist või registreerida ennast töötuna tööturuametis ning mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. Kontrollnõuete ja kohustuste eiramisel tuleb P. Pungastel jätkata kandmata vangistust. Asja materjalide kohaselt on P. Pungaste karistusaja lõpp 22.04.2015. Seisuga 04.11.2013 on tal kandmata karistust 1 aasta 5 kuud ja 18 päeva. Kuna alates 01.09.2011 on ringkonnakohtu määrused edasikaevatavad, siis tuleb P. Pungaste vabastada alles käesoleva määruse jõustumisel juhul, kui see jääb muutmata. Sellest lähtudes tuleb tal kandmata jäänud karistuse täpne suurus arvestada vabanemise seisuga.

§ 76

lg 4 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui üks aasta. Ringkonnakohus määrab P. Pungaste katseaja kestvuseks kuni 22.04.2015. Tiit Lõhmus Maarika Kuusk 4 Mati Kartau 5