lg 1 p 1 alusel toetuse saamiseks rakendusuuringu tegemiseks „Õlleraba kasutusvõimaluste mitmekesistamine loomakasvatuses“. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) peadirektori 30.08.
Lisaks pole PRIA kaalunud eksperthinnangule kaebaja poolt esitatud vastuargumente. Kaebaja taotlus vastas kõigile määruses nr 29 toodud nõuetele. Kaebaja taotleb, et kohus kohustaks PRIA-t menetlema taotlust meetmes 1.7.1 ettenähtud korras ja viisil. HALDUSKOHTU LAHEND
alusel menetleda.
lg 2 sätestab, et abikõlbulikud kulud peavad olema põhjendatud, selged ja üksikasjalikult kirjeldatud, majanduslikult otstarbekad ja vajalikud projekti eesmärgi saavutamiseks. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi sisulist tõendit, mis kinnitaks tema kulude mõistlikkust ja põhjendatust ning lükkaks ümber eksperdi arvamuse. Ainuüksi viide
Tõele ei vasta kaebaja väide, et nende taotlus vastas kõigile määruses nr 29 toodud nõuetele, mida kinnitas ka ekspert R.Vokk. Kuigi ekspert andis kontroll-lehel punktis 1 küsimuses, kas taotletavad tegevused vastavad
lg 1 punktidele 1-3, positiivse hinnangu, ei kajasta see tema lõppjäreldust projektile, mis on koguhinnangus negatiivne. Kaebaja on eksperdi ühe positiivse hinnangu kogu ekspertiisi mõistes kontekstist välja rebinud, kuid see ei muuda ekspertiisi lõppjäreldust positiivseks. Ekspert on projekti hinnanud erinevatest kriteeriumitest lähtudes ning lõppjäreldus projekti kohta on, et Ekso Calves Trading OÜ projekt ei vasta
Kavandatav projekt sai eksperdilt negatiivse hinnangu põhjustel, et see pole innovaatiline, sellel puudub majanduslik tähtsus ja projekti kulud on ülepaisutatud ning põhjendamatud. Selline projekt ei saa olla abikõlbulik ning vastavad õiguslikud alused, miks taotlus jäeti rahuldamata, on toodud vaidlustatud käskkirjas. Ka kohtumenetluse käigus ei ole kaebaja esitanud ühtegi tõendit, mis lükkaks ümber vastustaja poolt tellitud ekspertarvamuse ning sellest lähtuvalt ka vaidlustatud haldusaktis esitatud põhjendused taotluse rahuldamata jätmiseks. Vaidlustatud otsuse tegemise üheks aluseks oli antud juhul vaieldamatult eksperthinnang. Järelikult on vastustaja otsuse tegemisel hinnanud kogumis kõiki menetluse käigus tuvastatud asjaolusid ning kogutud tõendeid õigesti. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
lg 1 p-s 1 kohase rakendusuuringu nõuetele ehk sisuliselt küsitakse toetust mittetoetavale tegevusele. Lisaks ei vasta esitatud taotlus ka
lg 2 nõuetele, mille kohaselt peavad abikõlblikud kulud olema põhjendatud, selged ja üksikasjalikult kirjeldatud, majanduslikult otstarbekad ning vajalikud projekti eesmärgi saavutamiseks. Eksperthinnangu kohaselt on mitmete projektis toodud tegevuste puhul tegemist taustauuringuga, mida saab kvalifitseerida teostatavusuuringuteks ning seega ei ole vastavad kulutused abikõlblikud. Kaebaja pole kaebuses esitanud ühtegi sisulist argumenti, millega tõestatakse, et tema poolt esitatud taotlus on nõuetele vastav. Lisaks on täiesti põhjendamatud kaebaja väited, mille kohaselt eksperdi kaasamine oli õigustamatu ja ebaotstarbekas. HMS § 38 lg 1 kohaselt on haldusorganil õigus haldusmenetluse käigus koguda tõendeid, millest haldusorgan saab kindlaks teha asja lahendamiseks olulisi asjaolusid. HMS § 38 lg 2 kohaselt võib tõendiks olla ka eksperdi arvamus. Seega on vastustajal täielik õigus küsida teatud asjaolude tuvastamiseks eksperdi arvamust. Vastustaja on juba varasemalt põhjendanud asjaolu, miks ta kasutas taotluste nõuetele vastavuse tuvastamisel eksperdi abi enne taotluste hindamiskomisjoni saatmist. Kaebaja väited eksperthinnangu ebaobjektiivsuse ja asjatundmatuse kohta on täiesti põhjendamatud. Lisaks on kaebaja väited ekspert R. Voki ebapädevuse kohta täielikult tõendamata ning sisaldavad vasturääkivusi. Esitatud projekt käsitleb õlleraba kasutamist loomasööda bioväärtuse tõstmiseks ning toidutööstuse jääkproduktide kasutamist, puudutavad antud valdkonnad otseselt nii bioaktiivseid komponente kui ka toitumisuuringuid, millega R. Vokk igapäevaselt tegeleb. 3 Kaebaja ei saa süüdistada vastustajat või eksperti, kui ta pole projekti raha kasutamise kohta esitanud selget ülevaadet, sest tal ei olnud mingisuguseid takistusi selle tegemiseks. Kaebaja pole esitanud ühtegi õiguslikku sätet, millele tuginedes ta väidab, et tegemist ei oleks nõuetekohase eksperthinnanguga. Samas ei ole kaebaja viidanud ühelegi õigusaktile, millest tuleneksid nõuded eksperthinnangule ning milliseid nõudeid oleks ekspert R. Vokk täitmata jätnud. Alusetud on kaebaja väited Tartu Halduskohtu poolt tõendite ebaõige hindamise ning kohtu selgitamiskohustuse ja uurimispõhimõtte rikkumise kohta. Kaebaja pole esitanud ühtegi konkreetset seisukohta või väidet, milles seisnes kohtu selgitamiskohustuse ja uurimispõhimõtte rikkumine. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 22.02.2012. a otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Seoses apellatsioonkaebusega märgib ringkonnakohus järgmist. 9. Poolte vahel on apellatsioonimenetluses vaidlus selle üle, kas PRIA peadirektoril oli õigus ja pädevus otsustada taotluse vastavuse üle nõuetele ilma seda hindamiskomisjonile saatmata ehk kas PRIA oleks pidanud moodustama hindamiskomisjoni ja saatma rakendusuuringu koos eksperdi hinnanguga otsustamiseks hindamiskomisjonile. Ka vaidlevad pooled selle üle, kas PRIA ekspert andis apellandi rakendusuuringule positiivse hinnangu ning kas halduskohus jättis õigustatult arvestamata apellandi esitatud konkureeriva eksperthinnangu; samuti selle üle, kas apellant esitas PRIA-le nõuetele vastava ülevaate uuringu planeeritavatest kuludest, võttes arvesse asjaolu, et apellant vastas tähtaegselt PRIA järelepärimistele kulude osas, PRIA ei näinud apellandile esitamiseks ette eelarve vormi ega soovinud saada apellandilt planeeritavate kulude osas kolme hinnapakkumist. Ühtlasi on pooled erimeelt ka selles, kas PRIA käskkiri on kaalutlusõiguse alusel antud haldusakt ning kas halduskohus pidi kontrollima PRIA poolt kaalutlusreeglite järgimist või mitte. 10. Ekso Salves Trading OÜ esitas PRIA-le põllumajandusministri 16.03.2010. a
„Põllumajandus- ja toidusektoris ning metsandussektoris uute toodete, töötlemisviiside ja tehnoloogiate arendamise alase koostöö tegemise toetuse saamise nõude, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (edaspidi määrus nr. 29) alusel taotluse toetuse saamiseks rakendusuuringu tegemiseks „Õlleraba kasutusvõimaluste mitmekesistamine loomakasvatuses“. Määruse nr. 29 § 3 lg 1 p-st 1 tulenevalt võib toetust taotleda põllumajandus- ja metsasaaduste tootmisele või töötlemisele ja turustamisele suunatud rakendusuuringu tegemiseks, mis vastab Euroopa Komisjoni teatise „Ühenduse raamistik teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi kohta“ (ELT C 323, 30.12.2006, lk 1-26, edaspidi Ühenduse raamistik) p 2.2 alapunktile f. Ühenduse raamistiku p 2.1 järgi kohaldatakse raamistikku teadusja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi suhtes. Ühenduse raamistiku p 2.2 alapunkt f toob ära rakendusuuringu mõiste. Selleks on kavandatud uuringud või kriitilised uuringud uute teadmiste hankimiseks, et kasutada neid teadmisi uute toodete, protsesside või teenuste arendamiseks või selleks, et täiustada märkimisväärselt olemasolevaid tooteid, protsesse või teenuseid. Sinna kuulub keerukate, rakendusuuringu jaoks vajalike süsteemide koostisosade loomine, eriti geneerilise tehnoloogia valideerimise puhul, välja arvatud prototüübid, mis kuuluvad alapunkti g kohaldamisalasse. 11. PRIA ülesandeks oli
lg 1 kohaselt kontrollida vastuvõetud taotluse nõuetele vastavust ja selles esitatud andmete õigsust ning taotleja ja kavandatava projekti vastavust määruses sätestatud nõuetele.
lg 6 kohaselt vastavad taotleja ja taotlus toetuse saamiseks esitatud nõuetele, kui: 1) kõik omavahel võrreldavad andmed on samased; 2) 4 ei esine „Euroopa liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse“ § 62 lõikes 2 nimetatud asjaolusid; 3) on täidetud kõik määruses sätestatud nõuded. Määruse nr. 29 lg 7 sätestab: „Kui taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimise käigus tehakse kindlaks, et taotleja või taotlus ei vasta nõuetele, teeb PRIA „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse“ § 62 lõike 2 kohaselt taotluse rahuldamata jätmise otsuse.“ Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 62 lg 2 järgi tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui: 1) taotleja või taotlus ei vasta vähemalt ühele toetuse saamise nõudele; 2) toetuse liigi või tegevuse rahastamise eelarve jääk ei võimalda teha enam ühtegi taotluse rahuldamise otsust; 3) nõuetele vastavat taotlust ei rahuldata käesoleva seaduse § 60 lõike 5 kohaselt; 4) taotluses on esitatud teadlikult valeandmeid või taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil; 5) taotleja ei võimalda kontrollida taotleja või taotluse vastavust toetuse saamise nõuetele; 6) taotleja ei ole puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtaja jooksul neid kõrvaldanud. 12. Kaevatava PRIA peadirektori käskkirjaga jäeti Ekso Calves Trading OÜ taotlus rahuldamata ELÜPS § 62 lg 2 p 1 alusel põhjusel, et rakendusuuring ei vasta
lg 1 p 1 kohase rakendusuuringu nõuetele, kuna projekt ei ole innovaatiline ning seega ei toimu uute teadmiste hankimist. Taotluses väljatoodud kulutused ei ole vastavuses
lg 2 nõuetega, mille kohaselt kõik abikõlbulikud kulutused peavad olema põhjendatud, selged ja üksikasjalikult kirjeldatud ning majanduslikult otstarbekad. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et PRIA pidi taotluse nõuetele vastavuse kontrollimiseks moodustama hindamiskomisjoni. PRIA poolt taotluste menetlemisel tuleb eristada
§-s 10 toodud taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimist ning §-s 11 toodud taotluste hindamist ja paremusjärjestuse koostamist.
lg-test 1 ja 2 tuleneb, et PRIA peadirektor koostab hindamiskomisjoni kõigile nõuetele vastavate taotluste paremusjärjestuse koostamiseks. Käesoleval juhul tuvastas PRIA, et kaebaja taotlus ei vasta nõuetele. Määrusest nr 29 ei nähtu, et PRIA oleks kohustatud hindamiskomisjoni moodustama juba taotluse nõuetele vastavuse kontrollimise käigus.
Teaduspartner on isik, kes projekti raames teeb teatud uurimistöid, omab personali ja vahendeid projekti elluviimiseks ning kellega taotlejal on lepinguline suhe ning kelle töö tasustab taotleja talle PRIA poolt makstavast toetusest. Käesoleval juhul on kaebaja teaduspartneriks Eesti Maaülikool ja kaebaja ekspert on selle asutuse professor. Olukorras, kus kaks erinevat eksperti on esitanud rakendusuuringu osas vastandlikud seisukohad ning puuduvad tõsiseltvõetavad argumendid projektiga mitteseotud eksperdi arvamuse professionaalsuse kahtluse alla seadmiseks, tuleb usaldusväärsemaks pidada projektiga mitteseotud eksperdi arvamust. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi väitega, et antud asjas puudub nõuetekohane eksperthinnang, kuna kaebajale ei ole antud eksperdi lõpphinnangut pärast tema poolt esitatud täiendusi. Halduskohtu toimikus on eksperdi vastus taotleja täiendustele (tl 60), kus ekspert on jäänud oma hinnete juurde, kuna mingit täiendavat ja olulist informatsiooni taotleja vastuskiri ei sisaldanud ja seega ei olnud vajalik koostada ka mingit täiendavat eksperthinnangut. 15. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi seisukohaga, et vaidlustatud haldusakt ei ole proportsionaalne ja sisaldab kaalutlusvigu. Vaidlustatud käskkirjas on leitud, et kaebaja taotluses esitatud rakendusuuring ei vasta
lg 1 p-s 1 sätestatud rakendusuuringu nõuetele ning taotluses märgitud kulutused ei vasta määruse § 5 lg 2 nõuetele. Seega tugines vastustaja kahele taotluse nõuetele mittevastavuse alusele. Selleks, et saada vastust küsimusele, kas kaebaja taotluses märgitud rakendusuuring vastas Ühenduse raamistiku p 2.2 alapunktis f märgitud nõuetele, pidi vastustaja teostama kaalumist, lähtudes ekspertarvamusest. Ringkonnakohtu arvates on PRIA oma kaalutlused rakendusuuringu mittevastavaks lugemisel oma käskkirjas esitanud piisava põhjalikkusega. PRIA on õigesti tuvastanud, et taotluse mittevastavaks lugemisel puudub tal edaspidine kaalutlusõigus, mis tuleneb otseselt
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.