Obsah (6)

§ 67§ 11§ 41§ 63§ 64§ 45

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatami

) § 63 lg 1 p 4 alusel

§ 67p 1 süülise rikkumise eest kaheks ööpäevaks kartserisse paigutamisega.

A. Streltsov kandis Viru Vangla 14.04.

1. a käskkirjaga nr 6-3/747-D määratud karistuse ära 18.05.2011–20.05.2011 kambris nr 1287 (kd I tl 40 pöördel).
2. A. Streltsov koostas 17.04.2011 Viru Vangla 14.04.
3. a käskkirja nr 6-3/747-D peale vaide (kd I tl 50), kuid esitas selle 19.04.
4. Vaides nõudis kaebaja nimetatud käskkirja tühistamist ning kahe kartseris viibimise päeva eest moraalse ja varalise kahju hüvitamist summas 3000 eurot. Viru Vangla andis 20.05.
5. a otsustusega nr 6.-12/194-3 (kd I tl 52) kaebajale tähtaja vaide täiendavaks selgitamiseks. 31.05.2011 esitas kaebaja vaide täiendused (kd I tl 54).
6. A. Streltsov esitas 09.05.2011 Tartu Halduskohtule taotluse, milles palus, et kohus saadaks fotograafi Viru Vangla P2 osakonnas asuvast kambrist nr 1287 pilti tegema. Kaebaja selgitas, et ta peab kambris nr 1287 istuma. Kambri seintel on kirjutised, joonistused ja lahtikoorunud värv ning laua keskel 27 cm pikkune ja 4 cm sügavune auk.
7. A. Streltsov esitas 20.05.2011 Tartu Halduskohtule kaebuse ja 19.06.2011 avalduse kaebuses puuduste kõrvaldamiseks (kd I tl 27-28), milles palus Viru Vangla 14.04.
8. a käskkirja nr 6-3/747-D tühistamist ja mittevaralise kahju hüvitamist summas 7000 eurot seoses õigusvastase kartserisse paigutamisega ja kartseri ebainimlike tingimustega. Kaebuse ja selle täienduse kohaselt pole ikoonid A.L. nelja kuu jooksul seganud, kuid 14.03.2011 hommikul hakkasid järsku segama. Kaebaja pöördus 19.04.2011 Viru Vangla 14.04.
9. a käskkirja nr 6-3/747-D tühistamise nõudes vaidega vangla direktori poole, kuid vaidele 19.06.2011 seisuga vastatud ei ole. Seetõttu pöördus kaebaja

§ 11lg 5 kohaselt kohtusse.

Samas pöördumises esitas kaebaja kahju hüvitamise taotluse, kuid ka sellele pole ta vastust saanud. Kaebaja leiab, et teda on kartserisse paigutamisega karistatud religioossete veendumuste pärast. Kahjuhüvitist nõuab kaebaja selle eest, et vastustaja karistas teda alusetult 2-ööpäevase kartseriga, kus olid ebainimlikud tingimused. Lisaks 09.05.

1. a taotluses kirjeldatule oli kartseris puidust, pealt lõhutud iste, millel oli valus istuda. Kartseris viibimine oli solvav ja inimväärikust alandav. Kaebaja ei saanud rahulikult enda hügieeni eest hoolt kanda ega esmatarbeesemeid kasutada. Päeval tuli lamada betoonpõrandal. Kaebaja suurendas kahjuhüvitise nõuet 05.04.
2. a toimunud halduskohtu istungil 300 000 euroni (kd I tl 158).
3. Viru Vangla 19.07.
4. a vaideotsusega nr 6-12/194-7 (kd I tl 56) jäeti kaebaja 17.04.2011 allkirjastatud vaie Viru Vangla 14.04.
5. a käskkirja nr 6-3/747-D tühistamiseks rahuldamata. Kahju hüvitamise taotluse lahendamist vaidemenetluses võimalikuks ei peetud.
6. Tartu Halduskohtu 04.05.
7. a otsusega jäeti kaebus täies ulatuses rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on vangla kaebajapoolse distsipliinirikkumise õigesti tuvastanud. Kaebajal puudus alus keelduda valvuri seadusliku korralduse täitmisest. Distsiplinaarmenetlus viidi läbi nõuetekohaselt, karistuse määramise käskkiri vastab haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 nõuetele ning karistuse raskusaste on proportsioonis üleastumise raskusega. Distsiplinaarkaristuse kandmise tingimuste osas leidis kohus, et kamber nr 1287 vastab kõikidele vangla sisekorraeeskirja (VSkE) nõuetele. Kartseris viibimisest põhjustatud ebamugavustunne ja stress ei kujuta endast inimväärikuse alandamist, mis tooks kaasa mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamise. Kohus ei tuvastanud ka

§ 41rikkumist.

2 MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

1. A. Streltsovi 16.05.
2. a apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on halduskohtu otsus põhjendamata ja õigusvastane. Viru Vangla ründas kaebajat rahvusliku vihavaenu tõttu, sest kaebaja on vene õigeusku. Vangla diskrimineeris ja solvas kaebajat, alandas tema inimväärikust ning rikkus tema õigusi ja vabadusi. Ikoonid ei rippunud seinal, vaid olid surutud servapidi riiuli alla. Kaebaja ei mõista, milline on see keelatud ese, mida saaks ikoonide taha peita ja kuidas see vangla julgeolekut ohustab. Halduskohtu otsuse järgi vastab kamber nr 1287 kõigile nõuetele, kuid kaebaja palub ringkonnakohtul vaadata kambrist tehtud fotosid ning veenduda, et halduskohtu hinnang on vale.
3. Viru Vangla vaidleb oma vastuses apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 04.05.
4. a otsus muutmata. Vastustaja on nõus halduskohtu otsuse põhjendustega. Vastustaja jääb oma 19.07.2011 halduskohtule esitatud vastuses (tl 39-41) toodud seisukohtade juurde ning tal pole midagi lisada, sest kaebaja on apellatsioonkaebuses enda esialgse kaebuse väiteid korranud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ja Tartu Halduskohtu 04.05.
6. a otsuse tühistamiseks alust olenemata sellest, et halduskohus on kaebuse menetlusse võtmisel rikkunud menetlusnorme, kuna see rikkumine ei ole viinud asjas sisuliselt ebaõige lahendi tegemiseni.
7. A. Streltsov esitas 20.05.2011 halduskohtule kaebuse ja hiljem selle täienduse, milles palus Viru Vangla 14.04.
8. a käskkirja nr 6-3/747-D tühistamist ja mittevaralise kahju hüvitamist summas 7000 eurot seoses tema alusetult kartserisse paigutamisega eelpoolmainitud käskkirja alusel ja kartseri ebainimlike tingimustega. Kartserikambri tingimustega seonduvalt tõi kaebaja välja, et kambri seintel on kirjutised, joonistused ja lahtikoorunud värv ning laua keskel auk, kartseris puidust iste on katki ja sellel ei saa istuda, kartseris viibimine kui selline on solvav ja inimväärikust alandav ning kaebaja ei saanud rahulikult enda hügieeni eest hoolt kanda ega oma esmatarbeesemeid kasutada, samuti tuli päeval lamada betoonpõrandal.
9. Käesolevas asjas võttis halduskohus kaebuse mõlema nõude osas menetlusse 01.07.2011, s. o enne, kui vangla lahendas kaebaja esitatud vaide ja kahju hüvitamise taotluse. Kaebaja esitas vanglale 17.04.2011 vaide ja taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 3000 eurot õigusvastase käskkirja alusel kartseris viibimise eest. Vaie registreeriti vanglas 21.04.2011 (tl 50). Kuna vaie ja kahju hüvitamise taotlus olid venekeelsed, siis saadeti need tõlkimiseks ja selle tulemusel pikenes ka nende läbivaatamise tähtaeg, millele vastustaja juhtis muuhulgas tähelepanu juba oma 02.06.
10. a vastuses kohtu nõudele. Kahju hüvitamise nõude tagastamise kirjast nähtuvalt saabus vaide/kahjunõude tõlge vanglasse 11.05.2011 ning pärast seda andis vangla vaide osas kaebajale tähtaja vaides esinenud puuduste kõrvaldamiseks. A. Streltsov esitas vastuse 31.05.2011 ja kuna see oli venekeelne, siis saadeti vastus samuti tõlkimisse ja tõlge saabus vanglale 21.06.
11. Vaideotsuse tegi vangla 19.07.2011, s. o 30 päeva jooksul alates 21.06.
12. Esitatud kahjunõude tagastas vangla 21.07.2011 põhjusel, et halduskohus võttis kaebaja kahjunõude juba 01.07.2011 menetlusse. Tulenevalt RVastS § 18 lg-st 1 oleks kahju hüvitamise taotluse lahendamise 3 tähtaeg olnud 11.07.2011, s. o kaks kuud päevast, mil vanglasse jõudis kaebaja vaide/kahjunõude tõlge. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule kaebuse 20.05.
13. Tartu Halduskohus võttis 20.05.2011 esitatud kaebuse menetlusse 01.07.
14. a määrusega (tl 30-31), kuigi kaebuse esitamise aja seisuga ega ka 01.07.
15. a seisuga ei olnud eelnevast tulenevalt kohtueelne menetlus

§ 11

lg-te 5 ja 8 mõttes läbitud.

§ 11

lg 5 järgi on kinnipeetaval, karistusjärgselt kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, karistusjärgselt kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.

§ 11

lg 8 järgi on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval, karistusjärgselt kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, karistusjärgselt kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Kaebus ei olnud niisiis selle esitamise ajal lubatav ja oleks tulnud tagastada. Ringkonnakohus peab sellest hoolimata võimalikuks apellatsioonkaebust menetleda. Seda sellepärast, et halduskohtu eksimuse tõttu ei tohi kaebaja jääda ilma oma õiguse teostamise võimalusest. Ringkonnakohus leiab, et hoolimata sellest, et halduskohus võttis kaebuse ekslikult menetlusse, tuleb menetlust jätkata menetlusökonoomia põhimõtet arvestades ning menetlusse võetud apellatsioonkaebus on võimalik sisuliselt läbi vaadata, kuna käesolevas asjas vaidlustatud otsuse tegemise aja seisuga, s. o 04.05.2012, oli kaebajal tühistamisnõude osas kohtueelne menetlus iseenesest läbitud, kuna 19.07.2011 oli vangla teinud vaideotsuse ja 21.07.2011 tagastanud kahju hüvitamise taotluse ning halduskohus tegi asjas siiski sisulise otsuse. A. Streltsovi apellatsioonkaebuse rahuldamiseks siiski alust ei ole. 12. Viru Vangla 14.04.2011. a käskkirjaga nr 6-3/747-D karistati kaebajat

§ 63

lg 1 p 4 alusel

§ 67p 1 süülise rikkumise eest kaheks ööpäevaks kartserisse paigutamisega, kuna A.

Streltsov keeldus 14.03.2011 allumast vanemvalvuri korduvatele korraldustele võtta kambri seinalt maha kaks ikooni. Viru Vangla kodukorra p 8.1.1 järgi oli kinni peetav isik kohustatud täitma vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade, kodukorra ja muude õigusaktide nõudeid. Viru Vangla kodukorra p 8.2.11 alusel ei tohtinud kinni peetavad isikud teha kambri ehituselementidele, kappidele, raamatutele ja muule vangla varale kirjutisi, märke, samuti kleepida või kinnitada neile fotosid, reproduktsioone, ajakirjade väljalõikeid, katteid, vaipu jms.

§ 67

lg 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud julgeoleku tagamiseks täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Kuna Viru Vangla kodukorra kohaselt ei tohtinud kinni peetavad isikud vangla julgeoleku tagamise eesmärgil (keelatud esemetega seonduvalt järelevalve teostamise takistamine ja raskendamine) kambrite ehituselementidele, sh seinale midagi kleepida või kinnitada, siis oli vanglaametniku korraldus, võtta seinalt ära kaks ikooni, seaduslik ja korralduse mittetäitmisega pani A. Streltsov toime distsipliinirikkumise. Vanglaametniku korraldusele allumata jätmine on käsitletav kinnipeetava distsipliinirikkumisena ning selle eest on vanglal õigus

§ 63alusel kinnipeetavat distsiplinaarkorras karistada.

Kinnipeetava poolt korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab HMS § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge. Üksnes kinnipeetava teistsugune arusaam seadusest ja sellega 4 seonduv arvamus vanglaametniku korralduse seadusvastasusest ei anna kinnipeetavale õigust keelduda korralduse täitmisest. Tulenevalt sellest, et vanglaametniku korraldus põhines kehtival kodukorral, ei olnud ilmselgelt tegemist tühise haldusaktiga ja kaebaja oleks pidanud korralduse täitma. Käesoleval juhul oli kaebajale antud korraldus ikoonide seinalt ära võtmiseks otseselt seotud vajadusega tagada vangla sisekord ja julgeolek, kuna seinal olevad esemed takistavad mõistetavalt vanglas järelevalve teostamist ja võimaldavad nende esemete taha peita keelatud esemeid. Arvestades seda, et kaebajal ei ole keelatud hoida oma kambris ikoone viisil, mis ei takista ja ei raskenda läbiotsimiste teostamist, siis ei ole alust ka kaebaja väidetel, et vastava korralduse tagajärjel jäid tema usulised vajadused rahuldamata ja rikuti tema usuvabadust. Vastustaja ei ole rikkunud kaebaja suhtes ka distsiplinaarmenetluse nõudeid. Valvur A.L. 14.03.2011 koostatud ettekandest nr 1136 (tl 42) nähtub, et 14.03.2011 kell 08.10 hoones S8, osakonnas S9 keeldus kinnipeetav A. Streltsov allumast talle antud korraldusele võtta seina pealt maha kaks ikooni. Distsiplinaarmenetluse käik protokolliti (tl 46) ja protokolli tutvustati kaebajale, kellele anti võimalus lisa vastuväidete tegemiseks, kuid kinnipeetav keeldus protokolli allkirjastamast, ega esitanud vastuväiteid. Distsiplinaarkaristuse määras pädev ametnik, see vormistati käskkirjana (tl 47-48), karistuse valikut on põhjendatud ja on välja toodud ka vastavad kaalutlused. Distsiplinaarkaristus määrati

§ 64lg-s 41 toodud tähtaja jooksul.

Vaidlusalune käskkiri vastab HMS § 54 nõuetele ning distsiplinaarmenetlus on läbi viidud kooskõlas

§-s 64 sätestatuga, samuti on määratud karistuse raskusaste on proportsioonis üleastumise raskusega. Kuna vaidlustatud haldusakt on õiguspärane, ei ole kaebajat paigutatud selle alusel kartserikaristust kandma õigusvastaselt ja seetõttu ei ole alust rahuldada ka kaebaja mittevaralise kahju nõuet selle eest, nagu oleks ta 18.05.2011-20.05.2011 kartseris viibinud alusetult. 13. Asja materjalidest ei nähtu samuti, et 2011. a mais oleksid kartserikambri nr 1287 tingimused olnud õigusvastased ja tinginuks seega mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmise. Vangistuse täideviimist reguleerivad

ja selle alusel vastu võetud muud õigusaktid.

§ 45

lg 1 kohaselt peab kinnipeetava kamber vastama ehitusseaduse alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri, kambris peab olema aken ja kunstlik valgustus, mis kindlustab ruumi piisava valgustatuse. VSkE § 7 lg 4 kohaselt kuuluvad kartserikambri sisustusse päevaks ülestõstetavad ja seina külge kinnitatavad või põrandal asuvad kõvad lavatsid, põranda või seina külge kinnitatud laud ja istekohad tulenevalt kohtade arvust kambris, võimaluse korral valjuhääldi, riidenagi, pesemiskoht, wc. Täpsemaid nõuded wc-le ei ole kehtestatud, mistõttu ei tulene VSkE-st nõuet, et wc peab olema ka kartserikambris eraldatud. Magamiskoht oli põrandast kõrgema lavatsikoha näol samuti olemas ja kuna VSkE-st ei tulene kartserikambris viibijale õigust päevasel ajal lamada, siis ei pidanud kartserikambris päevasel ajal olema ka voodivarustust. See, et kartserikambri seintel olid teiste kinnipeetavate poolt sinna tehtud kirjutised ja joonistused ning seintelt võis ka kohati värv maas olla, ei tähenda, et tegemist oli ilmselgelt kartseris oleva isiku inimväärikust alandavate tingimustega. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kartserikambri tingimused seega olnud sellised, et nendega oleks kaebajale põhjustatud rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas kinnipidamisega. Tuginedes Viru Vangla esitatud fotomaterjalile (tl 57-61) ei ole alust ka kaebaja väidetel, nagu oleks kartserikambri tool olnud katkine ja laua sees 27 cm pikkune ja 4 cm sügavune auk. Mis puudutab hügieeninõuete järgimise võimalusse, siis oli kartserikambris nr 1287 olemas veevarustus ja seep ning vastustaja selgituste kohaselt (tl 39p-40) oli ka kartseris viibivatele 5 isikutele graafiku alusel tagatud duši kasutamise võimalus ja küünelõikur väljastati isikule kartserisse ajaks, kui ta seda küünte lõikamiseks vajas. Seetõttu oli kaebajal ka kartserikambris viibides võimalik hoolitseda oma hügieeni eest. Eeltoodu alusel on ringkonnakohus seisukohal, et Viru Vangla kartserikamber nr 1287, vastas kõikidele VSkE-s sätestatud nõuetele kartserikambri sisustuse kohta ning kaebajale olid kartserikambris kasutamiseks tagatud ka need esemed, mis õigusaktide kohaselt võivad kinni peetaval isikul kartserikambris kaasas olla, mistõttu ei olnud tegemist inimväärikust alandavate kartseritingimustega, mis tingiksid kaebaja poolt esitatud kahju hüvitamise nõude rahuldamise. Kaebaja poolt menetluse käigus esitatud väited selle kohta, et talle tekitati mittevaralist kahju ka sellega, et A.L. võttis 14.03.2011 tema kambrist ära kaks ikooni, ei ole käesoleva asja mõttes asjakohased, sest ikoonide äravõtmisega seonduva kahjunõude esitas kaebaja vanglale 14.03.2011 ja sellega seonduvat kaebust menetleti haldusasjana 3-11-999. 14. Tulenevalt eeltoodust on ringkonnakohus seisukohal, et vaidlustatud haldusakt oli õiguspärane ja kaebajale ei ole tekkinud RVastS § 9 lg 1 alusel hüvitamisele kuuluvat kahju ning halduskohus jättis kaebuse seega põhjendatult rahuldamata. Madis Ernits Einar Vene 6 Maili Lokk