§-de 202, 257, 266 ja 314 järgi kvalifitseeritavad kuriteod, s.o süüteo tulemusel saadud vara omandamine ja hoidmine ning vara omavoliline hävitamine, omavolilise sissetungi ja ebaseadusliku väljatõstmise, mis seisnes selles, et A.L. 17.06.2013 tungis R. Kivi valduses olevasse sauna, tõstis välja sealt tema asjad ja lammutas sauna.
K § 53 lg 1 p 2 järgi oli nimetatud kuriteo aegumistähtaeg kolm aastat alates kuriteo toimepanemisest. Kehtiva
lg 1 p 2 järgi on teise astme kuriteo aegumistähtaeg viis aastat alates kuriteo toimepanemisest. Käesoleval juhul ei esine asjaolusid, mis võiksid kuriteo aegumist katkestada, mistõttu võimalik kuritegu aegus enam kui kümme aastat tagasi. Kuriteo aegumistähtaja möödumine on absoluutne menetlustakistus, vastavalt KrMS § 199 lg 1 p 2 järgi on kriminaalmenetlus välistatud kui kuriteo aegumistähtaeg on möödunud. Seetõttu ei analüüsi riigiprokurör, kas antud episoodis võis esineda KrK § 166 järgi kvalifisteeritava süüteo tunnuseid. 5.2 Kaebaja on palunud ka kriminaalmenetluse alustamist
on toime pannud süüteo toimepanemise tulemusena vara omandamise ning et kuivõrd tegemist on vältava kuriteoga, siis ei ole antud kuriteo aegumistähtaeg lõppenud. Riigiprokurör märgib, et nimetatud koosseis nõuab vara omandist või hoidmist, mis on saadud süüteoga. Kuivõrd käesoleval juhul pole tuvastatud, et A.L. oleks vara mingi süüteoga omandanud, siis puudub alus
5.3 Puutuvalt
§-desse 257, 266 ja 314, tuleb märkida järgmist. A.L. on Põlva maakonnas Kõlleste vallas XXX külas kinnistu nr 278438 nimetusega Veski ja sellel asuva sauna omanik. Nii Tartu Maakohus kui Tartu Ringkonnakohus on tsiviilasjas 2-05-17666 jõudnud seisukohale, et nimetatud maatükk koos saunaga kuulub A.L. ile. Seega puudub vaidlus selle üle, et A.L. il on nimetatud maatüki ja sauna osas omandiõigus. Kaebaja küll väidab, et temal oli õigus sauna kasutada, seega oli temal valdus ja A.L. omanikuna ei oleks tohtinud taolisel viisil tegutseda ilma valdaja loata. Esmalt, kaebuses puuduvad igasugused -2- tõendid sellest, et kaebajal selline õigus oli.
kaitstavaks õigushüveks on avalik julgeolek, võõra asja rikkumise või hävitamist kaitsev norm on
. Käesoleval juhul ei esine kummagi süüteokoosseisu tunnuseid, kuivõrd nimetatud koosseisud nõuavad võõra vara hävitamist. Ülaltoodust lähtudes kuulus saun A.L. ile ning selles olnud vallasasjad viidi hoiule Kõlleste vallavalitsuse ruumidesse, seega kaebajale kuulunud vara ei ole hävitatud. 5.4 Puutuvalt
§-desse 266 ja 314, tuleb märkida, et käesoleval juhul pole võimalik tuvastada, kas ja millisel alusel toimus saunaruumide valdamine, st kas kaebajal üldse oli selline õigus ja kui oli, siis millistel tingimustel. Samuti ei ole käesoleval juhul saun käsitletav eluruumina, kuivõrd kaebusest ei nähtu, et sauna oleks kasutatud faktiliselt elamiseks. Iseenesest kuulub ka saun elamise ja eluruumi mõiste alla, kuid sel juhul tuleb ära näidata, et seda kasutatakse peamiselt elamiseks. Juhul kui sauna ei kasutata igapäevaseks elamiseks, vaid sauna tavalistel eesmärkidel, s.o pesemise- ja muude saunaprotseduuride eesmärgil, siis ei saa sauna puhul eeldada kodupuutumatusega kaitstud privaatautonoomiat. Kokkuvõtvalt leidis riigiprokurör, et Põlva maakonnas Kõlleste vallas XXX külas kinnistul nr 278438 nimetusega Veski asuva sauna omandiõigus kuulub A.L. ile, tegemist ei ole eluruumiga ning kaebuse materjalidest ei ole võimalik tõsikindlalt järeldada, kas ja milline valdus oli kaebajal, mistõttu tuleb kaebus jätta rahuldamata ja kriminaalmenetlus alustamata. Juhul, kui kaebaja leiab jätkuvalt, et A.L. on sauna lammutamisega ja sealt kaebaja asju välja tõstes ning neid Kõlleste vallavalitsuse ruumides hoiustades kahju tekitanud (rikkunud väidetavat tasuta kasutamise lepingut), on kaebajal võimalus pöörduda oma nõudega tsiviilkohtusse. KAEBUSES ESITATUD TAOTLUSTE SISU 6. Kaebuse esitaja taotleb kaevatav määrus tühistada ja kohustada Riigiprokuratuuri alustama kriminaalmenetlust kaebuses märgitud kuriteosündmuse osas. Kaebuse sisu on kokkuvõtvalt järgmine. 6.1
Nimetatud teod on võimalikud ainult vahetult eelteost pärineva vara suhtes. Koosseisus on kirjeldatud tegu, mille ebaõigussisu on eelteoga loodud õigusvastase varalise seisu säilitamine kas eeltegijal endal või tema valdusjärglasel. Tegemist on vältava süüteoga ning objektiivse koosseisu täitmiseks ei oma tähtsust, kas eeltegu on aegunud või mitte deliktistruktuuri mõttes. Tähtsust omab ainult asjaolu, kas eeltegu oli õigusvastane. Seega ei ole kriminaalmenetluse absoluutseks takistuseks eelteo aegumine.
märgitud vältav süütegu lõpeb hetkest, kui kuriteo tulemusel saadud vara valdusest ja omandiõigusest loobutakse, alles sellest hetkest on võimalik süüteo aegumise algus. A.L. valdab, kasutab ja käsutab „Veski“ kinnistut käesoleva hetkeni, seega ei ole tegu aegunud. 6.2 Riigiprokuratuuri arvates ei ole tuvastatud, et A.L. mingi süüteo tulemusena omandas vara ja puudub alus
K § 166 järgi kvalifitseeritava süüteo tunnuseid.“ Vara omandamine, kui see on saadud süüteoga, on süütegu. Kui eeltegu pole analüüsitud, siis millise intellektuaalse tegevuse tulemusena on jõutud loogilisele järeldusele, et
Käesoleva asja lahendamisel piisab vastata küsimusele, kas õigustatud subjektid oleksid saanud maad tagastatud mahus ja kirjeldatud viisil, kui Kõlleste valla ametnikud oleksid märkinud tagastamiskorraldusse, et tagastataval maal asub E.K. le kuuluv saun (jt hooned). -3- 6.3 Tõestatav on ka see, mille alusel toimus sauna valdamine. See toimus tasuta kasutuslepingu alusel, mille kasutust saab lõpetada ainult seaduses sätestatud õiguspärase tegevusega, mitte omavolilise sissetungimisega võõrasse valdusesse ja ebaseadusliku väljatõstmise teel. Kaebaja valduses on telefonivestluse lindistus, millega A.L. annab selgesõnalise nõusoleku sauna kasutamiseks, kasutusõigust tõendab ka istungiprotokoll asjas nr 2-05-
sisenes omavoliliselt võõrasse valdusesse ja tõstis kaebaja ebaseaduslikult eluruumist välja. 6.5 Kuriteokahtlust
järgses teos tõendavad järgmised tõendid: Kõlleste Vallavalitsuse korraldus nr 208, millest nähtuval õigustatud subjektidele tagastatakse endise „Tsähkna 6“ talumaa ja moodustatakse „Veski“ kinnistu ning õigustatud subjektid on kokku leppinud taolises maa jaotuses ja kinnitavad, et tagastataval maal hooned puuduvad (kuigi tagastavale maale jäi nii saun kui ka A.K. le varem tagastatud hoone); Kõlleste Vallavalitsuse tõend nr 113, millega Vallavalitsus kinnitab, et „Tsähkna 6“ tagastamisele kuuluval talumaal hooned puuduvad. Reaalselt asus seal sellel hetkel 4 hoonet – elumaja, kõrvalhoone, sauna ja endine viljakuivati. Vastavasisuline fakt (sh, et perekond Kivi on ehitanud sauna 1969 aastal) on ka leidnud kinnitust tsiviilasja nr 2-05-17666 lahendamisel ning kajastub kohtuotsuse motivatsioonis; Maa-ameti plaanid ja kindlustushinde leht, mis tõendab, et saun (ja teised 3 hoonet) hoonena on märgitud kaardile juba 1973. aastal ning perekond Kivi valdus saunale on olnud olemas juba 1984 aastal. Hoonete asendiskeem ja eksplikatsioon Hooneregistri arhiivist, mis tõendab E.K. le kuuluvate ja valduses olevate hoonete paigutust „Tsähkna 6“ talumaadel 1996 aasta mai kuus; Ihamaru külanõukogu protokoll nr.8, millest nähtub, et V.K. le on eraldatud õue-aiamaa E.K. le kuuluvate hoonet juurde. Vastavat maakasutusõigust ei ole lõpetatud või tühistatud ja eiratud on maareformi käigus sellest kasutusõigusest tulenevat maatüki piiri – ära on võetud sauna omand ja maakasutusõigus. Kõlleste Vallavalitsuse väljastatud kasutusluba nr 67 kõnealusele saunale. Dokumendi autentsust on tõendanud Kõlleste Vallavalitsuse vallasekretär 01.08.2011.a. ehk peale tsiviilasjas nr 2-05-17666 tehtud kohtuotsuse jõustumist, mis tõendab, et nimetatud kohtuasjas tehtud kohtuotsuse motivatsioon tugineb Kõlleste Vallavalitsuse teadvalt valele faktiväitele ja on seetõttu ekslik. Kasutusluba nr 67 on kehtiv, kuid vallavalitsus on eiranud maade tagastamise käigus antud dokumendist tulenevaid õigusi ja kohustusi; Kõlleste Vallavalitsuse vastus arhiivipäringu teabenõudele nr 2-9/248-1, millest nähtub veelkord, et tsiviilasjas nr 2-05-17666 tehtud kohtuotsuse motivatsioon tugineb Kõlleste Vallavalitsuse teadvalt valetamisele kasutuslubade väljastamise korra kohta – kasutuslubasid ei väljastatud vallavalitsuse korraldusega, neid väljastas ja allkirjastas vallavanem. Kasutusluba on kehtiv, kuna ei ole rikutud selle väljaandmise korda. Vallavalitsus on teadvalt varjanud kasutuslubade väljastamise korda ja eiranud sellest tulenevaid õigusi ning kohustusi ja seetõttu on saanud võimalikuks ka -4- „Tsähkna 6“ talumaade tagastamine õigustatud subjektidele; 24.07.1996 piiriprotokoll, millest nähtuvalt võttis Veski maaüksuse piiride (mis hõivas tagastamisele kuuluva „Veski“ kinnistu piiridesse kaebaja vanaemale kuulunud saun ning moodustati seniste maavaldajate huvisid eirav ebakorrapärase kujuga maaüksus) kättenäitamisest A.L. . Seega oli ja on ta teadlik kõikidest asjaoludest „Veski“ kinnistu tekkimisel; Kinnistusraamatu väljavõte, millest nähtuvalt on A.L. jätkuvalt „Veski“ kinnistu omanik; Kõlleste Vallavalitsuse korraldus nr 209, millest nähtub, et E.K. l lubatakse erastada, vastavalt tema avaldusele, „Tsähkna 6“ talumaadel asuvate hoonete juurde maad. E.K. avaldust maa erastamiseks ei eksisteeri. 6.6 Kõigist nimetatud dokumentidest nähtub, et Kõlleste Vallavalitsus on teadlikult ja õigustatud subjektide sh. A.L. i teadmisel võltsinud (intellektuaalselt) dokumente, millise kuriteo tulemusel on saanud õigustatud subjektid endale vara, mida nad ei olnud õigustatud saama. A.L. ei ole kuriteo tulemusel saadud varast loobunud ning käsutab seda jätkuvalt. 6.7 Lisaks sellele on kriminaalmenetluse käigus põhjendatud üle kuulata kaebaja Raul Kivi, tema isa V.K. , Kõlleste vallavanem A.S. (nimetatud isik on käinud kaebaja perel külas enne omandireformi) jne. 6.8 Kuriteokahtlust
§-de 203, 266 ja 314 järgsetes
sisustamisega menetlejate poolt ja taotleb asjassepuutuva õigusnormi tõlgendamist. Kaebuse esitaja leiab, et Riigiprokuratuur on jätnud arvesse võtmata, et ehkki eeltegu (milleks on kaebuse esitaja arvates dokumendi võltsimine) võib olla aegunud, on õigusvastase varalise seisu säilitamine kas eeltegijal endal või tema valdusjärglasel. Seetõttu lõpeb vältav süütegu ajal, mil loobutakse saadud vara valdusest ja omandiõigusest ning sellest hetkest algab ka aegumine. 8.2 Ringkonnakohus ei nõustu R. Kivi esindaja väidetega. Nimelt nähtub Tartu Maakohtu otsusest asjas nr 2-05-17666, mis on käesolevaks ajaks ka jõustunud, et A.L. on määruskaebuses kõnesoleva kinnistu omanik. Samuti puuduvad igasugused viited sellele, et kinnistu omanikuks oleks ta saanud pettuse teel. Tõendeid, millised määruskaebuse esitaja hinnangul kinnitavad kuriteokahtlust
järgi, on tsiviilkohus hinnanud ja sedastanud kokkuvõtvalt, et omandiõigus Põlva maakonnas XXX külas käesoleval ajal A.L. ile kuuluval kinnistul, registriosa nr 278438, nimetusega Veski, asuvale saunahoonele kuulub A.L. ile. Maakohus on andnud hinnangu ka ringkonnakohtule esitatud dokumentide õiguslikule sisule, mille ümberhindamist ei pea apellatsioonikohus vajalikuks. 8.3 Kokkuvõtvalt nõustub ringkonnakohus Lõuna Ringkonnaprokuratuuri määruses sedastatuga, et A.L. on kinnistu omanik ning millistel õiguslikel alustel see toimus, on piisavalt põhjendatud juba jõustunud Tartu Maakohtu 26.07.2010 otsuses. Asjakohased on ka Riigiprokuratuuri osundused aegumise sätetele, mis on absoluutseks menetlustakistuseks, mistõttu puudub ka vajadus hinnata võimalikku KrK § 166 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemist. 8.4 Kaebuse esitaja jääb seisukohale, et vaatamata dokumendivõltsimise aegumisele, on toime pandud ikkagi
järgi inkrimineeritav kuritegu ja aegumist tuleb lugeda ajast, mil loobutakse saadud vara valdusest ja omandiõigusest. 8.5 Ringkonnakohus selgitab veelkord, et nimetatud koosseis nõuab vältimatult vara omandamist või hoidmist, mis on saadud kuriteoga. Käesoleval juhul ei ole tuvastatud, et A.L. oleks omandanud vara kuritegelikul teel - vastupidi, nagu nähtub eelnimetatud maakohtu otsusest, on ta kinnistu nimetusega Veski ja sellel asuva saunahoone omanik, kellel vastavalt AÕS § 68 lg-tele 1,3 on täielik õiguslik võim asja üle. 8.6 Ringkonnakohus nõustub Riigiprokuratuuriga selleski, et puuduvad ka teised määruskaebuses viidatud kuriteokoosseisud (
MS § 342 lg 3 p-st 1 ei pea vajalikuks neid korrata, märkides üksnes, et Riigiprokuratuuri määrus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks määruskaebuse motiividel. Riigiprokuratuur on piisava põhjalikkusega hinnanud esitatud materjale ja teatavaks saanud asjaolusid kogumis, samuti õigusnorme ning jõudnud õigustatud järeldusele, et kriminaalmentetluse alustamata jätmine on seaduslik. Maarika Kuusk kohtunik -6-
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.