← Eesti

4-13-6235/5

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23.oktoobril 2013 Jõhvi kohtumajas Väärteoasja number 4-13-6235 Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungisekretär Merike Erisalu Kohtuasi Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri taotlus Toomas Ziljovile asenduskaristuse määramiseks Võlgnik Toomas Ziljov, isikukood 36608262730, elukoht xxx RESOLUTSIOON Juhindudes TMS § 201 lg1,2 ; VTMS § 211 lg 1 ja KarS § 72, kohus MÄÄRAS Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri taotlus rahuldada. Asendada Toomas Ziljovile Ida Prefektuuri 29.09.2010 otsusega väärteoasjas nr 2402,10,001821 määratud rahatrahv 80 trahviühiku ulatuses summas 4800 krooni ehk 306,78 eurot; 24.08.2010 kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2440,10,007290 määratud rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses summas 3000 krooni ehk 191,73 eurot ja 25.08.2010 kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2440,10,007323 määratud rahatrahv 30 trahviühiku ulatuses summas 1800 krooni ehk 115,04 eurot, arestiga kokku 16 (kuusteist) päeva. Kohustada Toomas Ziljovi vabatahtlikult ilmuma 05.detsembril 2013 kell 09.00 Ida Politseiprefektuuri arestimajja (aadressil Ülesõidu 1 Jõhvi) asenduskaristuse kandmisele. Vabatahtlikult aresti kandmisele mitteilmumisel kohaldada Toomas Ziljovi suhtes sundtoomist ja toimetada Toomas Ziljov arestimajja aresti kandmiseks. Aresti kandmise aja algust arvata Toomas Ziljovil alates tema saabumisest arestimajja karistuse kandmisele. Määruse ärakiri edastada Toomas Ziljovile, kohtutäitur K. Maalmanile ja PPA Ida prefektuurile. 1

(4)Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebus 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebus esitatakse Viru Maakohtule. Asjaolud ja menetluse varasem käik Ida Prefektuuri 29.09.2010 otsusega väärteoasjas nr 2402,10,001821 määrati Toomas Ziljovile LS § 74´22 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 30 trahviühiku ulatuses, s.o summas 1800 krooni ja LS § 74´12 alusel karistuseks rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses, s.o summas 3000 krooni. Otsus jõustus 27.10.
  1. Ida Prefektuuri 24.08.2010 kiirmenetluse otsusega nr 10220992744655 väärteoasjas nr 2440,10,007290 määrati Toomas Ziljovile LS §74´64 lg 1, §74´7 alusel karistuseks rahatrahv 50 trahviühikut summas 3000 krooni. Otsus jõustus 08.09.
  2. Ida Prefektuuri 25.08.2010 kiirmenetluse otsusega nr 10220992744723 väärteoasjas nr 2440,10,007323 määrati Toomas Ziljovile LS § 74´7 alusel karistuseks rahatrahv 30 trahviühikut summas 1800 krooni. Otsus jõustus 09.09.
  3. Täitemenetlused 095/2011/323, 095/2011/324 on võlgniku Toomas Ziljovi suhtes algatatud 11.01.2011 ning täitmisteated on kätte toimetatud 10.02.
  4. Täitemenetlus 095/2010/3536 on võlgniku suhtes algatatud 30.11.2010 ning täitmisteade on kätte toimetatud 08.12.
  5. Kohtutäitur on täitemenetluse jooksul teinud korduvad registripäringud vara ja sissetulekute kohta. Võlgnikul puudub kinnisvara ja väärtuslik vallasvara. Arestitud on võlgniku kontod krediidiasutustes, millelt laekumised seni puuduvad. Võlgniku sissetulekuks on Maksuameti andmetel miinimumpalk, millele ei saa sissenõuet pöörata. Kohtutäitur on kontrollinud võlgniku vara olemasolu ning talle teadaolevatel andmetel puudub võlgnikul vara või ei ole selle väärtus küllaldane, et katta vara realiseerimisega tekkivaid kulusid. Täitemenetluse seadustiku § 201 lõike 1 alusel palub otsustada rahatrahvide jäägi summas 613,55 asendamine. Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuur esitas 23.09.2013 Viru Maakohtule avalduse asenduskaristuse määramiseks. Avalduse kohaselt ei tasunud menetlusalune isik rahatrahve õigeaegselt vabatahtlikult ja kohtutäitur alustas 30.11.2010 täitemenetluse väärteoasjas 2402,10,001821 ning 11.01.2011 väärteoasjades nr 2440,10,007290 ja nr 2440,10,007323, mille käigus ei ole raha õnnestunud saada. 10.09.2013 teatas kohtutäitur eelnimetatud rahatrahvide täitmise võimatusest. Seoses eeltooduga ja juhindudes KarS § 72 ning täitemenetluse seadustiku § 201 lg 1 taotles kohtuväline menetleja otsustada väärteoasjas nr. 240210001821 rahatrahvi summas 306,78 eurot, väärteoasjas nr. 244010007290 rahatrahvi summas 191,73 eurot, ning väärteoasjas nr. 244010007323 rahatrahvi summas 115,04 eurot asendamine arestiga. Menetlusalune isik Toomas Ziljov selgitas, et ta on nõus aresti kandma, kuid taotleb selle ärakandmist ositi nädalavahetustel. Põhjused on tööalased. Ta on autojuht ja samuti osaleb ehitustöös. Autojuhina peab ta teenindama kliente. Aresti tervikuna kandmisel peaks ettevõte palkama uut töötajat, mis oleks ebamõistlik. 2
(4)Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud käesoleva asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et Ida Prefektuuri 29.09.2010 otsusega väärteoasjas nr 2402,10,001821 on Toomas Ziljovile LS § 74´22 lg 1 alusel mõistetud karistuseks rahatrahv 30 trahviühiku ulatuses ja LS § 74´12 alusel 50 trahviühiku ulatuses. Ida Prefektuuri 24.08.2010 kiirmenetluse otsusega nr 10220992744655 väärteoasjas nr 2440,10,007290 on Toomas Ziljovile LS §74´64 lg 1, §74´7 alusel mõistetud karistuseks rahatrahv 50 trahviühikut. Ida Prefektuuri 25.08.2010 kiirmenetluse otsusega nr 10220992744723 väärteoasjas nr 2440,10,007323 on Toomas Ziljovile LS § 74´7 alusel mõistetud karistuseks rahatrahv 30 trahviühikut. Jõhvi kohtutäitur 09.09.2013 sissenõudmine ei ole võimalik. teatest Ida Prefektuurile nähtub, et rahatrahvi Vastavalt Täitemenetluse seadustiku § 201 lg 1, kui rahatrahvi tervikuna määratud tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahatrahvi tasumise tähtaega ei järgita ja rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab kohtutäitur hiljemalt ühe aasta möödumisel rahatrahvi kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid mitte hiljem kui kolme aasta möödumisel väärteootsuse jõustumisest, sissenõudjale täitmise võimatusest. Kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, saadab sissenõudja avalduse rahatrahvi asendamiseks arestiga vastavalt karistusseadustiku §-s 72 sätestatule kohtuotsuse täitmisele pööranud maakohtule. Sissenõudja teatab avalduse esitamisest võlgnikule ja kohtutäiturile Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku § 211 lg 1 teeb maakohus sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga vastavalt Karistusseadustiku §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, vastavalt sama sätte lg.2 arvestatakse rahatrahvi osalise tasumise korral tasutud osa asendusaresti või üldkasuliku töö pikkuse määramisel proportsionaalselt tasutud summa suurusega. Vastavalt Karistusseadustiku § 72 lg 1, kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus rahatrahvi arestiga ja vastavalt sama sätte lg 2 vastab rahatrahvi kümnele trahviühikule üks päev aresti. Toomas Ziljovile oli Ida Prefektuuri 29.09.2010 otsusega karistuseks määratud rahatrahv kokku 80 trahviühikut, millele vastab 8 päeva aresti, 24.08.2010 otsusega 50 trahviühikut, millele vastab 5 päeva aresti, 25.08.2010 otsusega 30 trahviühikut, millele vastab 3 päeva aresti. Asja materjalide ja menetlusosaliste seletuse kohaselt kohtu istungil ei ole menetlusalune isik 29.09.2010, 24.08.2010 ja 25.08.2010 otsusega määratud rahatrahve kuni käesoleva ajani tasunud. Tal puuduvad selleks vahendid ja realiseerimiseks võimalik vara. Väärteo eest karistuse määramise ja karistuse täitmise vaheline ajavahemik ei saa venida nii pikaks, et määratud karistuse mõju hajub. Sundtäitmise, sealhulgas trahvi asendamise sisu 3
(4)ja mõte seisneb mõistetud karistuse vääramatuse tagamises. Karistuse vääramatus kujutab endast muuhulgas otsustavust karistuse täideviimisel. Puuduvad Väärteomenetluse seadustikus ja Täitemenetluse seadustikus sätestatud võimalikud alused rahatrahvi maksmise tähtaja pikendamiseks ja seda ei ole taotletudki. Mõjuvaid põhjusi rahatrahvi tasumata jätmiseks ei ole, samuti puuduvad aresti kohaldamist välistavad asjaolud. Seega Toomas Ziljovile Ida Prefektuuri 29.09.2010 otsusega määratud rahatrahv kokku 80 trahviühikut, 24.08.2010 otsusega määratud rahatrahv 50 trahviühikut ja 25.08.2010 otsusega määratud rahatrahv 30 trahviühikut tuleb asendada KarS § 72 lg 1 ja lg 2 alusel arestiga 16 päeva. Aresti kandmise alguseks on Toomas Ziljovi poolt aresti kandmisele asumise aeg. Kohus leiab, et süüdlase taotlus aresti kandmiseks ositi tuleb jätta rahuldamata. KarS § 66 lg 1 näeb tõepoolest ette, et tööalastel põhjustel võib kohus määrata aresti kandmine ositi. Kohus leiab, et süüdlane ei ole kohtule esitanud veenvaid argumente, et aresti kandmine tervikuna asetaks ettevõtet või süüdlase ennast põhjendamatult raskesse olukorda. Ei ole esitatud andmeid, et süüdlase mitteosalemine ehituses tooks süüdlasele või ettevõttele märkimisväärset kahju. Samuti ei ole uue töötaja palkamine, kasvõi osalise tööajaga, 16 päevaks ettevõttele ebamõistlikult koormav. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu Kohtunik Osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 12.11.2013 määrusega. 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.