KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18. septembril 2013. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-08-14703 Kohtunik Peet Teidearu Kohtuistungi sekretär Heli Nurmoja Kriminaa

§ 199

lg 2 p 4 alusel 3-kuulise vangistusega tingimisi 1 aasta 6 kuu pikkuse katseajaga; 2. Narva Linnakohtu 06. mai 2005.

§ 199lg 2 p 4, 7, 8 alusel 6-kuulise vangistusega tingimisi 3-aastase katseajaga; 3.

Narva Linnakohtu 12. oktoobri 2005.

§ 200

lg 2 p 7 alusel 3aastasevangistusega, mida vähendati lühimenetluse kohaldamise tõttu 2-aastaseks vangistuseks ja suurendati KarS § 65 lg 2 alusel eelmise kohtuotsusega mõistetud vangistuse võrra, mõistes liitkaristuseks 2 aastat 3 kuud vangistust, mille kandmisest ta KarS § 79 lg 1 alusel vabastati; 4. Viru Maakohtu 04. jaanuari 2008.

§ 215

lg 2 p 1, 2 - § 25 lg 2 alusel 6-kuulise vangistusega, mida vähendati lühimenetluse kohaldamise tõttu 4-kuuliseks vangistuseks ja suurendati KarS § 65 lg 2 alusel Narva Linnakohtu

1. mai
2. a kohtuotsusega mõistetud vangistuse võrra, mõistes liitkaristuseks 10 kuud vangistust, mille hulka arvati eelvangistus ja kandmisele kuuluv 9 kuud 28 päeva vangistust asendati KarS § 69 alusel 596 tunni üldkasuliku tööga tegemise tähtajaga 24 kuud. Jevgeni Kuznetsovi on korduvalt karistatud ka väärtegude eest. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on Jevgeni Kuznetsovil uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 72% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 47%. Uue seksuaalkuriteo toimepanemise tõenäosus viie aasta jooksul on Jevgeni Kuznetsovi puhul 41-62%. Vangla ei toeta süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt kindel töökoht süüdimõistetul puudub, kuid X sõnul on süüdimõistetule määratud X. Tal on vabanemisel vähemalt esialgu võimalik asuda elama oma X eraldatud kahetoalisesse ühiselamutüüpi üüripinnale, kus elavad lisaksX ja tema X veel ka süüdimõistetu X. Samas aga on süüdimõistetu sinnaasumisega oht, et tema X jääb üüripinnast ilma, kuna vastavalt lepingule ei tohi seal lepinguväliseid isikuid elada. Kriminaalhooldaja hinnangul oleks süüdimõistetul vabanedes vaja ka tugiisikut, kes toetaks teda täiendavalt esilekerkivate probleemide lahendamisel. Kohtumenetluse poolte seisukohad Jevgeni Kuznetsov soovib vabaneda tingimisi ennetähtaegselt ning asuda esialgu elama sotsiaalpinnale ;hiljem leiab endale teise elukoha. Praegu teda sotsiaalpinna vajajana arvele võetud ei ole. Prokurör X kohtule esitatud kirjalikus arvamuses Jevgeni Kuznetsovi katseajaga tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toeta, arvestades nii toimepandud kuritegusid, kandmata karistusaja pikkust, käitumist vangistuses, maandamata kuriteoriske ja ühiskonnaohtlikkust kui ka elutingimusi vabaduses. Kohtu seisukoht ja põhjendid KarS § 76 lg 2 p 2 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. 2 Käesolevaks ajaks on Jevgeni Kuznetsov kandnud ära enam kui 2/3 temale mõistetud karistusajast, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Jevgeni Kuznetsovi puhul on positiivne vangistuses sotsiaalabiprogrammide „X“ ja „X“ läbimine, oma haridustee jätkamine ning riigikeele- ja erialaõppes osalemine. Samuti on positiivne, et enda sõnul on ta mõistnud sõltuvusainete kahjulikku mõju oma käitumisele ja soovib neist vabaduses loobuda. Tal on vabaduses olemas ka lähedased ja võimalus asuda vähemalt esialgu elama X juurde. Samas tuleb arvestada seda, et materjalidest nähtuvalt on nimetatud elukoht juba praegu kergelt ülerahvastatud ja ametlik luba süüdimõistetu sinna elamaasumiseks puudub, mistõttu võib süüdimõistetu sinna asumine mõningaid probleeme tekitada. Sotsiaaleluruumi vajajana praegu Jevgeni Kuznetsovi arvele võetud ei ole. Seega praegu puudub Jevgeni Kuznetsovil kindel elukoht. Arvestades seda, et kindalt töökohta süüdimõistetule vabaduses garanteeritud ei ole ja tema sissetuleku moodustab X, leiab kohtunik, et ka eraldi elamise üürimine võib süüdimõistetule potentsiaalselt mõningaid raskusi valmistada. Seega ei ole kohtul piisavat veendumust, kas süüdimõistetu elutingimused vabaduses üldse tema ennetähtaegset vabastamist toetaksid. Samuti tuleb kohtul arvestada, et süüdimõistetut on kriminaalkorras karistatud juba viiel korral ning kuigi reaalset vangistust kannab ta esmakordselt, siis on talle varasemalt antud võimalusi vangistuse asemel ka üldkasuliku töö tunde sooritada ja kanda oma karistust vabaduses käitumiskontrollile allutatuna. Sellest hoolimata on süüdimõistetu aga oma kuritegelikku käitumist jätkanud, pannud toime kuriteo üldkasuliku töö ning kriminaalhoolduse ajal ning kannab praegu liitkaristust mitme kohtuotsuse kogumis. Seega on ilmne, et varasemalt antud võimalused karistuse kandmiseks kergemal viisil ei ole süüdimõistetule piisavat mõju avaldanud ega teda õiguskuulekusele suunanud. Kuivõrd materjalidest nähtuvalt ei ole süüdimõistetu suutnud alluda temale kehtestatud reeglitele ka käesoleva vangistuse ajal, tal esineb mõningaid raskusi oma probleemide äratundmisel ja samuti ei ole ta senini oma kuritegu tunnistanud ega seega motiveeritud kuriteopõhistes sekkumistes osalema, siis ei ole kohtul tekkinud veendumust, et karistuse eesmärgid oleksid süüdimõistetu puhul täidetud ka praeguseks ärakantud reaalse vangistusega ning et ta oleks piisavalt motiveeritud jätkama oma elu vabanedes seaduskuulekalt. Samuti on kohtul alust kahelda, kas süüdimõistetu suudaks vabanedes nõuetekohaselt järgida temale ennetähtaegse vabastamisega kaasneva käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi, arvestades seda, ta ei ole suutnud alluda temale kehtestatud korrale ka vangla rangetes tingimustes. Kuna süüdimõistetu kannab muuhulgas karistust vägivaldse X eest, milline tegevus kujutab endast ühiskonnast eriti ohtlikku ja taunimist väär tegevust, siis leiab kohtunik, et sellise isiku ennetähtaegse vabastamise puhul tuleb eriti põhjalikult kaaluda, kas uue kuriteo riskitegurid on piisavalt maandatud ning kas isiku vabastamise puhul ei saaks liigselt riivatud ühiskonna õiglustunne. Kohus leiab, et arvestades Jevgeni Kuznetsovi iseloomustavat materjali ja tema poolt ärakandmata karistusaja pikkust, on ilmne, et tema ennetähtaegne vabastamine eeltoodud asjaolusid arvestades veel põhjendatud ei ole ning oleks liigselt ennatlik. Seega leiab kohus, et Jevgeni Kuznetsov tuleb jätta katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastamata. 3 Kohus märgib, et süüdimõistetul tuleks vangistuses pöörata enam tähelepanu oma käitumise ja seda mõjutavate tegurite analüüsimisele, neid avameelselt tunnistada ning näidata, et ta on motiveeritud oma suhtumist muutma ja temale kehtestatud reeglitele alluma. Samuti tuleks süüdimõistetul võimalusel korraldada oma vabastamisjärgseid elutingimusi selliselt, et need tagaksid talle vabanemiseks igakülgse kindlustunde ja võimalikult püsiva elukorralduse. Kohtunik 4