HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-13-40304 Otsuse kuupäev 10.oktoober 2013 Kohtunik Lukiina Vismann Kohtuasi XXX esindaja XXX kaudu (isikukood XX

§ 497

sätestab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses.

§ 459

kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurus või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõppemist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Otsust võib

§ 459

lg 2 järgi muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Riigikohus on lahendis 3-2-1-127-08 märkinud, et elatise suuruse muutmisel tuleb arvestada samade asjaoludega nagu elatise väljamõistmisel. Ka elatise suuruse muutmisel tuleb lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Arvestada tuleb ka kummagi vanema varalise seisundiga ja jätta kummagi vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda. PKS § 99 lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Kohus nõustub hagejaga, et lapse vajadused on nelja aasta jooksul suurenenud ning kostjalt väljanõutud elatisest 2175 kroonist ei piisa lapse põhivajaduste rahuldamiseks. Hageja on väitnud, et soovib lapse ülalpidamiseks vähemalt 160 eurot kuus. Hageja töötasu on 1200 eurot, millest saab ta kätte 940.32 eurot ning sellest tuleb maksta eluasemekulu jne ning muud sundkulutused. Hageja esindaja tasub ka igapäevaselt poja pikapäeva söögiraha ning kooliskäimisega seotud kulutusi. Päevas jääb ühe inimese elamiseks 5.41 eurot, mis ilmselgelt ei võimalda kasvavale lapsele normaalset arengut ja toimetulekut. Riigikohus on lahendis 3-2-1-33-11 teinud järeldused elatise minimaalmäära osas. Eelmärgitu kohaselt on Riigikohus jõudnud seisukohale, et elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja lapse arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt ka nt Riigikohtu

1. detsembri
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13). Seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada 2 ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, p 20). Asjaolu, et laps vajab elamiseks ja kasvamiseks toitu, on üldtuntud asjaolu, mis ei vaja tõendamist. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest saaks järeldada asjaolusid, mille esinemisel oleks põhjendatud väljamõistetud elatise suuruse mitte muutmine. Elatise suuruse määramisel tuleb arvestada asjaoluga, et kohustatud vanem oleks suuteline kohustust täitma. Kostja väidab, et tema varanduslik seis on tunduvalt halvenenud ning seetõttu palub ta elatise välja mõista 100 eurot kuus. Samas on kostja OÜ XXX ainuosanik ning juhatuse liige. OÜ XXX on omakorda XXX XXX OÜ osanik ning nimetatud äriühingu juhatuse liige on kostja. Kohtuistungil selgus, et kostja käsutuses on sõiduk, mille kohta kostja märkis, et see on 12 aastat vana sõiduk. Kostjal on olemas töötasu ning kostja ei ole esile toonud asjaolusid, et ta oleks töövõimetu. Ning isegi kui kostja sissetulek on vähenenud, kuna töötab poole kohaga, laekub kostjale veel rahalisi vahendeid üüritulu näol. Seega kostja töötamine poole kohaga ei ole iseenesest aluseks lapsele väljamõistetava elatise suuruse määramiseks alla PKS § 101 lg 1 sätestatud suuruse, sest lapse põhivajadused tuleb rahuldada. See, et hageja majanduslik seis on hetkel parem kui kostjal, ei anna alust elatise määramiseks alla miinimumsuuruse. Toimiku materjalidest nähtuvalt kostjale kuulub korteriomand XXX Tallinn, mis on tema eluase. Nimetatud eluase on kostjal hageja esindaja selgituste kohaselt väljaüüritud, millest kostja saab tulu igakuuliselt 300 eurot. Eelmärgitud üüritulude saamisele kostja vastu ei vaielnud. Kohus leiab, et vanemad peavad kindlustama lapse vajadused tasemel, mida on seadusandja silmas pidanud elatise miinimumsuuruse kehtestamisel. Eelnevast tulenevalt loeb kohus põhjendatuks suurendada alaealise lapse kasuks väljamõistetud elatist 160 euroni kuus. Riigikohus on lahendis 3-2-1-2-09 p 12 leidnud, et

§ 459

lg 2 kohaselt võib kohtuotsust muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ega perekonnaseadus ei näe ette õigustatud vanema õigust nõuda kohtulahendi, sh kohtu kinnitatud kompromissi muutmist tagasiulatuvalt. Kolleegium leiab, et PKS § 70 lg 2 ei ole

§ 459lg-s 2 märgitud seaduseks.

Lähtuvalt eeltoodust kohus jätab rahuldamata elatise suuruse muutmise arvestuse nõude alates 01.01.2013. Kohus muudab väljamõistetud elatusraha suurust alates hagi esitamisest. Hagi on esitatud 29.08.2013.

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Eelmärgitud paragrahvi lg 2 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Menetluskulud tuleb jätta täielikult poolte enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Lukiina Vismann kohtunik 3