← Eesti

2-13-41439/7

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiiu Hiiuväin Määruse tegemise aeg ja koht 30.oktoober 2013, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-41439 Tsiviilasi XXXkaebus kohtutäitur Elin

§ 477

lg 7 teisest lausest kogus kohus omal algatusel tõendeid: nõudis avaldajalt välja avaldaja kaebuse, mille ta esitas kohtutäiturile ja mille kohtutäitur lahendas vaidlustatud otsusega. 2 TMS § 11 lg 1 p 4 järgi kuulub avalduse lahendamine kohtu pädevusse. TMS § 218 lg 1 kohaselt võib esitada kohtule kaebuse kohtutäituri otsuse peale. Avaldaja poolt kohtule esitatud avaldus tuleb lahendada hagita asjana kooskõlas Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS ) § 475 lg 1 p 15 ja TMS § 218 lg 2.

§ 477

lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 2.lõike järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas kohtuistungi pidamise kohustust seadus ette ei näe, mistõttu kohus lahendab asja kirjalikus menetluses. Avaldaja esitas kaebuse kohtutäiturile selle tõttu, et kohtutäitur täidab tema suhtes notariaalset dokumenti vaatamata sellele, et laenusaajale kuuluvale kinnisasjale on ka seatud hüpoteek laenu tagatisena ning on välja kuulutatud laenusaaja pankrot ning sissenõudja võiks saada nõude rahuldamise pankrotimenetluses. Avaldaja seisukohad ei põhine seadusele. Kohtutäitur täidab sissenõudja avalduse alusel TMS § 2 lg 2 p-s 19 nimetatud täitedokumendiks olevat notariaalselt tõestatud kokkulepet, mis näeb ette kinnisasja omaniku (avaldaja) kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Kuna puudutatud isik II (sissenõudja) esitas kohtutäiturile avalduse täitemenetluse algatamiseks avaldaja suhtes ja täitedokumendina ülalviidatud notariaalse kokkuleppe, puudus kohtutäituril täitemenetluse formaliseerituse printsiibist tulenevalt õigus jätta täitemenetlus avaldaja suhtes algatamata ning otsustada, et täitemenetluse võlgnikuks peaks olema mõni muu isik – nt laenusaaja (TMS § 5 lg 1, § 7 lg 1, § 8, § 23 lg 1). Sellest tulenevalt on avaldaja poolt viidatud proportsionaalsuse printsiibi rikkumine kohtutäituri poolt asjakohatu väide. Avaldusest nähtuvalt ei ole kinnisasi, mille suhtes täitmine toimub, avaldaja elukohaks. Käesoleval juhul ei puutu asjasse ka avaldaja viide oma kõrgele eale ja sellele, et tema ei ole sissenõudjale võlgu. Avaldaja ei ole põhistanud nende väidete esiletoomist. Vastuseks kohtutäituri seisukohale märgib kohus, et avaldaja ei ole esitanud täitemenetluse peatamise nõuet. Pärast 11.09.2013 kohtumääruse saamist täpsustas avaldaja nõuet ning taotleb kohtutäituri otsuse kohtutäiturile uuesti läbivaatamiseks saatmist (kohtutäituri otsuse tühistamist). Enampakkumise peatamist taotles avaldaja kohtutäiturile esitatud kaebuses (lk 19-20).

§ 172lõikest 1 jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda.

Kooskõlas § 174 lg 1 on puudutatud isikutel õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.