← Eesti

1-11-7117/28

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. oktoobril
  2. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-11-7117 Kohtunik Peet Teidearu Kohtuistungi sekretär Heli Nurmoja X Tõlk Kriminaalasi süüdimõistetu Aleksandr Võtnovi vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamine Süüdimõistetu Aleksandr Võtnov (IK: 37710100309; viibimiskoht: Tartu Vangla) Kaitsja advokaat X riigi õigusabi korras Juhidudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 175, 180, 426 ja 432 lg 3, kohus määras : Jätta vabastamata Aleksandr Võtnov temale Harju Maakohtu 21.juuni 2011.a otsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega. Määrata, et vangla on kohustatud esitama materjalid Aleksandr Võtnovi tingimisi enne tähtaega karistuse kandmisest vabastamise arutamiseks kohtule uuesti kuue

(6)kuu möödumisel käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates. KrMS § 180 alusel välja mõista Aleksandr Võtnovilt riigituludesse menetluskuluna kaitsjatasu seitsekümmend kaks
(72)eurot. Määrata, et Aleksandr Võtnovil on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud alates kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust kuue
(6)kuu jooksul. Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda määratud tähtaja jooksul peale kohtumääruse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks
  1. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtumääruse jõustumist pööratakse kohtumäärus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu, millega kaasnevad täitekulud. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud Aleksandr Võtnov tunnistati Harju Maakohtu
  2. juuni
  3. a otsusega süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja karistuseks mõisteti 3 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka Aleksandr Võtnovi eelvangistus ja kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 2 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust. Kohtuotsus jõustus
  4. septembril
  5. a ning vangistust asus Aleksandr Võtnov kandma
  6. augustil
  7. a. Tartu Maakohtu
  8. märtsi
  9. a määrusega jäeti Aleksandr Võtnov temale mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Kohtumäärus jõustus
  10. märtsil
  11. a. Aleksandr Võtnovi karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel
  12. augustil
  13. a. Aleksandr Võtnovi on varem kriminaalkorras karistatud:
  14. Tallinna Linnakohtu
  15. jaanuari
  16. a otsusega KarS § 184 lg 2 p 2 ja § 418 lg 1, 2 alusel 2 aasta 1 kuu vangistusega, mille kandmiselt ta
  17. märtsil
  18. a tingimisi ennetähtaegselt vabastati;
  19. Harju Maakohtu
  20. aprilli
  21. a otsusega KarS § 199 lg 2 p 5 alusel 3-kuulise vangistusega, mida vähendati lühimenetluse kohaldamise tõttu 1/3 võrra ja kandmisele kuuluv 2 kuud vangistust jäeti KarS § 74 alusel tingimisi 1 aasta 6 kuu pikkuse katseajaga täitmisele pööramata. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on Aleksandr Võtnovil üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 22%, mistõttu toetab vangla tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on süüdimõistetul vabaduses olemas toetavad lähedased ja kindel elukoht X juures. Varasemaid käitumiskontrolli nõudeid süüdimõistetu täitis ja rikkumisi ei olnud, kuid negatiivset mõju võib avaldada see, kui ta jätkab narkootikumide tarvitamist. Kohtumenetluse poolte seisukohad Aleksandr Võtnov kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabaneda, asuda elama oma X juurde, otsida töökoha ja jätkata elu seadusekuulekalt. Kaitsja X toetab süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist ning leiab, et talle tuleks anda võimalus ennast vabaduses seadusekuulekana tõestada. 2 Prokurör X kohtule esitatud kirjalikus seisukohas süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toeta, arvestades eelkõige kehtivaid distsiplinaarkaristusi ja maandamata kuriteoriske. Kohtu seisukoht ja põhjendid KarS § 76 lg 2 p 1 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub karistusseadustiku § 75 lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Aleksandr Võtnov ära kandnud enam kui poole temale mõistetud karistusajast ning nõustub elektroonilise valve kohaldamisega. Seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega olemas. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Aleksandr Võtnovi puhul on positiivne vabaduses toetavate lähedaste ja kindla elukoha olemasolu, vangistuses sõltuvusvõõrutusprogrammi „X“ ning sotsiaalabiprogrammi „X“ tugigrupitöö läbimine, samuti majandusabitöödel osalemine. Sellest hoolimata on aga kohtul kahtlusi sellest, kas karistuse eesmärgid on süüdimõistetu puhul juba täidetud ning kuriteoriskid vajalikul määral maandatud. Süüdimõistetu kannab karistust narkootikumidega seotud kuriteo eest ning samalaadse kuriteo eest on teda karistatud ka varasemalt. Kuritegude toimepanemise motiiviks oli varalise kasu teenimine. Ka süüdimõistetu ise on juba väga pikka aega narkootikume tarvitanud ning tunnistab neist sõltuvust, mistõttu võib järeldada kuritegude seost ka narkootikumide tarvitamisest tulenevate suurenenud rahaliste väljaminekutega. Kuigi vanglas on süüdimõistetu läbinud sõltuvuskäitumisega seonduvaid ja vastavat riski maandavaid tegevusi, siis nähtub vangla iseloomustusest, et aktiivse rehabilitatsiooni läbimiseks ei ole süüdimõistetu siiski piisavalt motiveeritud. Ta ei ole valmis loobuma suitsetamisest, et pääseda aktiivse rehabilitatsiooni läbimiseks vajalikku sotsiaalabiprogrammi „X“ ning ka sõltlastele mõeldud loengutsüklis osalemise katkestas ta seetõttu, et eelistas sellele hommikust jalutuskäiku. Seetõttu on kohtul alust kahelda, kas süüdimõistetu on ikka täielikult oma sõltuvusprobleemide raskust mõistnud ning on valmis tegema omalt poolt kõik võimaliku, et neid ületada ja edaspidiselt narkootikumidest hoiduda. Samuti on süüdimõistetu poolt vangistuses korduvalt toimepandud korrarikkumiste põhjal alust kahelda, kas tal on olemas piisav oskus oma käitumist kontrollida ja analüüsida enne tegutsemist üle ka selle võimalikud tagajärjed, mis on kindlasti vajalik pikaajalise sõltuvusprobleemiga tegelemisel ja narkootikumidest hoidumise tagamisel. Seetõttu leiab kohus, et süüdimõistetu peaks enam oma käitumise ja seda mõjutavate tegurite peale mõtlema ning tegema omalt poolt kõik, et läbida vajalikud etapid sõltuvusprobleemide ületamiseks ja enesekontrolli tugevdamiseks. Kohus leiab, et süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist ei toeta täielikult ka tema vabastamisjärgsed elutingimused. Tal on küll olemas kindel elukoht ning lähedaste moraalne ja materiaalne toetus, samuti rahalised vahendid esialgseks toimetulekuks vabaduses, kuid kuna kindel töökoht tal puudub, siis on püsiv majanduslik stabiilsus küsitav. Kuivõrd kuritegusid on süüdimõistetu pannud toime just majanduslikest eesmärkidest tulenevalt, siis tuleb majandusliku stabiilsuse puudumist lugeda tema õigusvastase käitumise riskiteguriks, 3 mida ei pruugi vajalikul määral maandada ka lähedaste toetus ja seda eriti juhul, kui ta jätkab narkootikumide tarvitamist. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et Aleksandr Võtnovi katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval ajal veel põhjendatud, kuna kohtul ei ole tekkinud piisavat veendumust, et karistuse eesmärgid oleksid tema puhul täidetud, kuriteoriskid piisaval määral maandatud ning ta omaks vajalikku motivatsiooni jätkata oma elu vabaduses seadusekuulekana. Samuti on alust kahelda, kas süüdimõistetu suudab nõuetekohaselt järgida ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ja kriminaalhoolduse nõudeid ning kohustusi, kuna temale kehtestatud korrareegleid ei ole ta suutnud järgida ka vangla piiratud tingimustes, sealhulgas peale eelmist ennetähtaegse vabastamise arutamist, kus korrareeglite järgimise vajalikkust ka eraldi rõhutati. Samas aga leiab kohus, et kuigi süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ei ole praegusel ajal veel põhjendatud, siis tuleb tema suhtes esinevaid positiivseid asjaolusid siiski tunnustada ning anda talle uus võimalus ennetähtaegse vabastamise arutamiseks tavapärase aasta möödumise asemel juba kuue kuu möödumisel käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates. Nimetatud aja jooksul tuleks süüdimõistetul oma kuriteoriskidega aktiivselt edasi tegeleda, oma käitumist ja seda mõjutavaid tegureid analüüsida ja korrigeerida, võimalusel korraldada oma vabastamisjärgseid elutingimusi majanduslik stabiilsuse tagamise aspektist lähtuvalt ning eelkõige näidata, et ta on võimeline kinni pidama temale kehtestatud korrast ja täitma vangla sisereegleid. Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.