Menetluse käik ja maakohtu määrus 13.10.2011 esitasid X X ja X X hagi X Xi vastu elatise saamiseks ning X X hagi X Xi vastu ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja laste ainuhooldus-õiguse üleandmiseks. 09.11.2011 esitas X X vastuhagi X Xi vastu ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja laste ainuhooldusõiguse üleandmiseks. 23.01.2012 määras kohus lastele X Xile ja X Xile riigi arvel õigusabi andmise kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Maakohus asus seisukohale, et alaealiste laste oluliste huvide kaitseks tuleb neile määrata esindaja. 15.04.2013 esitasid X X ja X X maakohtule kompromissilepingu ja taotluse menetluse lõpetamiseks. 06.06.2013 määrusega kinnitas Pärnu Maakohus kompromissilepingu, lõpetas menetluse ning jaotas menetluskulud. Menetluskulude jaotuse kohaselt jäeti laste riigi õigusabi kulu 50% ulatuses X Xi ja 50% ulatuses X Xi kanda (kohus määras riigi õigusabi tasu ja kulutuste suuruseks 691, 82 eurot, millest kummagi kanda jäi 345, 91 eurot. Määruskaebus X X palub määruskaebuses Pärnu Maakohtu 06.06.2013 määruse tühistada osas, millega kohus jättis tema kanda laste riigi õigusabi kulu 50% ulatuses, s.o summas 345, 91 eurot, ning jätta laste riigi õigusabi kulu riigi kanda või - alternatiivselt - vabastada ta
lg 7 alusel kompromissi sõlmimise tõttu menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Maakohus, tuginedes
190 lg-tele 3 ja 4, on ebaõigesti mõistnud laste riigi õigusabi kulud välja laste vanematelt. Kohus andis menetlusabi lastele neid puudutavas menetluses seoses isikuhoolduse täieliku äravõtmisega nõudega, lähtudes
Kuna kohus määras lastele riigi õigusabi hagita perekonnaasjas, mida lahendati hagimenetluses koos elatise nõudega, ei rakendu
X X ja X X olid selles asjas puudutatud isikuteks. Seega määras kohus riigi õigusabi hagita asjas (isikuhoolduse üle peetavas vaidluses) puudutatud isikutele, mitte mõnele muule menetlusosalisele. Laste hooldusõigust puudutava avalduse kohtule esitaja ei ole kohustatud isikuks, kellelt saab riigi õigusabi kulu riigi kasuks välja mõista. Pealegi oleks kohus pidanud sel juhul küsima eelnevalt poole arvamust riigi õigusabi osutaja esitatud taotlusele (
Edasine menetluse käik Pärnu Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle
Ringkonnakohtu seisukoht Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et Pärnu Maakohtu määrus tuleb X Xilt ja X Xilt riigi õigusabi kulu riigituludesse väljamõistmise osas
Maakohus on kohaldanud selles osas ebaõigesti menetlusõiguse normi, mis toob kaasa lahendi vastava osa tühistamise. Viidatud kulud tuleb jätta riigi kanda. Kuigi X X ei ole määruskaebust esitanud, tuleb määrus vastavas osas tühistada ka tema suhtes.
lg 4 ja § 659 kohaselt, kui menetlusõiguse normi rikkumine puudutab lahendi seda osa, mille peale edasi ei kaevatud, siis otsustab ringkonnakohus, kas lahendi see osa tühistada. Kolleegiumi arvates oleks ebaõiglane jätta 2 menetlusõiguse normiga vastolus olev kohtumääruse resolutsioon muutmata vaid seetõttu, et selle peale ei ole eraldi kaebust esitatud. Pärnu Maakohus jättis lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud X Xi ja X Xi kanda võrdsetes osades, sest leidis, et menetluse kompromissiga lõpetamisel on see õiglane, sest õigusabi anti seoses vanemate vaidlusega hooldusõiguse üle. Ringkonnakohus selle käsitlusega ei nõustu.
lg 1 p 8 kohaselt on hagita asjaks ka hagita perekonnaasjad.
lg 1 p 2 järgi on hagita perekonnaasjaks vanema õiguste määramine lapse suhtes, muu hulgas vanemalt vanema õiguste äravõtmine, ja lapsega suhtlemise korraldamine (hooldusõiguse asjad).
lg 2 kohaselt vanema õiguste määramise lapse suhtes ja lapsega suhtlemise korraldamise võib kohus lahendada ka hagimenetluses, kui seda nõutakse koos abielu lahutamisega või elatise väljamõistmise hagimenetluses. Praegusel juhul on maakohus seda teinudki, kui vaatas hagimenetluses läbi ka hooldusõiguse asja, mis oma olemuselt jääb ka sel juhul hagita asjaks.
lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kuna kohus määras lastele riigi õigusabi andmise hagita perekonnaasjas, ei saa kohaldada
Kolleegium nõustub määruskaebuse käsitlusega, et X X ja X X olid X Xi ja X Xi vahelises hooldusõiguse asjas puudutatud isikuteks, kellele anti riigi õigusabi just selles asjas (
Pealegi nähtub ka Pärnu Maakohtu 23.01.2012 määruse resolutsioonist, et alaealistele lastele anti riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud (tl 38-39, II köide). Ü. Jänes U. Loonurm I. Nõmm 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.