KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Moonika Tähtväli Määruse tegemise aeg ja koht 30.10.2013, Tallinn Tsiviilasja number 2-13-43909 Menetlustoiming Kaebuse läbivaatamine, ki

) § 19 lg 1 p 19 kohane täitedokument ning tema poolt asendada soovitud sissenõudjal ka õigusjärglus tema suhtes. Seega on täitemenetlus avaldaja suhtes algatatud alusetult. Lisaks ei ole kooskõlas

§ 18

lg 1 täituri väide, et õigusjärglus on tõendatud lihtkirjaliku kinnituskirjaga.

§ 18

lg 1 sätestab, et kui täitedokument kehtib ka seal märgitud sissenõudja või võlgniku õigusjärglase suhtes, võtab kohtutäitur täitedokumendi täitmisele, kui õigusjärglus on kohtutäiturile tõendatud kohtulahendiga, avaliku registri väljavõttega või notariaalselt tõestatud dokumendiga. Seega ei oma lihtkirjaliku kinnituskirja esitamine mingeid õigusjärelmeid ning kohtutäitur on ebaõigelt lugenud kolmandate isikute õigusjärgluse kinnitust sisaldava teatise alusel õigusjärgluse tõendatuks ning täitedokument on täitmisele võetud selgelt alusetult. Lisaks oli esitatud täitmisavaldus puudustega. Olenemata asjaolust, et puudutatud isik on menetluse käigus asunud puudusi kõrvaldama, ei muuda see avaldaja suhtes algatatud täitemenetlust õiguspäraseks. Lähtudes täitemenetluse formaliseerituse printsiibist, otsustab kohtutäitur täitemenetluse alustamise ja alusetult algatatud täitemenetluse lõpetamise sissenõudja poolt kohtutäiturile esitatud dokumentide alusel. Täitemenetluse seadustik ei näe ette puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmist ega ka sissenõudja poolset võimalust puudusi kõrvaldada. 3 Täiteasi nr XXX tuleb lõpetada selle põhjendamatu alustamise tõttu

§ 48lg 1 p 7 kohaselt.

Kohtutäituri seisukoht Kohtutäitur leiab, et avaldaja sai täitmisteate kätte hiljemalt 06.08.

1. Võlgnik esitas täiturile kaebuse 21.08.2013, mis on hilinenult. Avaldaja väide, et ta sai täiteasja numbri teada kohtutäituri büroolt telefoni teel, on väär, sest enne 30.07.2013 ei ole avaldajaga telefoni teel täituri büroost ühendust võetud ja ka siis ei nimetanud kuller võlgnikule telefoni teel täiteasja numbrit, vaid informeeris saadetisest. Kuna täitedokumendid jäeti avaldaja korraldusel registrijärgse asukoha postkasti ning täiteasja numbri võis avaldaja enne täitetoimikuga tutvumist teada saada üksnes talle saadetud täitedokumentidest, järeldub, et avaldaja sai täitedokumendid kätte hiljemalt 06.08.
2. Avaldaja on seetõttu kaotanud õiguse tugineda asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada õigeaegselt esitatud kaebuses. Kui avaldaja leiab, et AS Dnb Nord Banka Eesti filiaalil (likvideerimisel) puudub avaldaja suhtes täitedokument, ei ole kaebus kohtutäituri tegevuse peale sellisel juhul kohane õiguskaitsevahend, vaid avaldaja võib esitada hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Seonduvalt sissenõudja õigusjärglusega märgib kohtutäitur järgmist. Täiteasjas nr XXXon täitedokumendiks

§ 2lg 1 p-s 19 sätestatud dokument.

03.09.2013 teatas sissenõudja AS DNB Pank, et märkis esialgses avalduses ekslikult sissenõudjaks AS DnB NORD Banka Eesti filiaali (likvideerimisel). Sissenõudja esitas Bank DNB A/S Eesti filiaali ning AS DNB Pank seaduslike esindajate poolt 18.10.2012 kinnituskirja ettevõtte ülemineku ning õigusjärgluse kohta. Mõningane ebatäpsus täitmisavalduses sissenõudja isiku märkimisel ei riku võlgniku õigusi, sest sundtäitmisele allumise kokkuleppe on võlgnik ise sõlminud ning kokkuleppe sõlmimisel notaris võlgnik teadis, et AS DNB Pank on AS DNB NORD Banka Eesti filiaali üldõigusjärglane.

§ 18

lg-s 1 sätestatu reguleerib olukorda, kui õigusjärglus tekib pärast täitedokumendi tekkimist. Ebamõistlik, vastuolus menetluse efektiivsuse põhimõttega on seisukoht, et

ei võimalda puuduste kõrvaldamist. Kohtutäiturile esitatud kaebuste lahendamisel juhindub kohtutäitur tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) sätestatust, mis võimaldab menetlusdokumendis sisalduva puuduse kõrvaldamist. Määruse põhjendused Kooskõlas

§ 218lg 2 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 475 lg 1 p 15 vaatab kohus kaebuse kohtutäituri otsuse peale läbi hagita menetluses. Hagita asja vaatab kohus läbi TsMS § 477 lg 1 järgi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi, ja lõike 2 järgi vaatab kohus hagita asja läbi ja lahendab kohtuistungit pidamata. Sama paragrahvi

1. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti; lõike 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Kaebus kohtutäituri 13.09.2013 otsuse peale on esitatud tähtaegselt. Kohtutäituri tegevuse õiguspärasust tuleb hinnata kohtutäituri toimingute tegemise aja seisuga. Esmalt märgib maakohus, et täitetoimikust ei järeldu üheselt, et avaldaja sai täitmisteate kätte 06.08.
2. Kohus leiab täitetoimiku põhjal, et võlgnik sai täitmisteate kätte 13.08.2013, mil avaldaja esindaja käis täitetoimikuga tutvumas. Kaebus esitati täiturile 21.08.
3. Isegi, kui 4 kaebus kohtutäiturile oleks esitatud hilinenult, on täitur vaikimisi kaebuse esitamise tähtaja ennistanud, kuivõrd on avaldaja kaebuse läbi vaadanud ja teinud selles osas 13.09.2013 otsuse. Maakohus tuvastas järgmised olulised asjaolud: • 29.06.2012 sõlmisid Bank DNB A/S, kes tegutseb läbi Bank DNB A/S Eesti filiaali, ja XxxOÜ registerpandi lepingu nr XXX, millega XxxOÜ pantis Bank DNB AS kasuks lepingu punktis 1.1 nimetatud kaheksa sõidukit. Pandiga on tagatud kõik nõuded, mis tulenevad pandipidaja ja XXX OÜ vahel 29.06.2012 sõlmitud pangagarantii väljastamise lepingust nr XXXja nende lisadest (t.lk 11-16). • Tallinna notar Robert Kimmel tõestas 17.07.2013 kohesele sundtäitmisele allumise kokkuleppe nr XXX, millega XxxOÜ leppis AS-iga DNB Pank kokku, et XxxOÜ allub kohesele sundtäitmisele kokkuleppe punktis 1.1 nimetatud pandilepingust (s.o 29.06.2012 lepingust nr XXX) tuleneva pandiga tagatud nõuete rahuldamiseks (t.lk 8-10). • 23.07.2013 esitas AS DnB Nord Banka Eesti filiaal (likvideerimisel, 11181186) täitmisavalduse, milles täitedokumendiks on märgitud 17.07.2013 notariaalne kokkulepe nr XXX ja nõude sisuks AS DnB Nord Banka Eesti filiaal (likvideerimisel) ja XXX OÜ vahel 25.11.2010 sõlmitud pangagarantii väljastamise leping nr XXX(täitetoimik). • 25.07.2013 alustas Tallinna kohtutäitur Toomas Saarma AS DnB Nord Banka Eesti filiaali (likvideerimisel) avalduse ja täitedokumendiks oleva notariaalse kokkuleppe nr XXX alusel avaldaja suhtes täitemenetlust täiteasjas nr XXX. Nõude sisu registerpandiga tagatud nõude 1 223 205,57 eurot rahuldamine. Nõudele lisandub kohtutäituri tasu vastavalt kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusele (täitetoimik). • 03.09.2013 esitas AS DNB Pank täiturile täitmisavalduse parandamise avalduse, milles teatas, et 23.07.2013 avalduses on ekslikult märgitud sissenõudjaks AS DnB Nord Banka Eesti filiaal (likvideerimisel), õige sissenõudja on AS DNB Pank, ning, et sissenõudja nõue tuleneb 25.11.2010 Bank DnB Nord AS ja XXXOÜ vahel sõlmitud garantiilepingust nr XXX, mis on tagatud 29.06.2012 sõlmitud registerpandi lepinguga nr XXX (täitetoimik). • 18.10.2012 kinnituskirja kohaselt, vastavalt Bank DNB A/S ja AS DNB Pank vahel sõlmitud ettevõtte üleandmise lepingule anti 01.09.2012 kõik Bank DNB A/S Eesti filiaaliga

§ 2

lg 1 p 19 nimetatud täitedokument, mistõttu täitemenetlus tuleb

§ 48p 7 alusel lõpetada.

Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-42-08 selgitanud, et

§ 217

kohase kaebuse eesmärk on vaidlustada kohtutäituri tegevust ja otsuseid täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel, s.o täitemenetluse korraldamisel. Seega puudutab kaebus eelkõige kohtutäituri tegevust täitetoimingute (võlgniku ruumidesse sisenemine, vara hindamine ja arestimine, müümine jms) tegemisel. Kolleegium leiab, et

§ 217

alusel saab kaebuse kohtutäituri tegevuse peale esitada ka siis, kui võlgniku arvates ei ole olemas täitedokumenti, mida kohtutäitur võinuks täitmisele võtta. Sel juhul ei vaielda materiaalõiguslikult täitedokumendis dokumenteeritud nõude üle, vaid selle üle, et puudub täitemenetluse alustamise üks eeldus, täitedokument. Kolleegium möönab, et üksikjuhtudel võib kaebuse ja sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi piiritlemine olla raske. Maakohus leiab, et praegusel juhul ei vaidle avaldaja materiaalõiguslikult täitedokumendis dokumenteeritud nõude üle, vaid selle üle, et puudub täitemenetluse alustamise üks eeldus, täitedokument, mistõttu saab maakohus antud menetluses avaldaja kaebuse läbi vaadata. 5 Maakohus leiab, et kohtutäitur ei algatanud 25.07.2013 täitemenetlust avaldaja suhtes õiguspäraselt, kuivõrd täitmisavalduse esitanud AS-il DnB Nord Banka Eesti filiaal (likvideerimisel) puudub täitedokument avaldaja suhtes. Maakohus tuvastas, et täitur algatas avaldaja suhtes täitemenetlust AS-i DnB Nord Banka Eesti filiaal (likvideerimisel) avalduse ja Tallinna notar Robert Kimmeli tõestatud 17.07.2013 kohesele sundtäitmisele allumise kokkuleppe nr XXX alusel. Kuna AS DnB Nord Banka Eesti filiaal (likvideerimisel) ei ole 17.07.2013 notariaalse kokkuleppe pool, siis puudub sissenõudjal täitedokument avaldaja suhtes. Kuna puudub täitemenetluse alustamise üks eeldus, täitedokument, tuleb täituril täitemenetlus

§ 48

p 7 alusel lõpetada.

§ 5

lg 1 sätestab, et täitemenetluse osalised on isik, kes on täitmiseks esitanud nõude (sissenõudja), isik, kelle vastu on täitmiseks esitatud nõue (võlgnik), ja muud isikud, kelle õigusi täitemenetlus puudutab. Ekslik on täituri seisukoht, et ebaselgus sissenõudja osas ei riku võlgniku õigusi. Kui täiturile on esitanud täitmisavalduse isik, kellel puudub võlgniku suhtes täitedokument, siis on see kohtutäiturile täitemenetluse lõpetamise aluseks. Täitemenetlust ei muuda õiguspäraseks ka see, et AS DNB Pank teatas tagantjärele 03.09.2013 täiturile, et märkis ekslikult sissenõudjaks AS-i DnB Nord Banka Eesti filiaali (likvideerimisel), õige sissenõudja on AS DNB Pank.

tuleneb üheselt, et alles siis kui on täidetud täitemenetluse alustamise tingimused, toimetab kohtutäitur võlgnikule kätte täitmisteate ja täitmisteate võlgnikule kättetoimetamisega loetakse täitemenetlus alanuks. Täitmisteate kättetoimetamisega on seotud mitmed võlgniku õigusi puudutavad küsimused, nt täitedokumendi vabatahtliku täitmise aeg jm. Täitemenetluses on avaldajale edastatud täitmisteade, mille kohaselt on sissenõudjaks AS DnB Nord Banka Eesti filiaal (likvideerimisel), mitte AS DNB Pank. Kuna täitmisavalduse esitas AS DnB Nord Banka Eesti filiaal (likvideerimisel), ei oma käesolevas asjas tähtsust, et AS-ile DNB Pank on 01.09.2012 üle läinud kõik Bank DNB A/S Eesti filiaaliga

§ 18

lg 1 kohaselt.

§ 18

lg 1 sätestab, et kui täitedokument kehtib ka seal märgitud sissenõudja või võlgniku õigusjärglase suhtes, võtab kohtutäitur täitedokumendi täitmisele, kui õigusjärglus on kohtutäiturile tõendatud kohtulahendiga, avaliku registri väljavõttega või notariaalselt tõestatud dokumendiga. Sama kehtib kohtulahendi täitmise kohta vaidlusaluse asja valdaja suhtes, kui valdaja on pärast kohtulahendi tegemist muutunud. Lisaks heidab avaldaja täiturile ette, et sissenõudja ei esitanud

24 lg 4¹ ettenähtud dokumente. Maakohus tuvastas täitetoimiku põhjal, et sissenõudja AS DnB Nord Banka Eesti filiaal (likvideerimisel) ei lisanud täitmisavaldusele 25.11.2010 Bank DnB Nord A/S ja XXXOÜ vahel sõlmitud garantiilepingut nr XXX, vaid täitmisavaldusele on lisatud 29.06.2012 Bank DNB A/S ja XXX OÜ vahel sõlmitud garantiileping nr TAL12LP/20, mille AS DNB Pank palus 03.09.2013 täitmisavalduse parandamise avalduses jätta tähelepanuta. Õige on ka see, et 23.07.2013 täitmisavalduses ei ole sissenõudja nimel avalduse esitanud isik viidanud esinduse õiguslikule alusele ega esitanud esindusõigust tõendavat dokumenti. 6 Maakohus tuvastas, et praegusel juhul on avaldaja suhtes algatatud täitemenetlus olukorras, kus sissenõudjal puudub täitedokument avaldaja suhtes ja täitmisavaldus on esitatud puudustega. Täitedokumenti omav sissenõudja (õigustatud isik) võib esitada avalduse uue täiteasja alustamiseks. Kokkuvõtvalt leiab maakohus, et kuna täitemenetluse alustamise tingimused ei olnud täidetud, puudus kohtutäituril seaduslik alus avaldaja suhtes täitemenetluse algatamiseks. Menetluskulude jaotus Kooskõlas TsMS § 173 lg 1 märgib kohus kohtumääruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Arvestades vaidluse asjaolusid, mille puhul algatas täitur avaldaja suhtes alusetult täitemenetluse, tuleb kõik avaldaja menetluskulud jätta TsMS § 172 lg 1 ja 10 järgi kohtutäituri kanda. Avaldaja võib TsMS § 174 lg 1 esimese lause järgi nõuda asja lahendanud maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik