Obsah (7)

§ 1043§ 130§ 104§ 6§ 127§ 1045§ 1050

2-12-34167 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 28. august 2013, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-12-3416

§ 1043, § 1045 lg 1 p 2 ja § 1050.

Kahju hüvitamise piirid tervisekahjustuse või kehavigastuse puhul on sätestatud

§ 130lg 1.

Tegu, mis on suunatud inimese tervise vastu ja põhjustab kannatanule vahetult kehavigastuse või tervisekahjustuse, on alati õigusvastane. Muul juhul, kui kehavigastuse või tervisekahjustuse põhjuseks on isiku tegevusetus või kaudne tegevus, puudub õigusvastasus, kui kahju põhjustaja ei ole rikkunud kaitsenormi, mis kohustas kahju tekitajat tegutsema kahju ärahoidmise huvides, või lepinguvälist tegutsemise kohustust ehk käibekohustust. Käibekohustused on inimeste kooseksisteerimise ohutuse tagamiseks kohtupraktika kaudu kehtestatavad käitumisreeglid, mille olemuslik eesmärk on piiritleda suhteid, mis väärivad vaatamata kaitsenormi puudumisele kaitset hooletu käitumise vastu, ning määratleda isikute ring, keda võib pidada kahju tekitamise eest vastutavaks. Käibekohustus seisneb igaühe kohustuses seada tsiviilkäibes oma käitumine nii, et ta seeläbi ei ohustaks teiste isikute õigusi rohkem kui inimeste vahelises kooselus vältimatu. Käibekohustus tähendab ka seda, et igaühel, kes loob oma käitumisega ohu või kontrollib ohtlikku olukorda ja laseb ohul kesta, lasub kohustus võtta kasutusele kõik mõistlikult vajalikud ja sobilikud meetmed, mis on juhtumi asjaolusid arvestades ohu vältimiseks või kõrvaldamiseks vajalikud ja jõukohased, et kaitsta teisi isikuid ja nende absoluutseid õigusi ohu realiseerumise eest. Sisuliselt vastab selline määratlus välise hoolsuse mõistele, mille all mõeldakse hoolsusnõudeid, mida õiguskord esitab isikute õigushüvede kaitsmise eesmärgil konkreetsest olukorrast lähtudes keskmisele hoolikale isikule (

§ 104lg 3).

Käibes nõutav käitumisstandard vastab mõistliku isiku käitumisele samas olukorras ja sõltub käitumisega mõjutatavate õigushüvede olemusest ja väärtusest, tegevuse ohtlikkusest, käitujalt oodatavast asjatundlikkusest, kahju tekitaja ja kannatanu vahelise suhte lähedusest või nendevahelisest erilisest usaldusest, samuti ettevaatusabinõu ning eesmärgi saavutamise alternatiivse viisi kättesaadavusest ja maksumusest (TsÜS § 138,

§ 6lg 1 ja § 7 lg 1).

Käibes nõutav käitumisstandard võib olla erinev, kui käituja vanuse, vaimse või füüsilise puude või muude eriliste asjaolude tõttu ei saa käitujalt käitumisstandardi järgimist oodata, samuti tuleb käitumisstandardi kehtestamisel arvestada õigusnormidega, mis näevad ette või keelavad kindlal viisil käitumist. Kohustus tegutseda kolmandatele isikutele kahju tekkimise vältimiseks võib eksisteerida juhul, kui see on sätestatud seaduses või kui isik loob ohu või kontrollib ohtlikku olukorda või kui kahju tekitaja ja kannatanu vahel on seda õigustav suhe või kui tekkida võiva kahju raskusaste ühelt poolt ja kahju vältimise võimaluse hõlpsus teiselt poolt viitavad sellise kohustuse olemasolule. Otsustav on see, millist käitumist käibekohustuse täitmiseks isikult konkreetsel juhul nõutakse, ohtude vältimiseks vajalikud abinõud sõltuvad seetõttu juhtumi asjaoludest. 19. Väidetava käibekohustuse rikkumise korral lasub kannatanul kohustus põhjendada ja tõendada vaidlusaluse käitumise objektiivse teokoosseisu asjaolusid, samuti seda, et kahjustatud on kaitset väärivat õigushuve ning et kostja käitumise ja õigushüve kahjustamise vahel on põhjuslik seos (

§ 127lg 4).

Samuti peab kannatanu esile tooma ja tõendama asjaolud, mis annavad aluse väitele, et tekkinud kahju ärahoidmine oli kostjal lasunud kohustuse eesmärgiks (

§ 127lg 2).

4 2-12-34167 Kannatanul lasub käibekohustuse olemasolu ehk käitumisstandardi tõendamise koormis, selle raames peab ta põhjendama ja tõendama, et kahju põhjustanud olukorras lasus kahju tekitajal käibekohustus. Selleks tuleb kannatanul põhjendada ja tõendada, et kostja lõi realiseerunud ohu või kontrollis seda ning et ta oli kujunenud olukorras seotud kindla käitumisstandardiga, mis kohustas teda võtma kasutusele kõik mõistlikult vajalikud, sobilikud ja jõukohased meetmed, et kaitsta kannatanu õigusi ohu realiseerumise eest. Kui kannatanu seda suudab, tuleb kohustatud isiku käibekohustuse rikkumist ja käitumise õigusvastasust (

§ 1045

lg 1) eeldada ning nimetatul on võimalus põhjendada ja tõendada, et esinevad õigusvastasust välistavad asjaolud (

§ 1045

lg 2) või et ta on käibekohustust järginud (

§ 1050

lg 1) või et esinevad vastutust välistavad subjektiivsed asjaolud (

§ 1050lg 2).

20. Vaidlust ei ole selles, et hageja sai kostja poolt korraldatud võistlusel kehavigastusi. Hageja tervis kujutas endast

§ 1045lg 1 p 2 järgi kaitstavat õigushüve.

Seega tuleb vaidluse lahendamiseks tuvastada, kas kostja kui võistluse korraldaja on rikkunud käibekohustust ehk, kas kostja on taganud võistlusel ohutuse ja sellest piisavalt teavitanud või mitte.

1. Kohtule esitatud tõendite kohaselt on kostja teinud võistluse korraldamisel kõik endast oleneva, et tagada pealtvaatajate ohutus. Võistluse pealtvaataja kavas oli ära toodud ka pealtvaataja meelespea, mille kohaselt: võistlusrajal ja kollaste lintidega tähistatud turvaaladel viibimine on keelatud; kiiremate rajalõikude kurvides võivad autod ümber paiskuda, ohutu kaugus on vähemalt 10 meetrit rajapiirdest; võistlusautode rataste alt võib paiskuda kive, muda ja muud rajamaterjali, ohutu kaugus on vähemalt 10 meetrit; vintsimise ajal ära ole nn vintsimise teljel. Mõistagi on keelatud seista trossi kinnituskohtade juures, jälgi vintsimist küljelt, vähemalt 10 meetri kauguselt; metsavahelistel lõikudel võivad autolt saadud löögi tõttu langeda puud, hoia ohutusse kaugusesse; alaealisi lapsi ei tohi jätta võistlusalal vanemate järelvalveta (tl 38-40).
2. Kostja seadusliku esindaja XXX vande all antud seletuste kohaselt valdav osa inimesi tuli autoga võistluspaika, kuna see asub kõrvalises kohas. Sissesõidu tee ääres oli teadetetahvel, mis suunas võistlejad ja pealtvaatajad neile määratud rajale ja samas olid ära toodud ohutusnõuded. Kõik sõidukid, kes sisenesid parkimisalasse, ostsid parkimispileti, millega said kaasa viimase Autolehe numbri, kus asus rallipass, mis sisaldas pealtvaataja ohutusnõuded ja muu informatsioon võistluste ja võistluspaiga kohta (tl 199). Pealtvaatajate kava ja meelespea olid ära toodud ajakirjas Autoleht (tl 136-163), mis samuti anti pileti ostnud isikutele ning meelespea oli infotahvlitel võistluste toimumiskohas ja müügikohtades (tl 199-200) ja internetis (tl 169-170). Samuti teatati võistluste ajal valjuhäälditest korduvalt ohutuse kohta käivat informatsiooni ja tuletati meelde, et autosport on ohtlik ning iga pealtvaataja kohus on tagada iseenda turvalisus, mida on vande antud seletustes kinnitanud nii hageja (tl 197) kui ka kostja seaduslik esindaja ja mis on tõendatud tunnistaja XXX ütlustega (tl 206-207). Seega on ebaõige hageja väide, et võistlusel ei olnud võimalik saada infot ohutuse kohta. Tunnistaja XXX ütluste kohaselt istus ta hagejaga sõprade autos tagaistmel, autojuht ostis kõigile väravast pileti, igaüks sai käepaela. Tunnistaja nägi pealtvaatajatele mõeldud juhiseid hiljem, kuid võistluspaigal tajuti, et tuleb järgida korraldaja nõudeid, st lindiga piiratud võistlustrassile sisenemine on rangelt keelatud. Enne õnnetuse toimumist hinnati oma asukohta võistlustel raja ääres ohutuks, kuigi mööduv võistlusrada tegi künkale tõusu. Võistluse ajal tarbiti ka kohapeal müüdavat õlut (tl 202-204) Kohus leiab, et kui hageja ja tema kaaslased ei pidanud vajalikuks tutvuda neile antud ohutusreeglitega või ei kuulanud andmeid ohutuse kohta, siis on nende endi otsustus ja vastutus . Asjaolu, et kostja oli teinud endast kõik, et tagada pealtvaatajate ohutus üritusel Klaperjaht 2009, on leidnud tõendamist ka kriminaalmenetluse lõpetamise määruses (tl 99-103). Samuti oli kostja on sõlminud ürituse kindlustamiseks kindlustuslepingu (tl 167-168). Hageja vahetult peale õnnetusest taastumist kahju hüvitamise avaldusega ühegi kindlustusfirma poole ei ole pöördunud.
3. Hageja on kohtule esitatud hagiavalduses märkinud, et jälgis võistlust koos kaaslastega ühes paremkurvis, peale mida oli kohe mäkketõus ja ala ,kus hageja koos teiste pealtvaatajatega viibis, 5 2-12-34167 oli piiratud kollaste lintidega (tl 5). Vande all antud seletuste kohaselt oli hageja pealtvaatajate alas, mida sai aru lintide märgistusest, rajakohtunikest ja rahva järgi (tl 197). Kriminaalmenetluses üle kuulatud tunnistajad ja kohtus üle kuulatud tunnistajad on tunnistanud, et vaatasid võistlust ohtliku koha peal. Lõuna Politseiprefektuurile esitatud avaldusest nähtub, et hageja jälgis võistlust mäe all pealtvaatajate alas, umbes 3 meetri kaugusel piirdelingist seespool (tl 113), mida on märkinud ka kriminaalmenetluses üle kuulatud tunnistaja XXX (tl 100). Ohutu kaugus oli aga pealtvaataja meelespea kohaselt vähemalt 10 meetrit. Tunnistajate ütluste ja hageja enda seletusega on tõendatud, et hageja tarbis võistluse vaatamise ajal alkoholi. Hageja märgib, et enne võistluspaika jõudmist oli ta juba tarbinud alkoholi ja jätkas alkoholi tarbimist võistluste ajal (tl 197). Hageja alkoholi tarbimist nägid ka kriminaalmenetluses ja kohtus üle kuulatud XXX(tl 2425) ning samuti tunnistasid alkoholi tarbimist hageja kaaslased XXX, XXXja XXX.
4. Kohus on seisukohal, et üldtuntud asjaolu on, et autosport on ohtlik, ning iga teovõimeline isik peaks teadma ja aru saama, et suured, võimsad, võidu sõitvad maasturid võivad olla pealtvaatajatele ohtlikud ning seda veel olukorras, kus isik istub 3 meetrit raja äärest ja on alkoholijoobes. Pealtvaatajate meelespeas on selgelt kirjas, et ohutu kaugus on vähemalt 10 meetrit. Hageja, tulles autospordivõistlustele, pidi tegema kõik endast oleneva, et tutvuda ohutusega ja valida ohutu koht võistluse vaatamiseks. Kui isik ise ei ole huvitatud enda turvalisuse tagamisest, ei tutvu ega järgi võistluse korraldajate kehtestatud ohutusnõudeid ega tee kuulmagi valjuhääldi kaudu regulaarset antavat infot ohutusnõuete järgimiseks, vaid valib põneva koha võistluse vaatamiseks ja samas tarbib alkoholi, siis asub kohus seisukohale, et isik, antud juhul hageja, ise on tekitanud oma enda tegevusega endale ohtliku olukorra.
5. Kohus leiab, et põhjendamata on hageja väited, et kuna rajatöötajad ei ajanud hagejat ära, siis ei teinud korraldaja midagi ohutuse tagamiseks. Kohtuotsuse punktis 21 on kohus välja toodud, et kostja tegi endast kõik oleneva ning lisaks märgib kohus, et olukorras, kus võistlust on jälgimas sadu pealtvaatajaid, ei saa eeldada, et rajatöötaja jõuab isiklikult iga pealtvaatajani, et neid nende valitud kohtadelt eemale saada. Kriminaalmenetluses ära kuulatud XXX, kes oli võistlusel rajakohtunik alal, kus hageja vaatas võistlust, märkis, et auto mäest alla veeremise ajal, ta ei näinud hagejat koos kaaslastega seal istumas (tl 102, 131-132) ning, kuna pealtvaatajaid oli palju ja oli tegemist, et inimesi rajalt eemale saada, siis ei jõudnud tunnistaja hagejani. Hageja pidi aru saama, et viibides 3 meetrit rajast, kallaku all, võib hageja asukoht võistluse ajal olla hagejale ohtlik. Korraldaja ei pea piirama kogu võistlusrada läbimatute tõketega, vaid nägema ette kohad, mis on piisavalt kaugel võistlusrajast ning on pealtvaatajatele ohutud, mida kostja on ka teinud. Käesoleval juhul on hageja ise oma käitumisega põhjustanud endale kahju tekkimise. Kohus ei ole tuvastanud kostjapoolset käibekohustuse rikkumist. Kostja tegi kõik mõistlikult vajaliku selleks, et tema loodud ohust tulenev risk ei realiseeruks. Kostja ei saanud ette näha, et võistlusautol purunevad pidurid. Hoolsuskohustuse ehk üldise käibekohustusena ei saa nõuda isikult võimatut. Kohus leiab, et kostja ei ole loonud oma tegevusega ohtu hageja tervisele, ning on võtnud kasutusele kõik mõistlikult vajalikud ja sobilikud meetmed, et ära hoida hageja tervise kahjustamise.
6. Kohus leiab, et hageja ei ole põhjendanud ega tõendanud, et kostja oleks vaidlusaluses olukorras seotud käitumisstandardiga, mis kohustas teda võtma tarvitusele täiendavad abinõud hagejale tekkinud kahju vältimiseks. Sellest tulenevalt on hagi rahuldamine välistatud ning hagi tuleb jätta rahuldamata ja vaidluse lahendamiseks ei ole vajalik teisi kahju aluseks olevaid koosseisulisi tunnuseid käsitleda, mistõttu kohus ei hinda tõendeid, mis on seotud kahju suurusega (tl 19-21, 186-190).
7. Kohus andis pooltele 08.07.2013 kohtumäärusega täiendava tähtaja oma lõplike seisukohtade esitamiseks hiljemalt 05.08.
8. Kohtumäärus on hagejale kätte toimetatud 22.07.2013 ja kostjale 08.07.
9. TsMS § 62 lg 2 sätestab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. Kui menetlustoiming tuleb teha kohtu ruumides, loetakse tähtaja lõpuks kohtu tööpäeva lõpp. Seega jätab kohus tähelepanuta kõik dokumendid, mis on esitatud pärast 05.08.
10. 6 2-12-34167 Menetluskulud
11. Kohus jätab tulenevalt TsMs § 162 lg 1, 2 menetluskulud 100% ulatuses hageja kanda. Menetlusosaline võib taotleda Harju Maakohtult tulenevalt TsMS § 174 kohtukulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul pärast kohtulahendi jõustumist.
12. Tsiviilasja hind juhindudes TsMS § 124 lg 1 on 6923,50 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Taimi Kollom kohtunik 7