1-08-10730/120

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2013 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-08-10730 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Paavo Randma Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Põlva kohtumaja)
2. oktoobri 2013 määrus süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu määruskaebus Margus Armuliku (Armulik) RESOLUTSIOON
3. Jätta Tartu Maakohtu
4. oktoobri 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu Margus Armuliku määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama Asjaolud
5. Tartu Ringkonnakohtu 14.10.
6. a otsusega (kriminaalasi nr 1-08-10730) mõisteti Margus Armulik süüdi KarS § 200 lg 2 p 4, 7 järgi ning teda karistati 5-aastase vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Tartu Maakohtu 30.01.
7. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning tema liitkaristuseks mõisteti 10 aastat 11 kuud 26 päeva vangistust. Tartu Vangla esitatud materjalide kohaselt algas kinnipeetava karistusaeg 05.03.
8. a ja peaks eelduslikult lõppema 03.03.
9. a. Kinnipeetavat võib tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada elektroonilise valve kohaldamisega alates 02.09.
10. a. Tartu Maakohtu
11. oktoobri 2013 määrusega jäeti M. Armulik tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu
12. Maakohus leidis, et süüdimõistetu M. Armulik ei kuulu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisele, põhjendades seda järgnevalt. 2.
13. Süüdimõistetut on alates 1999 aastast karistatud kriminaalkorras 5-l korral. Varem on teda karistatud valdavalt varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Viimase kuriteo eest kannab M. Armulik vangistust röövimise ja kerge kehavigastuse tahtliku tekitamise eest. Viimase röövimise pani ta toime sisuliselt vahetult peale Tartu Maakohtu 30.01.
14. a otsust. Lisaks märkis kohus, et kuigi teda vabastati Tartu Maakohtu 04.06.
15. a otsusega mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega, pani ta katseajal ikkagi toime uue röövimise. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et M. Armulik on pika aja vältel korduvalt toime pannud I astme kuritegusid. Kohus märkis, et kuritegude toimepanemist ei ole varem ära hoidnud kindla elukoha ega lähedaste olemasolu ning kriminaalhooldusele allutamine. Lisaks leidis kohus, et M. Armulikul on kalduvus vara- ja isikuvastaste kuritegude toimepanemisele ning alkoholi kuritarvitamisele. Kohus märkis, et M. Armulik võib hakata õigusvastaselt käituma kehvapoolse majandusliku seisundi tõttu, kuna sundtäitmisel on tema vastu nõudeid ligi 6000 euro ulatuses. 2.
16. Tema suutmatust alluda kehtestatud korrale kinnitavad ka korduvad distsiplinaarkaristused (vangla toimiku
17. osa, lehed 36, 59, 65, 72, 92, 108), milledest 2 viimast, s.o 2012 ja 2013 määratud karistused ei ole kustunud. Kohus leidis eeltoodust, et kehtestatud korda ja reegleid ei pea süüdismõistetu vajalikuks järgida, mistõttu on üsna tõenäoline, et ta ei pruugi nõuetekohaselt alluda ka kriminaalhooldaja käitumiskontrollile. Eeltoodud alustel polnud kohtul tekkinud kindlat veendumust, et süüdimõistetu ei kujutaks vabaduses viibides ohtu ühiskonnale. 2.
18. Kohus jõudis seisukohale, et korduvalt I astme kuritegusid toimepannud isikut, keda on varem edutult püütud allutada kriminaalhooldaja käitumiskontrollile, kes omab vanglas kehtivat distsiplinaarkaristust ning kellel esineb sõltuvus alkoholist, ei ole otstarbekas ega õiglane vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuna endiselt eksisteerib uue kuriteo toimepanemise oht ja kui esineb suur tõenäosus, et isik ei ole suuteline alluma nõuetekohasele käitumiskontrollile. 2.
19. Lisaks leidis kohus toimepandud kuritegude laadi ja raskust arvestades, et kantud karistus ei ole piisav, et täita oma üld- ja eripreventiivset eesmärki, sest üldjuhul peaks raske varavastase kuriteo toimepannud isik kandma vangistuse tähtaja lõpuni. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
20. M. Armulik ei nõustunud maakohtu määruses esitatud seisukohtadega ning taotles maakohtu määruse tühistamist ja enda vabastamist tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelvalvega. 3.
21. M. Armulik ei nõustunud maakohtu seisukohaga, et tema suhtes esineb suur risk uute kuritegude toimepanemiseks, kuna vanglas pole ta raskeid distsiplinaarrikkumisi toime pannud. 3.
22. Lisaks leidis süüdimõistetu, et vabaduses oleks tal suurem võimalus tasuda tema suhtes esitatud rahalisi nõudeid. M. Armulik hindab vanglas teenitavat palka kasinaks ning leiab, et ennetähtaegsel vabastamise korral oleks tal võimalus teenida rohkem raha ning sellest tulenevalt tasuda võlanõuded kiiremini. 3.
23. Vangistatu märkis lisaks, et tema vabastamist toetavad nii Tartu Vangla kui ka prokuratuur. -2- Ringkonnakohtu seisukoht ja põhjendused
24. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab samuti, et M. Armuliku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise järelvalvega ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on M. Armuliku tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, ei pea ta vajalikuks neid tervikuna korrata ning märgib vastuseks määruskaebusele järgnevat.
25. Ringkonnakohus on seisukohal, et M. Armuliku määruskaebus ei sisalda asjaolusid, mis annaksid aluse maakohtu määruse tühistamiseks ja M. Armuliku tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelvalvega. Kohus ei nõustu määruskaebuses esitatud seisukohaga, et maakohus ei ole piisavalt arvestanud M. Armuliku positiivselt iseloomustavaid asjaolusid ning on omistanud liiga suurt tähtsust varasemalt toime pandud kuritegudele ning vanglas toimepandud distsiplinaarrikkumistele. Kolleegium leiab, et maakohus on asjakohaselt viidanud vangistatu distsiplinaarkorra rikkumistele ning nõustub selle pinnalt toodud järeldustega. Riigikohus on lahendis 3-1-1-91-06 p-s 8.1 märkinud, et vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine. M. Armulik on vangistuse ajal toime pannud mitmeid distsiplinaarrikkumisi, millest viimased kaks on käesoleval ajal kehtivad. Kolleegiumi hinnangul annavad eeltoodud asjaolud selgelt märku vangistatu suutmatusest käituda õiguskuulekalt ning näitavad tema ükskõikset suhtumist kehtestatud reeglitesse ja normidesse.
26. Kohus leiab, et M. Armuliku poolt märgitud vangla poolt töö eest tasutav madal palk, millest tulenevalt pole tal võimalik tasuda võlanõudeid, ei anna alust süüdimõistetu vabastamiseks, kuna see ei ole ilmselgelt kooskõlas KarS §-s 56 sätestatud karistuse mõistmise põhimõtetega, samuti arvestatav tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele positsioone, millele need hiljem võiksid toetuda.
27. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuigi M. Armuliku käitumises on vangistuse jooksul aset leidnud mõned positiivsed muutused ning teda vabanemisel eesootavad elutingimused on head, ei võimalda tema varasem elukäik ja toimepandud I astme kuriteod käesoleval ajal vangistusest ennetähtaegselt vabastada. Sealjuures on kolleegium seisukohal, et 10-st aastast vangistusest ärakantud 1/2 karistusaega pole vastavuses kaaskodanike elu, tervise ja vara vastu toimepandud kuritegudega, pidades senist kantud karistusaega lühikeseks. Lisaks on kolleegium seisukohal, et käesoleval juhul süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine riivaks oluliselt ühiskonna õiglustunnet ning annaks ühiskonnale vale signaali raskeid kuritegusid toimepannud isikute karistamisest ja kantavast karistusest ka üldistavalt. Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesoleval ajal ei esine ringkonnakohtu hinnangul selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid M. Armuliku vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.
28. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abi E. Uljanova vastuse kohaselt kohtule, ei toeta prokuratuur enam M. Armuliku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist ja nõustub maakohtu määruse põhjendustega.
29. Kolleegium peab küll positiivseks, et süüdimõistetu on vanglas tegelenud töötamisega, soovib vabaduses elada õiguskuulekalt ning tal on selleks elu ja töökoht, kuid leiab, et need ei kaalu üles tema suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid (I astme kuritegude toimepanemine ja kehtivad distsiplinaarkaristused). Kolleegium ei ole veendunud, et M. Armuliku käitumises ja -3- hoiakutes aset leidnud positiivsed muutused oleksid jõudnud muutuda sedavõrd püsivaks. M. Armuliku poolt varasemalt toime pandud kuritegude dünaamika viitab sellele, et tema puhul esineb risk vabanemisel katseaja tingimusi rikkuda ja uusi kuritegusid toime panna. Riski põhistavad ka asjaolud, et isikul on suures ulatuses tasumata rahalisi nõudeid ning on soodumus alkoholi kuritarvitamiseks, millest tulenevalt võib M. Armulik pöörduda tagasi kuritegelikule teele. Kohtu hinnangul tuleb M. Armulikul karistuse kandmise ajal positiivseid muutusi oma käitumises kinnistada ning õiguskuulekalt käitumise harjumuse omandamisega edasi tegeleda.
30. Kuna kinnipeetava iseloomustuse andmetel on M. Armuliku tähtaegse vabanemise ajaks 03.03.2019, siis on edasiselt võimalik veel kohtul menetleda M. Armuliku vangistusest ennetähtaegse vabastamise küsimust. Kohtu hinnangul oleks M. Armulikul otstarbekohane kinnistada õiguskuulekat käitumist, s.t uute distsiplinaarsüütegude toimepanemisest hoidumist ja taasühiskonnastavates programmides osalemist, millest tulenevalt suurendaks see tõenäosust vangistusest ennetähtaegselt vabanemiseks.
31. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et M. Armuliku, tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Tiit Lõhmus Maarika Kuusk -4- Paavo Randma