1-12-11673/25

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-11673 Kohtukoosseis Paavo Randma, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. oktoobri 2013 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Aleksandr Dovbõsi kaitsja advokaat Kaja Kiilo määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390, § 337 lg 1 p-st 1 jätta Tartu Maakohtu
3. oktoobri 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu Aleksandr Dovbõsi kaitsja advokaat Kaja Kiilo määruskaebus rahuldamata. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Sirje Must kaudu 72 eurot, sealhulgas käibemaks 12,00 eurot, advokaat Kaja Kiilole tema poolt Aleksandr Dovbõsile määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel välja mõista Aleksandr Dovbõsilt menetluskulud, s.o kaitsja tasu advokaat Kaja Kiilo poolt osutatud õigusabi eest 72,00 eurot, sealhulgas käibemaks 12 eurot, riigituludesse. Aleksandr Dovbõsil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011, Swedbank nr 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal nr
4. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus „Aleksandr Dovbõs 112-11673 kohtukulud“. Kohtukulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud
5. Aleksandr Dovbõs tunnistati Harju Maakohtu 10.12.2012 otsusega süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust. KarS § 74 lg 4, § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust 09.11.2011 Harju Maakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 4 kuu 28 päeva vangistuse võrra, ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 8 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise aeg algas 29.08.2012 ja lõpeb 27.05.
7. Tartu Maakohtu 03.10.2013 määrusega jäeti A. Dovbõs tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vangistusest vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu
8. Kohtunik, läbi vaadanud esitatud materjalid, ära kuulanud kaitsja ja kinnipeetava seletuse ning vaadanud läbi prokuröri arvamuse, leidis, et A. Dovbõsi tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. 3.1 A. Dovbõs, kes kannab käesoleval ajal teistkordset reaalset vangistust katseajal toimepandud suures koguses narkootilise aine omandamise ja hoidmise eest, ei tunnista oma süüd antud kuriteos. Samuti viibib ta Tartu Vangla elusektsioonis, kuhu on paigutatud isikud, kes ei tunnista enda sõltuvusprobleemi ja ei soovi probleemiga tegeleda. Samas nähtub materjalidest, et A. Dovbõs tarvitas esmakordselt kanepit juba 12-aastaselt ning hiljem tekkis tal sõltuvus fentanüülist, mida ta tarvitas kuni
9. aastani suurtes kogustes ja igapäevaselt. Varasemalt on viibinud korduvalt ka sõltuvusravil, kuid kainena on suutnud püsida vähest aega, millest tulenevalt ei ole põhjendatud alust arvata, et A. Dovbõs, kes ei ole vangistuse jooksul enda sõltuvusprobleemiga tegelenud, suudab vabaduses narkootiliste ainete tarvitamisest hoiduda. Ka ei tunnista A. Dovbõs alkoholiprobleemi, kuigi on ise 5-l korral alkoholiseaduse alusel karistatud ning ise nimetab alkoholi tarvitamist kui soodustegurit, mis viis tagasilangusteni, mille tagajärjel hakkas uuest tarvitama narkootilisi aineid. A. Dovbõsil puudub vabanemisel garanteeritud töökoht, mis võib viia uute kuritegude toimepanekuni materiaalse kasu saamise eesmärgil, kuna ka enne vangistust, kui A. Dovbõs omas kindlat sissetulekut töötasu näol, pani ta lisasissetuleku saamiseks toime kuritegusid. Vaatamata temale korduvalt mõistetud erinevatele kriminaalkaristustele, s.h. tingimisi karistustele ja muudele võimalustele elu muuta, on A. Dovbõs jätkanud kuritegelikku eluviisi. Vähem kui 1 aasta jooksul vanglas saadud 7 distsiplinaarkaristust näitavad, et ka vangla tingimustes on tal ületamatud probleemid enesedistsipliiniga. Tartu Vangla on hinnanud A. Dovbõsil uue kuriteo toimepanemise riski väga kõrgeks, s.o 66%, ja ei toeta tema vabastamist. Eeltoodu alusel jääb A. Dovbõši paljasõnalistest lubadustest väheks tema ennetähtaegseks vabastamiseks uuesti kriminaalhooldusega ja elektroonilise valve alla. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
10. Kaitsja K. Kiilo taotleb maakohtu määruse tühistamist ja A. Dovbõsi tingimisi ennetähtaega vangistusest vabastamist elektroonilise valve alla. 4.1 Kaitsja leiab, et kohus on lähtunud eranditult süüdimõistetut negatiivselt iseloomustavatest asjaoludest ja põhjendamatult hinnanud uue kuriteo toimepanemise riski kõrgeks. A. Dovbõsil on vabanemisel olemas elukoht, kuhu on võimalik kohaldada elektroonilist järelvalvet. Tema elukohas XXX elavad tema ema ja abikaasa. Seega on olemas tugev perekondlik toetus, et vältida uute kuritegude toimepanemist. A. Dovbõs abiellus vanglas olles K.K. ga. Praktika on näidanud, et abielludes väheneb uute kuritegude toimepanemise risk oluliselt. Kinnipeetava ema on valmis oma poega kuni töö leidmiseni materiaalselt toetama, st A. Dovbõšil puudub vajadus elatise hankimiseks kuritegelikul teel. 4.2 A. Dovbõs on korduvalt viibinud ravil ning saanud metadooni asendusravi. Ta on kindlalt ja veendunult väitnud, et ei hakka enam narkootikume tarvitama ning on teadvustanud endale alkoholi tarvitamisest tulenevat riski. Kohus on sellised süüdimõistetu selgitused lugenud paljasõnalisteks. Kaitsja leiab, et tegelikult on süüdimõistetul piisavalt tahtejõudu, et hoiduda alkoholi ja narkootikumide tarvitamisest. Seda näitab asjaolu, et peale ravi, kui süüdimõistetu elas ja töötas Soomes, suutis ta hoiduda tarvitamast alkoholi ja narkootikume. 4.3 A. Dovbõs vabaneb vanglast peale karistuse kandmist 27.05.
11. Seejärel puudub kriminaalhooldusametnikul võimalus teostada tema üle järelevalvet ning mõjutada käitumist. Tema vabastamine enne tähtaega mõjub soodsalt abielusuhete säilimisele. Kriminaalhooldusametniku arvamusest ja muudest materjalidest nähtub, et süüdimõistetul on tugevad perekondlikud sidemed ja toetus ning võimalus isa toel leida töökoht. Tingimisi ennetähtaega vabastamine elektroonilise järelevalve alla on seotud rangete piirangutega, mis sisuliselt peaksid välistama uue kuriteo toimepanemise. Sellistele piirangutele lisanduvad kriminaalhooldaja toetav tegevus ja järelevalve. Kaitsja leiab, et on mõistlik ja ühiskonnale kasulik vabastada süüdimõistetu A. Dovbõs tingimisi enne tähtaega kohaldades tema suhtes elektroonilist järelevalvet. Vastus määruskaebusele
12. Ringkonnakohus tegi 24.10.2013 määruse, mille kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses ning määruskaebemenetluse pooltel on õigus esitada oma seisukohti määruskaebuse osas kuni 01.11.
13. Määratud tähtajaks ringkonnakohtule seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
14. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab samuti, et A. Dovbõsi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve alla ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on A. Dovbõsi tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid ning oma seisukohti piisavalt motiveerinud. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, ei pea kolleegium vajalikuks neid tervikuna korrata ning märgib vastuseks määruskaebusele vaid järgnevat. 6.1 Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses välja toodud argumendid A. Dovbõsil vabaduses elukoha olemasolust, lähedaste igakülgsest abist, vangistuse ajal abiellumisest ning lubadustest narkootikume vabaduses mitte tarbida alust teda vangistusest ennetähtaegselt elektroonilise valve alla vabastada. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et A. Dovbõsi varasem elukäik, kriminaalkorras karistatus, vanglas distsiplinaarrikkumise toimepanemine ning sõltuvusprobleemidest tulenevad riskid kuritegeliku käitumise kordumiseks viitavad sellele, et A. Dovbõsi poolt uute kuritegude toimepanemise risk on endiselt kõrge. 6.2 A. Dovbõsi on kriminaalkorras karistatud 5 korral ja väärteokorras 42 korral. Seega ei ole toetava perekonna olemasolu temal seni süütegude toimepanemist takistanud ja kaitsja omistab süüdimõistetu vahepealsele abiellumisele liiga suurt tähendust. Kuivõrd A. Dovbõs pani kuritegusid toime ka ajal, mil ta töötas ja sissetulekut omas, ei hoia kohtu hinnangul tema poolt uute kuritegude toimepanemist ära ka elamine ema raha eest. 6.3 Ringkonnakohus ei ole sarnaselt maakohtuga veendunud, et A. Dovbõs suudaks kriminaalhoolduse ja elektroonilise valve nõuetest ning oma lubadusest õiguskuulekalt elada kinni pidada, kuna varasemalt kriminaalhooldusel viibides on ta rikkunud kontrollnõudeid ning katseajal toime pannud uue kuriteo. Süüdimõistetut on vanglas distsiplinaarkorras karistatud 7 korral ja seega ei näita ka tema senine käitumine vangistuses tema hoiakute paranemist. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus isik ei suuda isegi vangla range järelevalve tingimustes kehtestatud reeglitest kinni pidada ja õiguspäraselt käituda, oleks tema ennetähtaegne vabastamine ja vangistuse asemel kriminaalhoolduse teostamine ilmselgelt põhjendamatu ja tulemusetu. Seega ei nõustu ringkonnakohus kaitsja seisukohaga, et kriminaalhoolduse ja elektroonilise valve kohaldamine oleks A. Dovbõsi edasise õiguskuulekuse tagamiseks piisav. 6.2 Samuti on alust arvata, et A. Dovbõs ei suuda järgida lubadust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Kinnipeetava iseloomustusest selgub, et A. Dovbõsi motivatsioon sõltuvusprobleemidega toimetulemiseks on ebaselge ning sõltuvushäirete raviga ta vanglas tegeleda ei ole soovinud. Seega puudub ringkonnakohtul alus arvata, et käesoleval ajal vangistusest ennetähtaegselt vabanedes suudaks ta alkoholi ja narkootikumide tarvitamisest hoiduda, mis aga omakorda suurendab kohtu hinnangul uute kuritegude toimepanemise tõenäosust. Kaitsja väide süüdimõistetu piisavast tahtejõust alkoholi ja narkootikumide pruukimisest hoidumise kohta ei ole tõepärane, kuna A. Dovbõs on vaatamata korduvalt ravil viibimisele alati jälle hakanud narkootikume tarvitama ja ka käesolevalt kannab ta karistust just narkootiliste ainete suures koguses omandamise ja valdamise eest. 6.3 Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et A. Dovbõs tuleb jätta vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla vabastamata ja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
15. A. Dovbõsi kaitsja advokaat K. Kiilo on ringkonnakohtule esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on kaitsja poolt esitatud taotluse kohaselt A. Dovbõsile riigi õigusabi andmisele kulunud aeg, s.o 1,50 tundi, põhjendatud ning kaitsja tasuna taotletud summa 72,00 eurot, sh käibemaks 12,00 eurot, vastavuses RÕS §-st 22 tulenevate nõuete ning Eesti Advokatuuri poolt kehtestatud korraga riigi õigusabi kulude hüvitamise kohta. Eeltoodust tulenevalt määrab ringkonnakohus advokaat K. Kiilole Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt väljamaksmisele kaitsja tasu summas 72,00 eurot, sh käibemaks 12,00 eurot, A. Dovbõsile määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest ning juhindudes KrMS § 187 lg-st 2 mõistab vastava menetluskulu A. Dovbõsilt välja. Paavo Randma Maarika Kuusk Tiit Lõhmus