4-13-5496/15

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november 2013 (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-13-5496 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Paavo Randma Väärteoasi Dmitry Buldakovi süüdistuses narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seaduse § 151 järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. augusti 2013 otsus Apellatsiooni esitaja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur Esindaja Asja Malahhova Menetlusalune isik Dmitry Buldakov (isikukood: 38806132235). Elukoht: XXX RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
3. augusti 2013 otsus muutmata ning esitatud apellatsioon rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul. Asjaolud ja menetluse käik
4. Viru Maakohtu 22.08.2013 otsusega tunnistati Dmitry Buldakov süüdi narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seaduse (NPALS) § 151 järgi selles, et tema ajavahemikus 31.07.-01.08.2013 Ida-Virumaal tuvastamata kohas tarvitas ilma arsti ettekirjutuseta narkootilisi või psühhotroopseid aineid, millega rikkus NPALS § 3 lg 1 nõudeid.
5. Maakohtu otsusega mõisteti D. Buldakovile karistuseks 10 trahviühikut (summas 40 eurot). KarS § 68 alusel arvati karistusaja hulka D. Buldakovi kinnipidamine 24 tundi, alates 21.08.2013 kell 11.
6. Karistus loeti kantuks. Lisaks mõisteti D. Buldakovilt välja menetluskulud. Esimese astme kohtu otsuse apelleeritava osa sisu
7. Maakohus, osundades NPALS § 151 sanktsioonimäärale ja arvestades KarS §-s 56 sätestatut ning karistust kergendava asjaoluna süü tunnistamist ja puhtsüdamlikku kahetsust menetlusaluse isiku poolt ning raskendavate asjaolude puudumist, põhistas D. Buldakovi karistuse mõistmist järgmiselt. 3.1 Karistusregistri teatisest nähtuvalt on D. Buldakovil 6 kehtivat väärteokaristust liiklusalaste väärtegude eest, mis on tasumata. D. Buldakovi ei ole varem arestiga karistatud. Samuti ei ole teda varasemalt narkootiliste ainete tarvitamise eest karistatud. Isik on varem kriminaalkorras karistamata. Varasemalt tasumata rahatrahvide olemasolu ei ole iseseisev alus karistusena aresti mõistmiseks. Rahatrahvi sundsissenõudmiseks on riigil võimalus pöörduda kohtutäituri poole. 3.2 Karistamise aluseks on KarS § 56 järgi isiku süü. Samuti ei mõista kohus karistusi puhtalt karistuspoliitilistel motiividel, sest isiku süü on alati individuaalne. D. Buldakov pani toime NPALS § 15¹ kvalifitseeritava väärteo, millega ei ole tekitatud materiaalset ega füüsilist kahju. Narkootilise aine tarvitamise ilma arsti ettekirjutuseta tekitab isik kahju eeskätt enda tervisele. Isik tarvitas narkootilist ainet esimest korda (see väide ei ole millegagi ümber lükatud), tegemist on üksikepisoodiga. Isiku süüd suurendab fakt, et olles varem tarvitanud narkootilist ainet, juhtis ta 03.08.2013 sõiduautot. Sellega lõi ta täiendava ohu teistele liiklejatele. Samas ei viibinud isik 03.08.2013 joobeseisundis, mille puhul oleks võimalik kaaluda rangema karistuse määramist või mõistmist. Eelkõige tuleb arvesse võtta isiku süülist käitumist-süüteo iseloomu. Toimepandud tegu (isikut süüdistatakse narkootilise aine ühekordses tarvitamises) ei ole niivõrd suur, et see tingiks isiku vabaduse võtmise. Isiku süü ei ole antud teos suur. D. Buldakovi on võimalik karistada sanktsioonis ettenähtud kergema karistusliigi, s.o rahatrahviga. 3.3 D. Buldakovi tuleb karistada NPALS § 15¹ ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedases määras, s.o 10 trahviühikut ehk summas 40 eurot, mis on kooskõlas süü suurusega. Isiku minimaalne sissetulek ei ole antud juhul takistuseks rahatrahvi mõistmisel, sest isikut karistatakse 10 trahviühikuga, mis kaetakse isiku kinnipidamises viibitud ajaga ja seega rahatrahvi tasumine ei aktualiseeru. 3.4 Kohus leidis, et D. Buldakov on seoses esitatud aresti taotlusega oma rikkumisest aru saanud ja püüab edaspidi avaliku korrarikkumisi vältida. Edaspidiste õigusrikkumiste korral tuleb D. Buldakovil arvestada, et teda võidakse karistada suurema rahatrahviga ja rangema sanktsiooniga. 3.5 D. Buldakov peeti väärteokorras kinni VTMS § 44 alusel 21.08.2013 kell 11.
8. Kohtuistung lõppes 22.08.2013 kell 13.
9. Seega D. Buldakovi kinnipidamisaeg on kokku 24 tundi, mida tuleb KarS § 68 lg 2 alusel karistusaja hulka arvestada. 24 tunnile vastab rahatrahvi 10 trahviühikut. Seega tuleb karistus lugeda kantuks. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu
10. Kohtuväline menetleja palub Viru Maakohtu otsus tühistada karistuse osas ja teha uus kohtuotsus ning mõista A. Buldakovile karistuseks 7 päeva aresti. Kohtuvälise menetleja seisukoht on järgmine. 4.1 Kohtu poolt määratud karistus on leebe ega ole suuteline isikut vajalikul määral mõjutama. Kohtuväline menetleja leiab, et antud olukorras on tegemist palju enama kui vaid enesele kahju 2 tegemisega. Isik on oma seisundis juhtinud mootorsõidukit. Sellise tegevuse juures peab juht olema kaine ja igati adekvaatne. Menetleja arvamuse kohaselt seadis isik oma vastutustundetu teoga reaalsesse ohtu mitte ainult enda, vaid ka teiste liiklejate elu, tervise ja vara, olles eelnevalt tarvitanud narkootilisi aineid. Lisaks sellele, osaleb isik liikluses noore juhina, kellel on veel vähesed kogemused ja vajaminevad praktilised oskused. Selle kõige kogumina on ta loonud täiendava ohu liikluses ning selline teguviis on lubamatu. 4.2 Karistusregistri andmetest nähtub, et D. Buldakovil on kuus kehtivat väärteokaristust. Teda on varem karistatud rahatrahvidega erinevate liiklusalaste õigusrikkumiste toimepanemiste eest. Sealhulgas ka korduvalt LS § 201 lg 2 ning § 224 lg 2 järgi ehk siis raskete liiklusalaste õigusrikkumiste toimepanemiste eest. Varem määratud karistused (rahatrahvid ja juhtimisõiguse äravõtmine) ei ole talle mõju avaldanud. Kohtu poolt määratud karistus ei ole proportsionaalne ning ei oma mingit mõtet. D. Buldakov suhtub sellistesse karistustesse kergekäeliselt ja ükskõikselt ning ei tee järeldusi. Vaatamata sellele, et isik töötab, on kõik mõistetud rahatrahvid alates
11. aastast tasumata ning ei ole mõjutanud isikut seadusekuulekalt käituma. Isik ei tunne end karistatuna, kui temale määratakse rahatrahv, mis jäetakse tasumata. Kohtuistungil D. Buldakov ütles, et tal on raske majanduslik olukord, saab miinimumpalka, tal on kaks last ning rahatrahvi ei saa tasuda. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et vaid karistuseks aresti mõistmine mõjutaks isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. 4.3 22.08.2013 toimunud kohtuistungil taotles kohtuväline menetleja kohtult määrata menetlusalusele isikule toimepandud teo eest karistuseks 7 päeva aresti s.o seadusega maksimaalselt lubatust vähem, kui keskmine määr. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et taotletud karistuse määr on põhjendatud ning vastavuses teoga ja suunatud eelkõige sellele, et isikut mõjutada edaspidiste õigusrikkumiste toimepanemistest hoiduma. Rahatrahvid ei suuda mõjutada isikut mitte mingisuguselgi moel. D. Buldakov tunnistas ja kahetses oma tegu, kuid sellisesse järjekordsesse kahetsusse ei saa tõsiselt suhtuda. Kirjalik seisukoht
12. D. Buldakov esitatud seisukohas märgib, et juhul kui kohus peab vajalikuks karistust muuta, siis palub ta karistada teda 5 päeva arestiga või asendada see ÜKT-ga. Samuti palub ta arvestada aresti hulka 24 tundi kinnipidamist. Kuna ta töötab, siis palub D. Buldakov võimaluse korral määrata arest kandmisele puhkepäevadel ja riiklikel pühadel. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
13. Ringkonnakohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja kohtuvälise menetleja apellatsioon rahuldamata. 6.1 Apellatsioonis leitakse, et mõistetud karistus ei ole proportsioonis toimepandud väärteoga ja D. Buldakovi isikuga. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Kohtukolleegium märgib, et KarS § 56 lg 1 kohaselt on isikule mõistetava karistuse aluseks tema süü. Kohtupraktikas arvestatakse lisaks karistuse mõistmisel ka süüdlase isikut iseloomustavaid andmeid ja õiguskorra huvisid (RKK 3-1-1-13-11, p 9). Isiku süü hindamisel tuleb lähtuda eelkõige asjas tuvastatud faktilistest asjaoludest ja nendes kajastuvast teo ebaõiguse mahust, samuti KarS §-s 57 sätestatud karistust kergendavatest ja KarS §-s 58 loetletud karistust raskendavatest asjaoludest (Riigikohtu üldkogu otsus väärteoasjas nr 3-1-1-116-09, p 20, RKK nr 3-1-1-12-06, p 12 ja RKK 3-1-1-18-11, p 8.1). Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus vastab karistuse mõistmise põhistatuse nõuetele ning kohtuniku siseveendumuse kujunemine on konkreetse karistuse liigi ja määra valikul jälgitav. 3 Kolleegium nõustub maakohtu järeldustega ja leiab, et D. Buldakovile mõistetud karistus on põhjendatud ja proportsionaalne toimepandud süüteoga. 6.2 Kohtuvälise menetleja apellatsiooni põhietteheide on selles, et maakohus, mõistes D. Buldakovile rahatrahvi, sisuliselt isikut ei karistanud, kuna KarS § 68 lg 2 alusel loeti karistus kantuks tema kinnipidamisajaga. Samuti ei toimi rahatrahvina mõistetud karistus isikut õiguskuulekusele suunavalt, kuna varasemad rahatrahvid on tal tasumata. Siinkohal kriminaalkolleegium rõhutab, et isiku karistamise aluseks on tema süü, ehk siis kui suurel määral on toimepandud tegu talle etteheidetav. Käesolevas asjas seisneb D. Buldakovile etteheidetav tegu narkootilise aine ilma arsti ettekirjutuseta tuvastamata kohas tarvitamises. Nimetatud teoga kahjustatakse vaid tarvitaja enda tervist. Maakohus ei jätnud ka tähelepanuta asjaolu, et D. Buldakov peeti kinni sõiduauto juhtimiselt, mis on selgelt taunimisväärne. Samas aga on maakohus märkinud õigesti, et 03.08.2013 ei viibinud D. Buldakov joobeseisundis, mille puhul oleks võimalik kaaluda rangema karistuse mõistmist. Kolleegium nõustub maakohtuga ka selles, et kuna menetlusalusele isikule heidetakse ette narkootilise aine ühekordset tarvitamist, ei ole tema süü niivõrd suur, et see tingiks temalt vabaduse võtmise. Vaieldamatult on õige kohtuvälise menetleja osundus sellele, et D. Buldakov on varem kuuel korral karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest ning määratud rahatrahvid on tasumata. Siinkohal on maakohus märkinud õigesti, et juhul, kui isik vabatahtlikult talle määratud rahatrahve ei täida, on riigil võimalus need sisse nõuda täitemenetluse korras. Seega on ringkonnakohus seisukohal, et kuna D. Buldakovi süü käesolevas asjas ei ole hinnatav suurena, ei saa talle raskemat karistust mõista vaid seetõttu, et ta ei ole vabatahtlikult varasemalt määratud karistusi täitnud. Seades karistuse mõistmisel esmaseks isikut iseloomustavad asjaolud, rikuks kohus KarS §-s 56 sätestatud karistuse mõistmise põhimõtteid, mille kohaselt karistuse mõistmise esmaseks aluseks on isiku süü. 7.. Juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ning esitatud apellatsiooni rahuldamata. Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 4 Paavo Randma