lg 1 kohaselt kui lapse vanemad ei ole abielus ja isa võtab lapse omaks pärast sünni registreerimist, võib lapsele anda isa perekonnanime, lg 2 kohaselt lapse põlvnemisasja lahendamisel kohtus võib kohus anda lapsele uue perekonnanime.
lg 1 p 2 eeldab, et erinevat perekonnanime kandvad vanemad lepivad kokku, millist perekonnanime laps kandma hakkab. Kostja ei ole lapse perekonnanime muutmiseks nõusolekut andnud. Arvestades, et lapsel on senini olnud perekonnanimeks ema perekonnanimi ning puuduvad mõjuvad põhjused lapse perekonnanime muutmiseks, leidis kohus, et hageja nõue lapse perekonnanime muutmiseks tuleb jätta rahuldamata. 02.10.2013 esitas X X Tallinna Ringkonnakohtusse maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. Lapsele tuleb anda uus perekonnanimi. Apellant leiab, et maakohus oleks pidanud kostjalt küsima selgitust ja põhjendust, miks ta oma lapsele ei ole nõus oma perekonnanime andma. Ringkonnakohus peaks arvestama kostja käitumisega, kes venitas menetlust pahatahtlikult, valetas ja vassis ning ei ole 1,7 aasta vanuse lapse eest hoolt kandnud. Määruse põhjendused Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p 6 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Maakohus on otsust põhjendanud TsMS § 442 lg 8 nõuete kohaselt ning on materiaalõiguse norme kohaldanud õigesti. Ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu poolt ka menetlusõiguse normide rikkumist. 3 Apellatsioonkaebuses esitatud väidete õigust eeldades ei saaks apellatsioonkaebust rahuldada. Apellandi väidete kohaselt, kuna lapse põlvnemine kostjast on tõendatud, peaks kostja selgitama, miks ta ei ole nõus lapsele oma perekonnanime andma ja ringkonnakohtul tuleks arvestada kostja pahatahtliku käitumisega maakohtu menetluses. Maakohus leidis õigesti, tuginedes
sätetele, et erinevat perekonnanime kandvad vanemad lepivad kokku, millist perekonnanime laps kandma hakkab.
g 2 järgi lapse põlvnemisasja lahendamisel kohtus võib kohus anda lapsele uue perekonnanime. Seadusest ei tulene, et põlvnemise tuvastamisel tuleb lapsele anda isa perekonnanime. Kostja ei ole lapse perekonnanime muutmiseks nõusolekut andnud ning hageja ei ole lapse perekonnanime muutmise vajadust piisavalt põhjendanud. Ka apellatsioonkaebuses ei ole esile toodud sellist asjaolu, mis annaks aluse lapse perekonnanime muutmise nõude rahuldamiseks. Asjaolu, et kostja ei ole lapse vastu huvi tundnud, ei ole nõude rahuldamise aluseks. Arvestades eeltoodut tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduda TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel. Gaida Kivinurm Margo Klaar Mare Merimaa
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.