← Eesti

3-12-145/36

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Madis Ernits ja Maili Lokk

  1. mai 2013, Tartu 3-12-145 Korteriühistute (KÜ) Ahtme mnt 43, Ahtme mnt 51 ja Ahtme mnt 55 kaebus Kohtla-Järve Linnavolikogu 27.12.
  2. a otsuse nr 212 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 07.06.
  3. a otsus OÜ Baltic Midline ja Kohtla-Järve Linnavolikogu apellatsioonkaebused Kirjalik menetlus Kaebajad KÜ Ahtme mnt 43, KÜ Ahtme mnt 51 ja KÜ Ahtme mnt 55 Vastustaja (apellant) Kohtla-Järve Linnavolikogu Kolmas isik (apellant) OÜ Baltic Midline RESOLUTSIOON
  4. Võtta asja materjalide juurde Kohtla-Järve Linnavolikogu apellatsioonkaebuse lisana esitatud 06.12.
  5. a koosoleku protokoll, OÜ Baltic Midline apellatsioonkaebuse lisana esitatud detailplaneeringu joonis 1 ja OÜ Baltic Midline 17.08.
  6. a vastuse lisana esitatud fototabelid 15-l lehel. Apellantide poolt ringkonnakohtule esitatud muud apellatsioonkaebuse ja arvamuse lisad tuleb neile tagastada. 2.Jätta apellatsioonkaebused rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
  7. juuni
  8. a otsus muutmata.
  9. Jätta apellantide poolt ringkonnakohtus kantud menetluskulud nende endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s.o 08.05.2013, arvates (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  10. Kohtla-Järve Linnavolikogu 27.12.
  11. a otsusega nr 212 kehtestati Kohtla-Järve linna Ahtme linnaosas Ahtme mnt 27a maaüksuse osale detailplaneering, millega on kavandatud nimetatud maaüksuse kaguossa planeeritavale alale pindalaga u 1,02 ha, maakasutamise juhtfunktsiooni transpordimaa muutmine ärimaaks kavandatava turuplatsi ja parkla rajamiseks.
  12. Korteriühistud Ahtme mnt 43, Ahtme mnt 51 ja Ahtme mnt 55 esitasid 23.01.2012 Tartu Halduskohtule kaebuse Kohtla-Järve Linnavolikogu 27.12.
  13. a otsuse nr 212 tühistamiseks. Kaebuse kohaselt tugineb otsus nr 212 kehtetutele otsustele, s.o Kohtla-Järve Linnavolikogu 07.05.
  14. a otsusele nr 283 ja Kohtla-Järve Linnavolikogu 31.03.
  15. a otsusele nr 59, ning ebaseaduslikele kooskõlastustele, kuna Maanteeameti nimel on detailplaneeringu kooskõlastanud allkirjaõigust mitte omav isik ning Tervisekaitsetalitusel ja Keskkonnaametil ei ole pädevust hinnata võimalikku keskkonnamõju. Otsuses nr 212 ei ole arvestatud huvitatud isikute huvidega ning selle sisu ei vasta tegelikkusele, esinevad ebatäpsused faktides ning seaduste tõlgendamises. Linnavolikogu 27.12.
  16. a istungi protokoll ei kajastanud istungi sõnavõtte, küsimusi ja vastuseid ning hääletamise tulemused on kajastatud ebaselgelt. Linnavolikogu istungil osalemist kaebajatele ei võimaldatud. Vastavalt Kohtla-Järve Linnavolikogu 07.05.
  17. a otsusele nr 283 on detailplaneeringu tellijaks OÜ Baltic Midline, kuid see on vastuolus 28.11.
  18. a kolmepoolse lepinguga linnavalitsuse, planeeringu koostava firma ja OÜ Baltic Midline vahel, mille kohaselt on linnavalitsus tellija ning OÜ Baltic Midline huvitatud isik. Vaidlustatud detailplaneering on vastuolus üldplaneeringuga, milles ei ole ette nähtud 128 kohalise parkla ehitust ning lisaks on parkla sisse- ja väljasõitude ning vahemaade osas rikutud ka standardis EVS 843:2003 kehtestatud nõudeid ja normatiive.
  19. Tartu Halduskohtu 07.06.
  20. a otsusega tühistati Kohtla-Järve Linnavolikogu 27.12.
  21. a otsus nr
  22. Otsuse kohaselt puuduvad Kohtla-Järve Linnavolikogu 27.12.
  23. a otsuses nr 212 põhjendused kaebajate vastuväidete arvestamata jätmise kohta ning andmed vastanduvate huvigruppide õiguste ja huvide kaalumise kohta. Puudulike põhjendustega otsus ei veena kohut selle proportsionaalsuses ning selles, et ei ole väljutud kaalutlusõiguse piiridest ega rikutud KÜ-de Ahtme mnt 43, 51 ja 55 liikmete subjektiivseid õigusi, võrdse kohtlemise nõuet ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. Kohtupraktikast tulenevalt, kui eelmisest planeerimismenetlusest on möödunud pikk ajavahemik, tuleb planeeringu kehtestamiseks viia läbi uus planeerimismenetlus. Käesoleval juhul toimus vaidlusaluse planeeringu avalik väljapanek ja arutelu enam kui aasta enne detailplaneeringu kehtestamist ning kohtule ei ole esitatud tõendeid planeeringu uue väljapaneku ja arutelu toimumisest. Seega on planeeringu kehtestamisel ilma uut planeerimismenetlust läbi viimata tegemist niivõrd olulise menetlusveaga, mis toob igal juhul kaasa planeeringu kehtestamise otsuse tühistamise. Kuna vaidlustatud otsus ei sisalda selle kontrollimiseks vajalikke kaalutlusi ja piisavaid põhjendusi, ei pidanud halduskohus vajalikuks käsitleda otsuses eraldi kõiki kaebuse väiteid ja neile esitatud vastuväiteid. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  24. OÜ Baltic Midline apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja jätta KÜ-de Ahtme mnt 43, 51 ja 55 kaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on halduskohus on jätnud hindamata OÜ Baltic Midline väited selle kohta, et N. Vaselo, V. Ponkratovi ja L. Fjodorova ei omanud õigust 2 korteriühistuid kohtusse kaebuse esitamisel esindada. Kaebajatel ei ole halduskohtusse kaebuse esitamise õigust, kuna tõendatud ei ole, et Kohtla-Järve Linnavolikogu 27.12.
  25. a otsusega nr 212 oleks rikutud kaebajate õigusi ja piiratud nende vabadusi. Kuna kaebajad ei ole vaidlusaluse maatüki naabriteks, siis ei ole nad planeeringu koostamisel osapoolteks ning nende nõusolek ei ole vajalik. Kuna planeerimisseadus ei sätesta planeerimismenetluse aegumist, siis ei saa kohus tühistada planeerimisotsust põhjendusega, et väidetav kuuekuuline tähtaeg planeeringu kehtestamiseks oli möödunud. Kolmanda isiku hinnangul on kohalik omavalitsus täitnud planeerimise teostamisel oma kohustusi ja esitanud põhjendused menetluspoolte esitatud seisukohtadele ning seadusest ei tulene kohalikule omavalitsusele kaalutlusõigust planeerimismenetluses.
  26. Kohtla-Järve Linnavolikogu apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja jätta KÜ-de Ahtme mnt 43, 51 ja 55 kaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on Kohtla-Järve Linnavolikogu 27.12.
  27. a otsus nr 212 põhjendatud ja kaalutlusvigadeta, otsuses sisalduvad kaalutlused ja vastused kaebaja esitatud vastuväidetele. Samuti on kaalutlemine toimunud enne volikogu istungit ka vastavates komisjonides. Otsuse nr 212 vastuvõtmisel on Kohtla-Järve Linnavolikogu lähtunud Ahtme linnaosa arengu soodustamisest, linnaelanike huvidest ja avalikust huvist turuplatsi rajamiseks ja parkla ehitamiseks. Samuti arvestab planeering külgnevate majade elanike isiklikele sõiduautodele parkla rajamise vajadust. Ahtme mnt 27a maaüksusele planeeritav parkimisala on jagatud sissesõiduteega kaheks osaks ja selle elamust kauguse kindlaksmääramisel on järgitud EVS 843:2003 nõudeid. Käesolevas asjas on esmakordselt detailplaneering kehtestatud 30.03.
  28. a otsusega nr 153, mille KÜ Ahtme mnt 51 vaidlustas halduskohtus. Ahtme mnt 27a maaüksuse osale kehtestati detailplaneering uuesti 27.12.
  29. a otsusega nr 212, mis sisu poolest oli samasugune nagu 30.03.
  30. a otsus nr 153, kuid põhjendused sisaldusid haldusaktis endas, mitte teistes viidatud dokumentides. Alates detailplaneeringu esmakordsest kehtestamisest 30.03.2011 ei ole mingid asjaolud muutunud ning uusi huvitatud isikuid ei tekkinud. Vastavalt planeerimisseaduse (PlanS) § 23 lg 1 p-le 2 järelevalvet teostanud Ida-Viru maavanem ei tuvastanud Ahtme mnt 27a maaüksuse detailplaneeringu menetlemisel õigusaktide rikkumisi.
  31. Kohtla-Järve Linnavolikogu nõustub vastuses OÜ Baltic Midline apellatsioonkaebusega ning märgib, et Kohtla-Järve Linnavolikogu 27.12.
  32. a otsust nr 212 on põhjalikult kaalutud ning otsuse vastuvõtmisel lähtutud eelkõige linnaelanike huvidest.
  33. OÜ Baltic Midline vastuses Kohtla-Järve Linnavolikogu apellatsioonkaebusele kinnitati, et kolmas isik jääb enda apellatsioonkaebuses esitatud seisukohtade juurde.
  34. KÜ-d Ahtme mnt 43, 51 ja 55 vaidlevad oma vastuses apellatsioonkaebustele vastu. Vastuse põhjenduste kohaselt ei ole apellatsioonkaebustes välja toodud, millist materiaal- või kohtumenetluse normi on halduskohus rikkunud või milliseid tõendeid ebaõigesti hinnanud. Korteriühistute seadusest ja tsiviilkohtumenetluse seadusest tuleneb KÜ juhatuse liikmele õigus esindada KÜ huve kohtus. Esindusõigust kinnitavad B-kaardi väljavõte, üldkoosolekute ja juhatuse liikmete koosolekute protokollid ning KÜ-de kohtusse pöördumisest teavitavate kuulutuste koopiad. KÜ-de elanikud ei esitanud pretensioone kohtusse pöördumise vastu. Halduskohtusse esitatud kaebuse lk 14 on kaebajad selgitanud, milliseid nende õigusi rikuti detailplaneeringu kehtestamisega ning apellatsioonkaebuste vastupidised väited on alusetud. Samuti on alusetu kolmanda isiku apellatsioonis toodud seisukoht, et KÜ-d ei ole vaidlusalustes õigussuhetes osapooleks, kuna vastavad õigussuhted tulenevad planeerimisseadusest ja kohtupraktikast. Väide, et parkla ei piirne KÜ-dega, on alusetu, kuna linna tee maatükkide vahel on samuti parkla osaks. 3 Väär on Kohtla-Järve Linnavolikogu apellatsioonkaebuses toodud väide, et halduskohtu otsuses viidatud Riigikohtu lahend ei ole käesoleval juhul kohalduv. Ajavahemikus 30.03.2011 kuni 27.12.2011 toimusid olulised muudatused. Muuhulgas kinnitas Kohtla-Järve Linnavolikogu 25.05.2011 üldplaneeringu, milles Ahtme mnt 27a maatükk on märgitud keskusealana, mistõttu seal võib olla vaid maa-alune parkla ning uus detailplaneering on seega vastuolus kehtiva üldplaneeringuga. Detailplaneeringu koostamisel ei arvestatud kahjulike mõjudega, millele viitasid üldplaneeringule strateegilise hinnangu andnud eksperdid. Kohtla-Järve Linnavolikogu apellatsioonkaebuses on alusetult väidetud, et otsuse nr 212 vastuvõtmisel võeti arvesse Ahtme linnajao 5000 elaniku arvamus, kuna vastavaid arvamusi ei ole dokumenteeritud ega tõendatud. Kaebajate majad on kahjulikest mõjutustest enim häiritud, kuna teised majad asuvad kavandatavast parklast kaugemal ja on sellest eraldatud kaebajate majadega. Vastustaja ei kaalunud piisavalt kaebajate huvisid ega kaebajate vastuväiteid seoses suure parkla vahetus läheduses inimeste rahu ja tervise rikkumisega. Kohtla-Järve Linnavolikogu apellatsioonkaebuses tõlgendatakse valesti EVS standardeid, kuna parkla osa samastatakse mõistega parkla. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  35. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuste rahuldamiseks ei ole alust ning Tartu Halduskohtu vaidlustatud otsus tuleb seega jätta muutmata ja apellantide poolt apellatsioonimenetluses kantud kulud jätta HKMS § 108 lg 1 alusel nende endi kanda. Vaidlusaluse detailplaneeringuga seonduvalt hetkel olemasoleva ja võimaliku tulevikus tekkiva olukorra illustreerimiseks peab ringkonnakohus vajalikuks võtta asja materjalide juurde apellantide poolt oma apellatsioonkaebuste ja vastuse lisadena esitatud järgmised dokumendid: Kommunikatsiooni- ja keskkonnakaitsekomisjoni 06.12.
  36. a koosoleku protokoll, detailplaneeringu joonis 1 ja OÜ Baltic Midline 17.08.
  37. a vastuse lisana esitatud fototabelid 15-l lehel. Ülejäänud lisade (kommunikatsiooni- ja keskkonnakaitsekomisjoni 03.03.
  38. a koosoleku protokoll, linnaelanike arvamused ja ettepanekud, väljavõte Eesti Standardist linnatänavad, 18.03.
  39. a arvamuse lisana esitatud fotod 15-l lehel) toimikusse võtmist ei pea ringkonnakohus asja lahendamise seisukohalt vajalikuks ning lisatud väljavõte Standardist on iseenesest ka toimiku lk-del 74-75 olemas. Seetõttu tuleb need lisamaterjalid apellantidele tagastada.
  40. Põhjendatud ei ole apellatsioonkaebustes toodud väited selle kohta, et N. Vaselo, V. Ponkratovi ja L. Fjodorova ei omanud õigust korteriühistuid kohtusse kaebuse esitamisel esindada, ning et kaebajatel ei ole üldse halduskohtusse kaebuse esitamise õigust, kuna Kohtla-Järve Linnavolikogu 27.12.
  41. a otsusega nr 212 ei rikuta kaebajate õigusi ega piirata nende vabadusi. Korteriühistuseaduse § 2 lg 1 kohaselt on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Esindusõiguse võib tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 117 lg 2 järgi anda tehinguga (volitus) või see võib tuleneda seadusest (seadusjärgne esindusõigus). Juriidilise isiku juhatus või seda asendav organ loetakse TsÜS § 34 lg 1 järgi suhetes teiste isikutega juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks. Korteriühistu esindamisele kehtivad korteriühistuseaduse § 1 lg 2 järgi mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) sätted. Mittetulundusühingu juhatuse igal liikmel on MTÜS § 27 lg 1 järgi õigus esindada mittetulundusühingut, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama tuleneb juriidiliste isikute 4 kohta üldiselt TsÜS § 34 lg 2 esimesest lausest. MTÜS § 2 lg 1 järgi on mittetulundusühing eraõiguslik juriidiline isik. Toimiku materjalidest nähtuvalt on N. Vaselo KÜ Ahtme mnt 43 juhatuse liige, V. Ponkratov on KÜ Ahtme mnt 51 juhatuse liige ja L. Fjodorova on KÜ Ahtme mnt 55 juhatuse liige ning sama nähtub ka mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri kehtivatest kannetest. Registrikannete kohaselt on neid korteriühistuid kui mittetulundusühinguid õigus esindada igal juhatuse liikmel. Seega oli viidatud isikutel kui korteriühistute juhatuste liikmetel õigus esindada korteriühistuid kohtus, sh kirjutada esindajatena alla kohtule esitatud kaebusele ning mingit täiendavat volitust, näiteks korteriühistu üldkoosoleku poolt, korteriühistu kohtus esindamiseks täiendavalt tarvis ei olnud.
  42. Nagu juba varem viidatud, on korteriühistu üheks eesmärgiks korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. HKMS § 44 lg-st 1 tuleneb, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib muul eesmärgil, sh teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul. PlanS § 26 lg 1 järgi on kohtusse pöördumise aluseks nii isikute endi õiguste rikkumine või vabaduste piiramine, kui ka arvamus, et planeeringu kehtestamise otsus on õigusvastane. Käesoleval juhul on kaebajad esitatud kaebuses ja ka varasemalt vastustajale planeerimismenetluse käigus esitatud vastuväidetes korduvalt viidanud sellele, et sellisel kujul on Ahtme 27a detailplaneeringu kehtestamise otsus ebaproportsionaalne, vastuolus lähialade elanike huvide ja vajadustega, rajaneb eelnevatel ebaseaduslikel haldusaktidel ning ei taga puudutatud isikute huvide arvestamist ja tasakaalustamist ning rikub kolme korteriühistu elanike õigusi. Kaebajate õiguste rikkumisena nähakse eelkõige seda, et kehtestatud detailplaneeringuga soovitakse Ahtme mnt 43,51 ja 55 kortermajadest üle tee asuvale platsile rajada 128 kohaga ööpäevaringselt töötav tasuline autoparkla, mis on majadest 13-20 meetri kaugusel ja mille rajamine ning kasutuselevõtt tõstab oluliselt mürafooni, raskendab jalakäijate liikumist, võib vähendada kinnisvara hinda piirnevates kortermajades, toob eeldatavalt kaasa suurema saastatuse jne. Samas nähtub asja materjalidest, et kaebajad ei ole olnud täiesti vastu turuplatsi ja tasulise parkla rajamisele, vaid on palunud arvestada ka nende huvidega ja viia parkla kortermajade juurest kaugemale ning turuplats ohutumasse kohta (vt. näiteks kd I, tl 42, 71). Eeltoodust tulenevalt ei ole alust apellatsioonkaebuses toodud väidetel, et kaebajatel puudus üldse õigus kaebusega halduskohtusse pöörduda.
  43. Õige ei ole ka kolmanda isiku apellatsioonkaebuses toodud väide, et kuna Ahtme mnt 43, 51 ja 55 korterelamud ei piirne otseselt Ahtme 27a kinnistuga, siis ei ole tegemist planeeringuala piirinaabritega, kellel oleks õigus detailplaneeringu kehtestamist kohtus vaidlustada. Toimiku köite nr 1 lk-l 19 olevalt detailplaneeringu jooniselt, kolmanda isiku enda poolt esitatud detailplaneeringu jooniselt 1 ja fototabelitelt on selgelt näha, et Ahtme 27a maaüksuse detailplaneeringuala hõlmab kogu maaüksust, mis jääb pika ribana KÜ-de Ahtme mnt 41 ja Ahtme mnt 59a ette ning kortermajade ja planeeringuala vahel on üksnes tee, millelt vaidlustatud detailplaneeringu järgi peaks edaspidi toimuma ka sisse- ja väljapääs parklasse. Lisaks sellele on asja materjalidest nähtuvalt vastustaja senises planeerimismenetluses pidanud Ahtme mnt 43, 51 ja 55 korteriühistuid puudutatud isikuteks ning kaasanud nad PlanS § 16 lg 4 p 3 alusel menetlusse kui planeeritava maa-ala ümbruses asuvate kinnisasjade omanike esindajad, kelle kinnisasja kasutamistingimusi mõjutab planeeringuga kavandatu oluliselt.
  44. Ringkonnakohus nõustub samuti halduskohtu seisukohaga, mille järgi sisaldab vaidlusalune otsus erinevalt 30.03.
  45. a otsusest sama detailplaneeringu kehtestamise kohta küll olulises mahus põhjendusi haldusaktis endas, kuid haldusakt ei ole endiselt kooskõlas HMS §-de 54 ja 56 nõuetega, kuna selles puuduvad kaalutlused, millest on haldusorgan just sellise sisuga otsuse 5 tegemisel lähtunud ja millest nähtuks, miks tehti siiski just selline otsus. Lugedes vaidlustatud haldusakti põhjendusi tuleb nõustuda halduskohtuga, et selles on põhjendustena toodud senine planeerimismenetluse käik ja KÜ-de põhilised vastuväited ning tsiteeritud vastustaja varasemaid kirjalikke vastuseid esitatud vastuväidetele, uid otsusesse pole midagi märgitud selle kohta, mida ja kuidas täpselt volikogu otsuse langetamisel kaebajate õiguste ja huvide osas kaalus ning mis põhjusel leiti, et detailplaneeringu algatamise avalduse teinud OÜ Baltic Midline huvi parkla rajamiseks või Iidla ja Puru asumite elanike huvi turuteenuste kättesaadavuse osas kaalub üles kaebajate huvi, et parklat ja turgu niisugusel kujul nende eluruumide vahetusse lähedusse ei rajataks. Niisugune puudulike põhjendustega otsus ei saa olla täiel määral arusaadav sellega puudutatud isikutele ega tekita ka kohtus veendumust, et see on planeerimisseaduse eesmärgi suhtes proportsionaalne, ei välju kaalutlusõiguse piiridest ega riku korteriühistute Ahtme mnt 43, Ahtme mnt 51, Ahtme mnt 55 liikmete subjektiivseid õigusi, võrdse kohtlemise nõuet ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. Eeltooduga seonduvalt on halduskohus põhjendatult viidanud ka Riigikohtu halduskolleegiumi lahenditele haldusasjades nr 3-3-1-42-02, nr 3-3-1-54-03, nr 3-3-1-16-05, nr 3-3-1-84-08 ja nr 3-3-1-87-08, milles on järjepidevalt rõhutatud, et planeerimisdiskretsiooni teostamisel tuleb kohalikul omavalitsusel piisavalt põhjendada, miks menetlusosaliste poolt esitatud argumente või tõendeid pole aktsepteeritud või piisavaks peetud ning haldusakti põhjendus peab kohut veenma, et haldusorgan on diskretsiooni teostades arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning kaalumine on toimunud ratsionaalselt. Vastustaja viide sellele, et vaidlusaluses haldusaktis on vastatud kaebajate vastuväidetele ning detailplaneeringu kehtestamise otsuse vastuvõtmiseks oluliste asjaolude kaalutlemine on toimunud ka varem ja mitte otseselt haldusakti kirja panduna, vaid näiteks valijatega kohtudes, kohalikes lehtedes teavet avaldades, vastavates komisjonides asja arutades jne, ei muuda vaidlustatud haldusakti veel HMS §-de 54 ja 56 nõuetele vastavaks. Ka ringkonnakohtu hinnangul on vaidlusaluse haldusakti põhjendused suunatud pigem sellele, et Ahtme mnt 27a detailplaneering senisel kujul vastu võtta ning sel eesmärgil on viidatud nii väidetavale avalikule huvile kui ka kolmanda isiku huvile, kuid nagu juba halduskohus märkis, puuduvad otsuses sisulised kaalutlused ja põhjendused, mis annaksid alust arvata, et ka kaebajate huve on võrreldes avalike huvidega ja kolmanda isiku huvidega piisaval määral ja ratsionaalselt kaalutud. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna vaidlustatud otsuse põhjendused alust asuda piisava kindlusega seisukohale, et sellise motivatsiooniga on saavutatud planeerimismenetluse läbiviimise eesmärk, milleks PlanS § 1 lg 2 kohaselt on võimalikult paljude ühiskonnaliikmete, sh puudutatud isikute vajaduste ja huvide arvestamine. Eeltoodud järeldustele orienteerib kohut ka kolmanda isiku apellatsioonkaebuses toodud arusaam ja väide, et seadus ei anna kohalikule omavalitsusele planeerimismenetluses üldse kaalutlusõigust, ning et planeerimisseadus kaitseb investori või kolmanda isiku kui kinnistu omaniku õigusi ja kohalik omavalitsus täitis sellist otsust tehes nõuetekohaselt oma kohustusi Ahtme mnt 27a, Ahtme linnaosa ja Kohtla-Järve linna planeerimise teostamisel.
  46. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus vaidlustatud lahendis põhjendatult tuginenud ka Riigikohtu halduskolleegiumi 09.06.
  47. a lahendile haldusasjas nr 3-3-1-28-04, mille järgi ei ole planeerimismenetlust reguleerivate normide eesmärkidega kooskõlas sellise planeeringu kehtestamine, kus lähtutakse rohkem kui kuus kuud tagasi toimunud planeerimismenetluse tulemustest. Samas lahendis märgiti, et möödunud aja tõttu võis olla tekkinud huvitatud isikuid, kes ei osalenud algses planeerimismenetluses, kuid soovivad nüüd oma seisukohti ja vastuväiteid kavandatava planeeringu suhtes avaldada ning samuti võivad vahepeal olla muutunud ka teised asjaolud. Kolleegium leidis, et kui eelmisest planeerimismenetlusest on möödunud pikk ajavahemik, tuleb planeeringu kehtestamiseks viia läbi uus planeerimismenetlus ning planeeringu kehtestamine ilma uut planeerimismenetlust läbi viimata on oluline menetlusviga, mis võis viia ebaõige lahenduseni. 6 Käesoleval juhul algatati Ahtme 27a maaüksuse osa detailplaneering juba
  48. a ning koostatud detailplaneeringu avalik väljapanek toimus viimati 25.10.2010-25.11.2010 ja arutelu 16.12.2010, seega aasta enne detailplaneeringu kehtestamist vaidlusaluse haldusaktiga. Varasemalt kehtestati sama detailplaneering 30.03.2011, kuid halduskohus tühistas selle haldusakti 11.08.
  49. a otsusega. Samas on vahepeal asjaolud muutunud, kuna 25.05.2011 kehtestati Kohtla-Järve linna Ahtme ja Sompa linnaosade üldplaneering. Varasemalt selline üldplaneering puudus, kuid Ahtme 27a detailplaneering kehtestati siiski samana, nagu
  50. a. Toimiku materjalidest nähtuvalt on kaebajad väitnud ja põhjendanud ka seda, et vastuvõetud kujul ei ole Ahtme 27a detailplaneering üldplaneeringuga kooskõlas, kuid selle küsimusega seonduvat avalikku ja sisulist arutelu ei ole enne 27.12.
  51. a otsuse tegemist toimunud, mistõttu ei saa haldusakti õiguspärasuse piisavaks garantiiks lugeda ka neid 27.12.
  52. a otsuses toodud haldusorgani väiteid selle kohta, et kehtestatav detailplaneering on üldplaneeringuga kooskõlas. Kuna vaidlusaluses otsuses kajastatud menetluse käik ega ükski kohtule esitatud väide või tõend ei kinnita detailplaneeringu planeeringu uue väljapaneku ja arutelu toimumist pärast üldplaneeringu kehtestamist
  53. a mais, mida saab planeerimismenetluses lugeda uueks asjaoluks ning eelneva planeerimismenetluse lõpust on samuti möödas üle kuue kuu, siis on tegemist niivõrd olulise menetlusveaga, mis toob igal juhul kaasa planeeringu kehtestamise otsuse tühistamise. Einar Vene Madis Ernits 7 Maili Lokk

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.